Arhiiv 2017

SKPK XXIX Rahvusvahelisel Balti Teede Konverentsil

29. aug. 2017

27.-30. augustil 2017 toimus Tallinnas XXIX Balti Teede Konverents (International Baltic Road Conference) .

 

Esimesel päeval tegid ettekande ka meie spetsialistid. Hendrik Puhkim tutvustas projekti OSAMAT, mille käigus katsetati põlevkivituha rakendamist teede ehituses, ning Urmas Konsap esitles kruusateede tolmutõrje meetodite alternatiivseid lahendusi.

Maanteeamet sõlmis ehituslepingu Kose-Ardu lõigu ehitamiseks

22. aug. 2017

 

2017. aasta jaanuaris sai valmis Skepast&Puhkim OÜ ning Reaalprojekt OÜ projekteeritud E263 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa maantee Kose-Ardu-Võõbu teelõik km 40,0 – 68,0.

Käesoleva aasta augustis sõlmis Maanteeamet ehituslepingu AS TREV-2 Grupiga, kes hakkab nimetatud lõigu esimest osa ehk Kose-Ardu 12 kilomeetri pikkust lõiku ehitama. Pikemalt saad lugeda Maanteeameti uudist SIIT.

Rail Balticu hooldusdepoo eeluuring

10. juuli 2017

OÜ Rail Baltic Estonia sõlmis 24. mail 2017. a. Skepast&Puhkim OÜ ning AS-ga Eesti Raudtee lepingu, mille eesmärk on teostada eeluuring Rail Balticu raudteeinfrastruktuuri hooldusdepoo tehnilise ja ruumilise vajaduse kohta.

Uuringu lõplik valmimise tähtaeg on detsember 2017.

Pikema artikli töö sisust on avaldanud ka Äripäeva portaal, mida saab lugeda SIIT.

Kas arendusprojektide realiseerumine peab nii palju aega võtma?

14. juuni 2017

Arendusprojektide puhul on esmane tegevus sageli detailplaneeringute koostamine ja keskkonnamõjude hindamine, mis tekitab palju küsimusi projektide kestuse ja vajalikkuse osas. Ühe osapoole jaoks võib see olla mittevajalik, lühike ja kiirustav, teisele väga oluline, pikk ja aeglane. Sellisteks arendusprojektideks võivad olla näiteks raudtee, maantee, tuulepargi, sadama, tehase rajamine või ka olemasolevate laiendamine. On juhuseid, kus esialgu kavandatud ajagraafik läheb tegelikkuses lõhki ja seda mitte kuude, vaid aastatega. Arendusprojektide kavandamisel on kindlasti tähtis, et kõik olulised aspektid oleksid põhjalikult käsitletud ning otsuse tegijatel oleks kvaliteetne ja piisav informatsioon järgmiste sammude tegemiseks. Sageli on lõpplahenduseks kompromiss, sest kõiki ettepanekuid täielikult arvesse võtta pole enamasti võimalik. Mida suurem arendus, seda kauem aega kipub minema. Kuid kas see peab nii olema?

Arendusprojektide osapooltel on tulenevalt nende rollist erinevad vaatenurgad. Arendaja huvi on võimalikult lühikese ajaga ning mõistlike (loe: väheste) kulutustega jõuda „paberimajandusega“ lõpule ning „lüüa kopp maasse“. Arendaja jaoks on see etapp investeering (ehk teisisõnu kulu). Otsustajad, kelleks võivad olla kohalikud omavalitsused või riigiametid, vajavad põhjalikke analüüse, uuringuid ning argumente, et olla kindlad kavandatava tegevuse teostatavuses ning selle keskkonnamõjudes. Siin peitubki võimalik konfliktikolle. Kui palju uuringuid ja analüüse on piisav ning millal muutub mõistlik investeering ebamõistlikuks? Otsustajad sooviksid enamasti veel ja veel täiendavaid uuringuid, et lükata otsustamine edasi ning olla ikka täiesti kindlad. Paraku pole täiesti kindel kunagi võimalik olla ning otsused tuleb teha kriitiliselt vajaliku info baasil. „Agad“ jäävad alati.

