Arhiiv 2024

“Ei kahjusta oluliselt” aruanne ja kliimakindluse analüüs

Tänu KIK-ile ja EAS-ile on võimalik taotleda erinevatest fondidest rahastust, et muuta enda tootmisprotsessi ressursitõhusamaks ja säästvamaks; viia läbi ettevõttes läbi digipööret; Ida-Virumaa ettevõtetel elavdada läbi investeeringute piirkonna majanduselu.

4. märtsil avanes taotlusvoor ettevõtete tootmise ressursikasutuse tõhustamiseks, rohkem infot KIK-i kodulehelt: Ettevõtete ressursitõhusus | Keskkonnainvesteeringute keskus (kik.ee).

Kohalikel omavalitsustel on võimalik läbi erinevate taotlusvoorude rahastada enda arendusprojekte. Rahastust on võimalik taotleda näiteks jalgratta- ja jalgteede rajamisse; kättesaadavate kvaliteetsete avalike teenuste arendamiseks; Ida-Viru maakonna kohalikel omavalitusüksustel Eesti kliimaeesmärkide saavutamisest tingitud mõjudega kohanemiseks ning muudeks erinevateks projektideks. Erinevate rahastusvõimaluste kohta leiab rohkem infot Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehel.

Rahastustaotluste lisadokumentidena on viimasel ajal kohustuslikuks muutunud „Ei kahjusta oluliselt“ (ing. k. do no significant harm ehk lühendatult DNSH) aruanne ja kliimakindluse analüüs. Need on aluseks positiivse investeerimisotsuse tegemiseks.

Selliste lisadokumentide koostamine võib tunduda keeruline ja ületamatu. Tegelikult on õigete ekspertide abiga need üsna lihtsasti ja kiiresti koostatavad. Skepast&Puhkim eksperdid saavad siinkohal Teid aidata, et valmistada ette eduka rahastustaotluse tarbeks nõutud lisadokumendid.

Skepast&Puhkim OÜ ekspertidel on teadmised ja oskused kvaliteetse teenuse pakkumiseks.

Meie meeskonnas on litsentseeritud keskkonnamõju hindajad ja meil on arvukate mõjuhindamiste läbiviimise kogemus energeetika, tööstuse, taristuehituse jmt valdkonnas. Seetõttu saame osaleda ka EL välisvahendite kasutamisel vajalike keskkonnamõju hindamiste ja nende osaks olevate “Ei kahjusta oluliselt” ja kliimakindluse analüüsi koostamisel ning tagada teie projekti tegeliku vastavuse keskkonnaeesmärkidele.

Pakume lisaks dokumentide koostamisele ka konsultatsiooniteenust keskkonnaalast pädevust omavale hindajale, kes vajab täiendavaid juhiseid „Ei kahjusta oluliselt“ aruande või kliimakindluse analüüsi iseseisvaks koostamiseks.

Meie suure kogemustepagasiga keskkonna- ja kliimaeksperdid aitavad analüüsida projekti elluviimisega kaasnevaid keskkonna- ja kliimamõjusid ning anda juhiseid eduka rahastustaotluse kokkupanemiseks.

Võta meiega ühendust

Mõtleme kaasa ja aitame luua paremat lahendust! Koos loome tulevikku!

“Ei kahjusta oluliselt” hindamise analüüs

Lähtuvalt Euroopa Liidu roheleppest ja kestliku rahastuse põhimõttest ei tohi majandustegevused oluliselt kahjustada keskkonnaeesmärkide saavutamist.

„Ei kahjusta oluliselt“ aruanne on rahastustaotluse kohustuslik lisadokument sõltumata tegevusalast ja toetatavast tegevusest. Eesmärk on näidata, milliseid tegevusi viiakse projekti elluviimisel läbi, et vältida olulise kahju tekitamist keskkonnale tervikuna ja saavutada kliima- ja keskkonnaeesmärke. Analüüsime “Ei kahjusta oluliselt” aruandes kõiki kuut keskkonnaeesmärki:

• Kliimamuutuste leevendamine
• Kliimamuutustega kohanemine
• Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse
• Üleminek ringmajandusele
• Saastatuse vältimine ja kontroll
• Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

Kliimakindluse hindamine

Taristuinvesteeringute puhul tuleb arvestada nende kliimakindlusega. Struktuurivahendite kasutamisel taristuobjektidele, esitatakse nõude olemasolul rahastustaotlusele lisaks kliimakindluse analüüs. Nõue kehtib investeeringutele, mille kestvus on vähemalt 5 aastat. Taristu all peetakse silmas hooneid, looduspõhised haljastuid, kommunikatsiooni- ja energiataristut, jäätmete käitlemise süsteeme ning muud. Nõue kehtib nii uue taristu rajamisele kui ka olemasoleva taristu uuendamisele, ajakohastamisele ja laiendamisele.

