Tallinna kesklinna idaosa sademeveelahenduste skeemi koostamine

Tallinna Kommunaalameti tellimusel oleme alates 2017. a juulikuust koostanud Tallinna kesklinna idaosa piirkonna sademeveelahenduste skeemi.

Kesklinna idaosa ühisvoolse kanalisatsiooni valgala on osa linna ühest suuremast, Kesklinna ühisvoolse kanalisatsiooni valgalast ja baseerub tunnelkollektoril nr 1, mille kaudu  juhitakse reo- ja sademeveed edasi Paljassaare reoveepuhastusjaama. Sademevesi koormab üle ühisvoolse süsteemi Ahtri tänava piirkonnas, mis põhjustab suurte vihmade puhul ulatuslikke uputusi tänavatel ja reovee sattumise merre Härjapea ülevoolu kaudu, samuti häirib ühisvoolse süsteemi kaudu Paljassaarde suunatud sademevesi reoveepuhasti tööd.

Sademevee suunamiseks merre töötavad täna Lootsi ja Härjapea sademeveepumplad, projekteeritud on Reidi tee sademeveepumpla ning Põhja pst 33 isevoolne sademevee väljalask.

Valgalapõhised lahendused kanalisatsiooni lahkvoolseks viimiseks on varasemalt koostatud Kesklinna valgalaga piirnevate Katusepapi ja Seevaldi kollektori valgalade kohta.

Töö koostatakse kahes etapis, millest esimene etapp valmis septembris 2017.

Koostatava töö esimeses osas täpsustati valgala piir lähtudes käesolevaks ajaks planeeritud ja projekteeritud reo- ja sademeveekanalisatsiooni võrkudest valgalal ja selle piiril ning varem koostatud uurimistöödest-skeemidest. Koguvalgala sees määrati 4 suuremat alamvalgala ning nende eelvoolud. Koostati valgala lahkvoolne reo- ja sademevee ärajuhtimise põhimõtteline skeem koos väiksemate alamvalgaladega, vanalinnale nähti ette eelvoolud kanalisatsiooni lahkvoolseks viimiseks. Koguvalgala reoveekanalisatsiooni eelvooluks on tunnelkollektor nr 1, sademevee eelvooluks Tallinna laht.

Esimese etapi raames koostati määratud alamvalgalade koondtabel, mis sisaldas alamvalgala pindala, pinnakatte iseloomustust ning arvutuslikku vooluhulka alamvalgalalt. Vastavalt lähteülesandele tuleb töös arvestada AS-i Tallinna Vesi reaalselt mõõdetud vihmade andmetega. Vooluhulga arvutamise jaoks teostati seega esimese etapi raames vihmade analüüs, mille käigus koostati võrdlustabelid ja graafikud illustreerimaks reaalselt mõõdetud vihmade koguseid ja intensiivsust ning vastavalt standardile arvutatud vihmade intensiivsust. Analüüsi tulemus näitas, et viimastel aastatel mõõdetud reaalsed vihmad on 1,4 – 2,2 korda suurema intensiivsusega kui arvutuslikud.

Töö teises etapis on koostamisel sademeveevõrgu hüdrauliline mudel, mille tulemusena määratakse sademeveesüsteemi täpsemad lahendused (vajalikud torustiku läbimõõdud, kõrgused, kalded, erinevate valgalade omavahelised ühendused, ühtlustusrajatised jms). Üheks suurimaks dikteerivaks asjaoluks on perspektiivsete sademeveetorustike ristumised olemasolevate suurte ühisvoolsete kanalisatsioonikollektoritega. Teises etapis koosatakse perspektiivsete torustike täpsustatud skeemid, põhikollektorite pikiprofiilid, võimalik ehitusetappideks jaotus ja hinnangulised mahtude tabelid, samuti antakse soovitused järgmiste projekteerimisetappide jaoks.

Koostatav töö kooskõlastatakse Tallinna Kommunaalametiga, AS-iga Tallinna Vesi, Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga ja Tallinna Keskkonnaametiga ning on edaspidi aluseks planeeringutes ja projektides ühiskanalisatsiooni tehniliste lahenduste koostamisel ja maa-alade reserveerimisel ühiskanalisatsiooni vajalike rajatiste ehitamiseks.