Kolmas osapool arendusprojektide puhul on avalikkus. Siia alla võivad kuuluda kõik, kes selleks ise soovi avaldavad. Meie seaduste ning hea praktika üheks tugitalaks on protsessi ja menetluse läbipaistvus ning laiapõhjaline kaasatus. Kõigil huvitatud osapooltel on võimalus kaasa rääkida, esitada küsimusi ning teha ettepanekuid, et saavutada parim võimalik tulemus. Avalikkusel on seega suured õigused arendusi mõjutada, samas kui kohustusi ning hilisemat vastutust on neil vähem. Kaasamine otsustusprotsessidesse on kahtlemata vajalik ning mõistlik, kuid siinjuures tuleks vältida äärmustesse kaldumist. Oluline on oma seisukohti tasakaalukalt argumenteerida ning esitada konkreetseid ja asjassepuutuvaid küsimusi ning ettepanekuid ilma „kogu maailmavalu“ sisse toomata. Samas on selge ka see, et veendunud ja põhimõttelised vastased oma meelt reeglina ei muuda ning nende jaoks on kogu protsess tihti läbi viidud „ebapiisavalt“, „kallutatult“ ja „arendaja huvides“. Endale ebasobiva tulemuse korral on vastastel tavapäraseks käitumiseks kohtusse pöördumine. See ei ole kindlasti mõistlik praktika, sest kohtusüsteem ei ole hea planeeringute koostaja või keskkonnamõjude hindaja, rääkimata kulutatud ajast ja rahast.

Kvaliteetne ning piisav tulemus ei ole saavutatav ainult suure töömahu ja pika kestusega. Samuti ei ole sellel otsest positiivset seost ka põhimõttega, mida meie seadusandja näib soosivat – mida rohkem menetluse etappe, kooskõlastamisi, avalikustamisi, kaasamist, seda parem töö saab. Kvaliteetne töö on võimalik ära teha keskendudes ainult kõige olulisemale ja seda mõistliku aja jooksul, seejuures ilma sadade lehekülgede pikkuste aruannete ja sinna juurde kuuluva lohiseva bürokraatiata.

Investor ning ettevõtja saavad alati valida, kuhu nad oma raha investeerivad ja kus oma tegevust alustavad. Siinjuures ei pea piirduma ühe konkreetse riigiga seda enam, kui vastav riik ei taga arendajatele võimalust mõistliku ajaga otsuste langetamiseks. Näiteks Soomes toimub arenduste planeerimine ning keskkonnamõjude hindamine kiiremini ja efektiivsemalt ning seda kõike töö kvaliteedis järeleandmisi tegemata. Söandan väita, et seal on bürokraatiat vähem ning otsuseid tehakse julgemini. Kindlasti ei tingi sealset kiiremat otsustusprotsessi väiksem kaasamine ning demokraatlike põhimõtete eiramine.

Mis on aga arendusprojektide laiem eesmärk? Ettevõtja seisukohast on eesmärk teenida kasumit, tehes seejuures vastavaid investeeringuid, mille käigus luuakse töökohti ja makstakse riigile makse ehk teisisõnu edendatakse majandust. Ettevõtjad ja investorid on need, kes panevad aluse majanduskasvule ja toodavad lisandväärtust, mida saab hiljem kasutada sotsiaalsüsteemi, hariduse jms edendamiseks. Seega ei tohiks arendusprojekte piirata ebamõistlikult aja- ja ressursimahuka ning kohmaka planeerimisprotsessi ja keskkonnamõjude hindamisega, vaid see peaks vastupidi olema hoogu andev ja kõigile osapooltele kindlust sisendav paindlik tööriist mõistliku kestusega.

Loe artiklit Äripäevas.

Jätkub Skepast&Puhkim aastatepikkune hea koostöö Rootsi partneritega

13. juuni 2017

Oleme koostanud veevarustuse ja kanalisatsiooni projekte Rootsi juba alates 2014. aastast.

Tänu Rootsi koostööpartneritele oleme saanud lühikese ajaga väga palju uusi teadmisi Rootsis rakendatavatest praktikatest nii ehituses kui ka projekteerimises. Meie projekteerijad on pälvinud kiidusõnu tehtud töö eest ning meie partnerid on väga huvitatud meiega koostööst ka tulevikus.

Paljude meie projektide alad asuvad samas piirkonnas, seega erinevate kõrvuti asuvate asulate VK lahendustest moodustub tervik, mis võimaldab süsteeme paremini hoomata.

