Valmis Haapsalu lahe rannikuveekogumi seisundi eksperthinnang

Keskkonnaameti tellimusel valmis Skepast&Puhkim OÜ poolt mai lõpus Haapsalu lahe rannikuveekogumi seisundi eksperthinnang. Uuringuala hõlmas Läänemaal täielikult Haapsalu linna ning osaliselt Lääne-Nigula valla territooriumi. Tegemist on ühe väikseima ja madalaima veekogumiga. Madalast veest tingituna puudub lahes vertikaalne temperatuurigradient ja kihistumine. Varasemalt teostatud uuringute ja seirete tulemused näitavad, et Haapsalu lahe rannikuveekogumi koondseisund on olnud halb või väga halb. Seega koondseisundi hea saavutamine on ebatõenäoline.

Eksperthinnangu eesmärk oli olemasolevate andmete põhjal anda hinnang koormusallikate mõjust (sh punkt- ja hajukoormus) rannikuveekogumile. Koormuste osas, mida hinnatakse oluliseks, esitati meetmed ja nende ligikaudsed maksumused, mille rakendamise tulemusena on võimalik veekogumi seisundit parandada.

Haapsalu lahe valglalt toitainete ärakande modelleerimise tulemustest võib järeldada, et valdavalt pärineb Haapsalu lahe toitainetekoormus hajukoormusallikatest ning punktallikate osakaal Haapsalu lahe valgla koormuses on väike. Seetõttu on punktallikate koormuse vähendamine Haapsalu lahe seisundi parandamismeetmena vähese tõhususega. Kindlasti on olulised ka kõik toetavad ja väiksema tõhususega meetmed, sest iga meetme rakendamine parandab keskkonna seisundit lokaalset ja see läbi paraneb ka rannikuveekogumi seisund. Kuna Haapsalu lahe valglalt toitainete ärakande modelleerimise tulemused näitavad, et suurimad toiteainete allikad on põllumaad ning metsad, siis tuleb eeskätt tegeleda põllumajanduskoormuse kontrolliks vajalike meetmetega.

Haapsalu rannikuveekogumi seisundi parandamiseks saab välja pakkuda mitmeid meetmeid. Eeldada võib, et parima tulemuse annab lahe puhastamine setetest. Teised meetmed – roo lõikus, heitveelasu sissevoolukoha nihutamine avamere suunas, veevahetuse parandamine Tahu lahe ja Hara lahe vahel, punktkoormusallikatest tuleneva reostuse vähendamine, hajukoormusallikatest tuleneva reostuse vähendamine – on eraldivõetuna eeldatavalt väiksema mõjuga. Igal juhul on kõik vaadeldud meetmed rakendatavad etappidena, mille teostamiseks on vajalik teostada täpsemaid uuringud ja teha projektid ning võimalik, et ka keskkonnamõju hindamised. Meetmete rakendamisel võtab lahe hea seisundini jõudmine aega vähemalt 10 aastat.

Keskkonnaamet jätkab rannikuveekogumi seisundi parandamiseks vajalike meetmete rakendamisega ja uuringute läbiviimisega tuginedes antud uuringus toodule.

Marju Kaivapalu
/ Skepast&Puhkim OÜ keskkonnakorralduse üksuse juht