Kliimakindluse analüüsis toome välja, milline on kavandatava projekti vastuvõtlikkus võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele. Lisaks analüüsime, kas taristuehitusel järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ning projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2030. aastaks saavutatava kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgiga ning 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga.

Meie varasemad kogemused kliimamõjude hindamisel ja käsitlemisel

• “Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 62,2-78,8 Päädeva-Konuvere lõigu I klassi maantee ehitusprojekt” – kliimakindluse analüüs ja “ei kahjusta oluliselt” hinnang, 2023
• Soodla harjutusvälja riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, 2024
• Rail Baltic raudteetrasside, Soodevahe-Muuga; Ülemiste-Kangru ja Kangru-Harju ja Rapla maakonna piir, ehitusprojektide keskkonnamõju hindamised
• Riigitee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 78,8-99,0 Konuvere-Pärnu-Jaagupi lõigu eelprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine (KMH), 2024

Veevarustuse ja kanalisatsiooni projekteerimine

Veevarustuse ja kanalisatsiooni projektide koostamisel on teile abiks Skepast&Puhkim OÜ kogemustega meeskond. 

Oleme projekteerinud juba üle kümne aasta olulisi ja keerukaid veevarustuse ja kanalisatsiooniobjekte üle terve Eesti ning Skandinaavias. Pakume terviklikku inseneriteenust keskkonna ja infrastruktuuri projekteerimiseks.

KONSULTATSIOONID JA PROJEKTIJUHTIMINE

ÜVK RAJATISTE PROJEKTEERIMINE

VAJALIKUD UURINGUD JA HINNANGUD

BIM MODELLEERIMINE JA KOORDINEERIMINE

ESG JA JÄTKUSUUTLIKKUSE TEENUSED

Viimaste aastate huvitavamad projektid, milles oleme osalenud:

• Rae vald, Rae küla Lepiku ja Kaasiku tee veevarustuse ja reoveekanalisatsiooni projekteerimistööd, üvk torustikud 2,6 km, reoveepumplaid 2 kompl. (2023-2024)
• Ääsmäe ÜVK torustike III etapi projekteerimis-ehitustööd. ÜVK torustikud 4,1 km, reoveepumplaid 4 kompl. (2023)
• Sompa reoveepumpla rekonstrueerimise tööprojekti koostamine, Q=111 m3/h pakettpumpla. (2023)
• Kesklinna veevarustuse toitetoru projekteerimine alates veepuhastusjaamast kuni Odra tänavani. Toiteveetorustiku dn500 ja kanalisatsiooni kollektori dn800 rekonstrueerimine koos betoonist siibrikambritega. (2022-2023)
• Maardus Kallavere piirkonna vee-, kanalisatsiooni-, sademeveetorustike tööprojekti koostamine. ÜVK torustikud kokku 15,47 km koos 4 tänava rekonstrueerimise projekteerimisega. (2022-2023)
• Tallinna reoveepuhastusjaama peapumplas Grundfos KSN pumba paigaldus. Tehnoloogia ja konstruktiivse osa projekteerimine tööprojekti staadiumis. Qmin ≤ 3000 – Qmax ≥7 500 m3/h (sagedusel 50 Hz) . Imipoole siiber DN1200, survepoolel sulgarmatuur torustikega DN800 (2022)
• Lüganuse aleviku ja Püssi linna ÜVVK ühendamise projekteerimine. Veevarustuse ja kanalisatsiooni torustikud, reoveepumplate projekteerimine s.h. EA-osa 2 kompl., vajalikud pumplate hooldusteed-platsid ja torustike katete taastamine (2022)
• Viimsi alevikus asuva Tulbi tee 3 ja Tulbiõie tee arendusala teede ja tehnovõrkude projekteerimine (2022-2023)
• Botaanikaaia ja Teletorni pumplate teise reoveetorustiku projekteerimine tööprojekti staadiumis. Tööprojektide koostamine, ristumine Pirita jõega, pumplate täiendused. Survetorustikud De200 L1=390m, De160 L2=280m (2022-2023)
• Õismäe astmepumpla mahuti projekteerimine. Eesmärgiks oli projekteerida III-astme pumplasse betoonist mahuti (V=300 m3) koos rõhutõstepumpade ja torustikega. (2021-2022)

Võta meiega ühendust

Mõtleme kaasa ja aitame luua paremat lahendust! Koos loome tulevikku!