Projektlahenduste koostamisel on aluseks vastava omavalitsuse poolt välja töötatud tehniline juhend. Juhendis toodud projekteerimise põhimõtted, samuti nõuded vormistusele on omavalitsustes üsna erinevad.

Topo-geodeetilise mõõdistuse aruanne Rootsi mõistes ei ole oma sisult ja täpsusastmelt võrreldav nõuetekohase Eestis tehtava aruandega. Projekteerimiseks vajaliku geoaluse koostamisel on siin oma roll ka projekteerijal, kes erinevatest allikatest kokku kogutud infokihid ühendab üheks projektlahenduste väljatöötamise jaoks vajalikuks aluskaardiks.

Rootsis on tavaline, et torustikud rajatakse kaljupinnasesse lõhkamise teel. Kuna reljeef on kõrguslikult väga muutlik, kasutatakse ühiskanalisatsiooni projektlahendusena väga palju survekanalisatsioonisüsteeme, mis tähendab, et kinnistu reovesi pumbatakse kinnistule rajatava pumpla abil ühiskanalisatsiooni liitumispunktini (avalikult kasutataval maal), milleks on survetorustik. Raskete ehitustingimuste (kaljupinnas, sood, järved) tõttu on sellise kanalisatsioonisüsteemi rajamine ja ekspluateerimine ökonoomsem nii ühiskanalisatsioonisüsteemi arendajale kui ka kinnistu omanikule.

Käesoleval ajal on meil koostamisel projekt, kus kahe saare veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid ühendatakse mandril asuvate süsteemidega rajades torustikud mere põhja. Tingituna saarte reljeefist kasutatakse ühiskanalisatsiooni rajamisel uudset madalsurvesüsteemi, mis võimaldab torustikud rajada tavapraktikast kõrgemale. Vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamisel külmumissügavusest tunduvalt kõrgemale kasutatakse torustikke ümbritsevat kaabliga soojustuskasti.

Rootsi VK lahendusi projekteerime programmiga Civil 3D, mis võimaldab kiirelt ja täpselt välja töötada erinevaid projektlahendusi koostöös meie Rootsi kolleegidega.

Oleme väga tänulikud oma Rootsi koostööpartneritele meile antud võimaluse ja usalduse eest.

EESTI ESIMEST RIIGI ERIPLANEERINGUT HAKKAVAD KOOSTAMA SKEPAST&PUHKIM OÜ KONSULTANDID

26. aprillil 2017. a sõlmisid Skepast&Puhkim OÜ ning Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus lepingu Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu detailse lahenduse ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamiseks.

Lepingu raames koostatakse ka Kaitseväe keskpolügooni ümbritsevas riigimetsas alaliseks riigikaitseliseks väljaõppeks kasutatava maa-ala piiritähistuse (ohuala piiritähistus), RMK matkaradade ja RMK vaatetorni ehitusprojekti ning keskkonnamõjude hindamine.

Tegemist on Eestis täiesti uue planeeringu liigiga, mis lisandus alates 01.07.2015 kehtima hakanud planeerimisseadusega. Riigi eriplaneering koostatakse sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks, mille toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks. Riigi eriplaneeringu kehtestab Vabariigi Valitsus, planeerimise korraldajaks on Kaitseministeerium.

Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu ruumilise lahenduse koostamise aluseks on arendusprogramm, mis on vajalik arengukava kohase sõjalise võime arendamiseks, nt tagamaks, et harjutusväli vastaks sõjalise väljaõppe uutele nõuetele ja uuele relvastusele ning loomaks väljaõppe võimalusi soomustatud jalaväepataljoni lahinglaskmiste korraldamiseks koos toetusüksustega.

Skepast&Puhkim OÜ konsultantidel on aastatepikkune kogemus riigikaitseliste objektide planeeringute ja mõjuhindamiste läbiviimisel.

Hetkel on meil koostamisel Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõppe rajatiste projekteerimine ja projekti keskkonnamõjude hindamine.

Varasemalt oleme koostanud nt:

  • Jõgeva maakonda Kaitseliidu lasketiiru asukohavaliku analüüsi;
  • Soodla harjutusvälja ja Nursipalu harjutusvälja mürauuringud;
  • Kaitseväe keskpolügoni teeninduskeskuse laienduse detailplaneeringu;
  • Klooga harjutusvälja detailplaneeringu;
  • Aheraine ladestusala ja Kaitseliidu lasketiiru maa-ala detailplaneeringu;
  • Valga maakonnas Otepää vallas Pilkuse külas asuva Aakre metskonna 53 maaüksusele radarposti detailplaneeringu.

Esimese riigi eriplaneeringu koostamine annab Skepast&Puhkim OÜ konsultantidele võimaluse olla selles valdkonnas teerajajaks ning hea praktika kujundajaks.

 

 

Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindlusest

Rail Baltic on rahvusvaheline raudteeühendus, mis ühendab Eesti Kesk- ja Lääne-Euroopa ning naaberriikidega. Rail Baltic on üks lähiaastate suurimaid investeeringuid nii Eesti inimeste reisimisvõimaluste parandamisse kui ettevõtluse, turismi ja kaubavahetuse edendamisse. Trass tagab liikumiskiiruse kuni 240 km/h ning annab võimaluse mugavalt ja kiirelt reisida Lätti ja Leetu ning sealt edasi Kesk-Euroopasse.

Rail Balticu raudtee ja sellega seotud taristu ning objektide rajamiseks kulub suur kogus ehitusmaterjale, millest mahukaima osa moodustavad täitematerjalid. Suurem osa raudtee ehitamiseks vajaminevatest maavaradest on kättesaadav Eestist, milleks on lubja- ja dolokivi, liiv ja kruus. Täiendavalt on olemas võimalus kasutada osaliselt alternatiivseid ehitusmaterjale: aherainet, põlevkivituhka, šlakikillustikku ja šlakiliiva.

Teede Tehnokeskus AS on 2017. a koostanud Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuringu, millest Skepast&Puhkim OÜ konsultandid tegid kokkuvõtte. Kokkuvõte on eelkõige suunatud ehitusmaavarade teemaga igapäevaselt mitte kokku puutuvatele kolmandatele osapooltele.

Uuringus on käsitletud ehitusmaterjalide varustuskindlust perioodil 2017-2027 Harju-, Rapla- ja Pärnumaal. Rail Balticu ehitusajaks on eeldatavasti 2020-2026. Varustuskindluse hindamisel on arvestatud ka muid suuremaid ehitustegevusi, mis jäävad Rail Balticu mõjupiirkonda (eelkõige Via Baltica ehitus).

Uuringust selgus, et lubja- ja dolokivi varustuskindlus on Rapla- ja Harjumaa osas rahuldav, Pärnumaa puhul langeb see perioodil 2020-2023 kriitilise piiri lähedale. Liiva ja kruusa varustuskindlus on Pärnu- ja Raplamaal kriitiline, Harjumaal on hetkel rahuldav, kuid uute varude lisandumiseta langeb ka seal vahemikus 2020-2025 kriitilise piiri lähedale. Alternatiivsetest ehitusmaterjalidest saaks kasutada Rail Balticu ehituseks osaliselt raudtee muldes põlevkiviaheraine killustikku, põlevkivituhka ning šlakikillustiku ja šlakiliiva, kuid kõige odavam oleks kasutada võimalikult palju kohalikku täitematerjali, mille veokaugus jääks alla 50 km. Põlevkivituha kasutamine annab eeldatavasti kokkuhoiu ehitusmaksumuses, mitte varustuskindluse tõstmisel.

Varustuskindluse tõstmiseks oleks kõige olulisem avada uusi karjääre. Paraku on keskmiselt liiva ja kruusa karjääride avamise aeg 3-4 ning lubja- ja dolokivikarjäärde puhul kuni 5 aastat. Juhul kui karjääride avamise käigus tuleb läbi viia ka keskkonnamõju hindamine, siis on see aeg kuni 2 korda pikem. Samuti on vajalik alustada Pärnumaal ja Raplamaal liiva ja kruusa maardlate leidmiseks üldgeoloogilise uurimistööga maavara leviku väljaselgitamiseks.

Sõlmisime uue projekteerimislepingu – Mnt 4 Libatse-Nurme lõik

6. juuni 2017

Skepast&Puhkim OÜ ning Maanteeamet sõlmisid 06.06.2017 mahuka projekteerimistööde lepingu, mille raames projekteeritakse maantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 92,6 – 120,6 lõik, kokku 28 km.