Kommunikatsioonitegevuste olulisusest suurarenduste kavandamisel

Tabav sõnalühend NIMBY (eesti keelde mugandatuna nimbism) tuleb ingliskeelsest väljendist Not in my Back Yard. NIMBY sündroomiga seonduvast räägivad lähemalt tegevjuht Anni Konsap, keskkonnakorralduse üksuse juht Jüri Hion, juhatuse liige ning litsentseeritud keskkonnamõju hindamise ekspert Hendrik Puhkim ja planeeringute osakonna juht Triin Lepland.

Igasugust uut arendust planeerides puutuvad arendajad kokku inimestega, kes antud piirkonnas juba elavad või tegutsevad. Tegu võib olla kohaliku kogukonna, omavalitsuse või isegi konkurentidega. NIMBY-st räägitakse aga enim eelkõige kogukondlikul või eraisiku tasandil, sest on loomuomane, et inimestele ei meeldi kui nende elukeskkond muutub mingi objekti, tegevuse või nähtuse kaudu. Anni sõnul saab seda seostada muuhulgas ka hirmuga teadmatuse ees.

Näiteid võib tuua mitmeid, alustades tuuleparkidest kuni kanala ehituseni välja. Kui avalik vastuseis teatud projektile on suur, siis planeerimisseaduse alusel on otsustajal õigus antud projekt peatada. „Räägime palju sellest, et roheline energia on väga hea ja tore ning arvestades ka elektriturul toimuvat, peaksid tuulepargid saama soojema vastuvõtu osaliseks kui siiani. Ometi ei taha keegi tuuleparki enda kodu lähedale ega tagahoovi. Ka lokaalsed ettevõtmised, mis satuvad väga aktiivsete väikeste kogukondade juurde, leiavad suurt vastupanu.

Eestis pole kohati isegi võimalik jõuda diskussioonini kas üldse midagi tegema hakata, kui juba tõmmatakse suurest hirmust algatustele kohe vesi peale. Me ei analüüsi, ei õpi teiste riikide kogemustest, ega süvene. Ere näide sellest on tuumajaama rajamise ümber käiv diskussioon. Otsust, kas seda üldse Eestisse on võimalik rajada, ei ole veel vastu võetudki. Juba on aga tugev vastasseis pelgalt sellele mõttele,“ kirjeldab Anni olukorda.

Ka Hendrik toob välja ühe tema jaoks enim silmi avanud juhtumi, kus sooviti rajada kanalat olemasoleva pikaaegse laudakompleksi alale, kuid kohalik vastulöök oli tohutu. Koguti allkirju, korraldati protestiliikumine, argumenteerides, et kanad haisevad ning tekitavad müra. Arvestades asjaolu, et laut oli olnud piirkonnas juba kaua, on see jahmatav.

„NIMBY suudab suretada arenguid, investeeringuid, maksuraha ja töökohti. Demokraatia vaatepunktist on NIMBY täiesti normaalne nähtus. On igati normaalne kaasa rääkida ja olla millegi vastu, aga kui räägime riiklikest, avalikes huvides rajatavatest projektidest ja objektidest, ei saa NIMBY olla otsustava tähtsusega. NIMBY nähtus mille poole püüelda võiksime, peab olema konstruktiivne ja avatud kompromissidele, mitte niivõrd radikaalne ja pime kui praegu,“ avab Hendrik enda mõtteid.

Lahendusena vastuseisule võiks leevendust pakkuda erinevate hüvede loomine. Anni lisab: „Hüvitame ja leevendame palju loodusele, aga mitte niivõrd inimestele ning see tekitab frustratsiooni. Hüvitist saab siis, kui kasutatakse kellegi maad otseselt millegi rajamiseks. Kui tegu on aga kõrvalkrundiga, ei hüvitata midagi. See vajab muutmist. Kahjuks jääb keegi alati kannatajapooleks, olgu need inimesed, konnad, metsised, aga see tuleb mingil moel kompenseerida. Inimlikul tasandil saan täiesti aru üksikisikutest, kelle elukeskkond muutub. Teisalt saan aru ka vajadusest riigikaitse ja liiklemise ohutuse järele. Emotsionaalne väärtus ei ole samuti tühine. Küsimus ei olegi alati rahalises hüvitises või konkreetses summas pangakontol, see võib olla ka kohaliku äritegevuse edendamine. Mõelda võiks ehk veidi laiemalt ning kavandada lisaks põhiobjektile midagi, millest saaks kasu terve kogukond.” Ka Jüri kinnitab, et arendajad võiksid arendusest saadavat kasumit kogukonnaga jagada. Samas jääb õhku küsimus, kes peaks hüvitama – riik või arendaja?

On selge, et inimesed tahavad enim, et nendega räägitaks ausalt, arusaadavas keeles ning neid kaasataks aruteludesse nende igapäevast elukeskkonda puudutava osas. Paljuski on hetkeolukorras Anni sõnul tegu kommunikatsiooni probleemiga. Triin lisab: „Kui kommunikatsioon on halb, tekivad kuulujutud. Veidral kombel kuulujutte usaldatakse rohkem, kui eksperte ja paraku määrabki see tihti projekti staatuse. Kuulujutud omakorda külvavad hirmutunnet, mis viib libedale teele googeldamise näol. Teadupärast on just läbi Google’i võimalik endale diagnoosiks saada pea alati surmahaigus. Miks peaks see siis erinevate objektide või nende mõju osas teisiti olema? Siinkohal ongi lahenduseks inimestega ausalt ja arusaadavalt rääkimine, sest kui keegi ei võta hirme maha juba kohe projekti alguses, tuleb sein ette.“

Mis antud olukorras teha saaks?

“NIMBYst tulenevast vastuseisust rääkides tuleb hinnata, kas see vastuseis on pime või põhjendatud,” ütleb Hendrik. “Riiklikul tasandil peaks olema rohkem otsustusjulgust,” lisab Anni. “Kui vastuseisu poolt kasutatud allikad ei ole usaldusväärsed, siis tuleb seda ka arvesse võtta,” leiab Jüri.

Usume, et mistahes arenduse korral on kommunikatsioonitegevused ühed tähtsaimad. Seda levinumaks on osutunud kommunikatsioonipartnerite kasutamine projektide kavandamisel. “Mõte pole selles, et endale sobivaid asju maha müüa, vaid pigem sõnumites selgust luua ja sõnastada nii, et kõik saaksid üheselt aru. Ei ole mõtet kasutada kogukonna inimestega suheldes keerulisi valdkonna termineid. Tahame teha asju võimalikult lihtsalt ja läbipaistvalt, sest meie tööd on reeglina avalikud ja avalikkusele avatud,“ kirjeldab Anni enda ning ettevõtte vaateid.

Oluline on meelde tuletada, et ametkondadel ja ettevõtetel lasub väga palju vastutust oma tegevuse selgeks, arusaadavaks ja inimlikuks muutmisel, et see ei oleks liialt bürokraatlik ja keerukas. Ka Triin nõustub, lisades siinkohal: „Meie projektid ongi tihtipeale ühiskonna jaoks suured ja olulised arendused, aga samas illustreerivad, kui raske on Eestis midagi uut kavandada. Tahame häid maanteid, odavat elektrit, interneti kättesaadavust, aga samas tahame säilitada ürgloodust. Tehiskeskkonnas ei saa olla ürgne loodus. Enamus Eesti arendajatest tahavad head elukeskkonda luua. Vähe on neid, kes ihaldavad vaid kasumit ja muust ei hooli. Täna mõtlevad arendajad, kuidas toimetada soodsamalt, loodust säästvamalt ja väiksema jalajäljega.“

Kogu eelpool öeldut arvesse võttes on NIMBY kindlasti teema, mis kütab sektoris kirgi ka tulevikus. Hoolimata sellest on siiski võimalik järk-järgult olukorda parandada. Olgu see siis hüvitiste süsteemi loomise või inimeste suurema kaasamise näol. Vähemtähtis ei ole iga lisanduva tegevuse põhjalik läbimõtlemine keskkonna või sotsiaalsete mõjude osas. Vahel aga piisab lihtsalt teineteisega rääkimisest.

​Üks lihtne soovitus alustavale valitsusele – koostöös sünnib tulevik

Kui 10 aastat tagasi tundus tuuleparkide rajamine jõukate ärimeeste mängumaa, mille tarbeks oli vaja palju kapitali ja mis tundus kellegi kõrgelennulise äriideena, siis vaadates, mis viimastel aastatel energia hindadega toimub, on taastuvenergia täna pigem meie kõigi huvides – elektrihinnad, mis mõjutavad meie kõigi rahakotte, sõltuvad väga palju taastuvenergia osakaalust kogu energiasüsteemis. Lisaks võib hetkeolukorda vaadelda ka julgeoleku aspektist. Suutlikkus iseendale taastuvenergia allikatest kohapeal energiat toota muudab meid muuhulgas sõltumatuks idapiiri tagusest elektrist.