Projekti valmimise tähtaeg on 2019. aasta jaanuar.

2017. aasta 12 suuremast riigimaanteede remondiobjektist 5 on projekteerinud Skepast&Puhkim

16. mai 2017

 

E263 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee
12-kilomeetrine Kose-Ardu teelõik ehitatakse uuele trassile, mis lühendab Kose-Ardu vahelise vahemaa läbimise teekonda ca 1,3 km. Teele on kavandatud  müratõkkevallid ja -seinad ning üks ulukite läbipääs. Lisaks on kavandatud parklad ja puhkealad raskeliiklusele. Ehitustööde eesmärgiks on jätkata Tallinn-Tartu põhimaantee I klassi maanteeks ehitamisega Tartu suunal ning seeläbi suurendada liiklusohutust ja vähendada liiklusõnnetuste arvu. Eeldatav maksumus on 60 miljonit eurot. Tööd algavad suvel 2017.

 

Annikvere-Neanurme lõigule rajatakse kaks 2+1 põhimõttel möödasõidulõiku. Lisaks ehitatakse uued juurdepääsuteed ning tagasipöördekohad tagamaks kohaliku liikluse ühenduse olemasoleva teedevõrgustikuga. Vajalikesse kohtadesse rajatakse müratõkkeseinad. Eeldatav maksumus on 4,5 miljonit eurot. Tööd algavad 2017. aastal.

https://www.youtube.com/watch?v=u1hGZHKF3wE
http://www.postimees.ee/3865159/video-tallinna-tartu-maanteele-tulevad-moodasoidurajad

 

Valmaotsa-Kärevere lõigule rajatakse 2+1 tee, kuhu tuleb neli möödasõidulõiku, kaks kummaski suunas. Vajalikesse kohtadesse rajatakse müratõkkeseinad ja kogu objekti ulatuses tulevad loomatarad ning vajalikesse kohtadesse loomade tagasihüppe kohad. Eeldatav maksumus on 8 miljonit eurot. Tööd algavad 2017. aastal.
https://www.youtube.com/watch?v=LdFnYjKGs2Q
https://www.youtube.com/watch?v=mCvGEFnKRPQ&t=181s

 

E67 Tallinn–Pärnu–Ikla maantee

Nurme õgvendus ja Nurme-Jänesselja 2+1 möödasõiduala ehituse käigus olemasolev tee rekonstrueeritakse ja 2+1 ristlõikega teelõigule paigaldatakse metallist karptalast keskpiire. Lisaks ehitatakse uus Nurmeveski sild ja remonditakse vana Nurme sild. Samuti ehitatakse välja jalg- ja jalgrattatee Jänesselja ringist Nurme ristmikuni. Maksumus on 5 miljonit eurot, millest 85% kaasrahastab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond. Tööd lõppevad 2017. aasta lõpus.

 

E265 Tallinna ringtee

Lagedi-Karla teelõigul rekonstrueeritakse 3,7 km Tallinna ringteed ning ehitatakse ümber 2+2 ristlõikega maanteeks. Rajatakse Karla viadukt ja Pirita-Ülemiste kanali sild. Eeldatav maksumus on 12 miljonit eurot, millest 85% kaasrahastab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond. Tööd algavad suvel 2017.
https://www.youtube.com/watch?v=xot_ukHX6kE&t=38s

 

Allikas: https://www.mnt.ee/et/uudised/maanteeameti-12-suurimat-ehitusobjekti-2017-aastal

Skepast&Puhkim OÜ keskkonnaekspertide kaasabil valmis Nord Stream 2 piiriülese KMH aruanne

21. apr. 2017

Nord Stream 2 on kavandatav maagaasi torujuhtmesüsteem, mis suurendab transpordivõimsust Euroopasse, et täita selle piirkonna kasvavat impordivajadust. Kaks torujuhet on planeeritud kulgema Venemaa Läänemere-rannikult läbi Läänemere kuni Saksamaal Greifswaldi lähedal asuva maaletulekukohani, sealjuures suurel määral paralleelselt olemasolevate Nord Stream 1 torujuhtmetega. Kavandatud torujuhtmete kogupikkus on ligikaudu 1200 km ning nende prognoositud ehitamise aeg on 2018-2019. Torujuhtmed suudavad tarnida aastas 55 miljardit m3 maagaasi keskkonnasäästlikult ja töökindlalt otse ELi turule.

17. aprillist kuni 19. maini oli keskkonnaministeeriumi veebilehel võimalik tutvuda Nord Stream 2 projekti piiriülese keskkonnamõju hindamise aruandega (nn Espoo aruanne). Aruande avalik arutelu toimus 24.05.2017 keskkonnaministeeriumi saalis.

Espoo aruandes kirjeldati ja hinnati võimalikke piiriüleseid mõjusid ning kogu projekti üldist mõju riikides, keda see võib mõjutada. Kavandatav gaasitrass läbib Venemaa, Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa majandusvööndit ja/või territoriaalvett. Ehkki torujuhe ei kulge läbi Eesti, on Eesti territoriaalmerel ja majandusvööndil ühine piir Venemaaga ning majandusvööndi piir Soome ja Rootsiga ning seega võib Eestile avalduda nende riikide vetest pärit piiriülene mõju. Eesti majandusvööndi kaugus Nord Stream 2 torujuhtmetrassist on 1,5-18 km Venemaa osas ning 1,8-6 km Soome osas. Võrreldes olemasolevate Nord Stream 1 torujuhtmetega paiknevad uued torujuhtmed Eesti territoriaalvetest veelgi kaugemal.

Nord Stream 2 projekti jaoks on tehtud kavandatava torujuhtme marsruudi ümbruses mitu aastat teadustöid ja uuringuid, ulatudes tehnilistest ja keskkonnaalastest uuringutest kuni riikliku ja rahvusvahelise tasandi sotsiaalsete ning sotsiaal-majanduslike mõjude analüüsimiseni.

Osana Soome keskkonnamõju hindamisest viis Nord Stream 2 AG projekti raames Eestis 2016. aasta kevadel läbi elanike küsitluse, et saada teada muredest ja ootustest, mis Eesti elanikel võivad seoses Nord Stream 2 torujuhtmega olla. Küsitluses osalenud 501 intervjueeritavat valiti linnadest ja valdadest, mis asusid trassi äärsel rannajoonel. Küsimustik sisaldas punkte, mis käsitlesid üldist keskkonnateadlikkust, Nord Streami 1 ja 2 projekti, Eesti ja Soome vahelisi veealuseid elektrikaableid Estlink 1 ja 2 ning kavandatavat Eesti ja Soome vahelist veealust maagaasi torujuhet Balticconnector.

Küsitluse tulemused näitasid, et Nord Stream 2 torujuhe paneb teatava osa Eesti uuringule vastajatest muretsema. Ainult iga neljas vastaja (25%) pidas torujuhtme ehitamist üsna positiivseks või väga positiivseks. Kui neil paluti kirjeldada oma suhtumist Nord Stream 2 projekti oma sõnadega, nimetasid vastajad kõige rohkem (17%) projekti kahjulikkust mere-elustikule. Huvitavaks võib pidada asjaolu, et kui vastajatel paluti hinnata erinevaid maagaasi transpordiviise, peeti maagaasi torujuhet kõige ohutumaks viisiks (kokku 49% vastajatest). Elanike küsitluses väljendatud mure tõttu tehti Soome keskkonnamõju hinnangus järeldus, et Nord Stream 2 torujuhtmega seotud tegevusel Soomes võib olla väike piiriülene mõju Eesti rannaalade elanikele. Nord Stream 2 AG püüab neid muresid leevendada, suheldes kogu projekti vältel Eesti avalikkusega ennetavalt ja läbipaistvalt.

Piiriüleste mõjude hindamise aruande kokkuvõttes on leitud, et Nord Stream 2 torujuhtme rajamisega kaasneb väheoluline piiriülene mõju merevee kvaliteedile kivide kaadamise, süvendamise ja laskemoona kahjutustamise tõttu. Väike ja keskmine mõju avaldub laskemoona kahjutustamisel mereimetajatele ja kaladele. Kokkuvõttes ei teki Nord Stream 2 torujuhtme rajamisega Eestile olulist negatiivset piiriülest mõju.