Anni Konsap

Taastuvenergia projekte on arendatud Eestis juba üle kahekümne aasta. Edulugusid on aga ette näidata vähe. Eelkõige saab siin rääkida tuuleparkide kavandamisest. Kui esialgu olid takistused seotud riigikaitseliste radarite ning nende töövõimega, siis praeguseks on sellele olukorrale lahendus leitud. Sama on olukord erinevate keskkonnamõjudega. Kui riigiasutustel on varasemalt olnud teatav hirm otsuste langetamise ees, siis nüüdseks otsitakse probleemide asemel pigem lahendusi. Osaliselt on see seotud kasvava teadmiste hulgaga ning ka juba olemasolevate praktiliste kogemustega. Tuulepargid ei tundu enam nii kauged ning võõrad kui aastaid tagasi.

Energiakriisist tulenevalt on samuti arusaam taastuvenergia olulisusest kasvanud. Kasvanud on ka riiklikult reguleeritud kompensatsioonid, mida arendajad pakuvad omavalitsustele ning kohalikele elanikele, kelle elukeskkonna lähistele tuulepargid rajatakse. Maailm on muutunud, kuid samas on veel palju mida saaks ära teha, et neid projekte kiirendada.

Pilt: Sven Začek

Võtmesõnaks on siinkohal koostöö

Ennekõike tähendab see teiste osapoolte kuulamist. Riik tahaks väga palju ise ära teha, kuid arendajad on juba viimased 20 aastat turul tegutsenud, tehes vajalikke uuringuid, mõjuhindamisi. Meil on olemas know-how, seda pole vaja leiutama hakata. Eesmärk peab olema ühiselt ja süsteemselt juba kavandamisel projektide lõpule viimine. Riigil on olnud pikalt nägemus, et turg paneb asjad paika. Las tema siis paneb! Riik peab seda turgu otsustega aitama ja toetama. Seda peame meie silmas koostöö all.

Oleme teinud aastate jooksul palju tööd, et selgitada välja eelistatud arendusalad, alad kus on hõredam asustus ja vähem looduskaitselisi piiranguid, alad kus on väikseim võimalik keskkonnamõju. Ärme leiuta jalgratast, võtame selle, mis juba tehtud on ja liigume edasi!

Samas ei saa me vaid tuuleparkide peale lootma jääda, sest küsimus ei ole ju vaid tuuleenergia maksimaalses võimalikus tootmises, vaid ka erinevate alternatiivide olemasolus nendeks päevadeks kui näiteks tuul ei puhu. Vaja on parema vastuvõtlikkusega võrku ja salvestusseadmeid. Näiteks on Paldiskisse rajatav pumphüdroelektrijaam hea algatus, mis võimaldab stabiilselt toota energiat ka siis, kui tuulikud mingil põhjusel ei tööta.

Meile meeldib televiisorit vaadata, külmkappi kasutada, jõulutulesid üles panna, kuskilt peab selleks ka elekter tulema. Ida-Virumaa põlevkivi ei ole jätkusuutlik lahendus, lisaks ei ole kaevanduste lähedal või allmaakaevanduse kohal elamine meeldiv kogemus. Kui me tahame elektrit, peame kõik panustama selle kättesaadavusse. Selleks üritame ka meie olla võimalikult konstruktiivne partner riigiasutustele muuhulgas käimasolevate arenduste rägastikus orienteerumisel ning arendajatele nende ideede elluviimisel. Sest eks me ikka koos seda tulevikku loome.

Ehitusturu langus on parim aeg oma järgmise arenduse planeerimiseks

Detailplaneeringute koostamisel on teile abiks Skepast&Puhkim OÜ tiim. Nõustame oma kliente kogu planeerimisprotsessi vältel, alates konsultatsioonist enne planeeringu algatamist kuni planeeringu kehtestamiseni.

Omame detailplaneeringu koostamise kogemust mitmetes valdkondades, alates elamumaast kuni tööstusparkideni. Meil on meeskonnas erinevad spetsialistid, keda saame detailplaneeringu lahenduse koostamisse kaasata ja seeläbi pakkuda parimat tulemust.

Võta meiega ühendust

Planeerimisega kavandatakse inimeste tegutsemisõigust igapäevaselt tarbitavas ruumis ning seal aset leidvaid arenguid. Iga planeeringu eesmärk on leida parim lahendus, mis tasakaalustab erinevate valdkondade suundumusi ja vajadusi. Võta meiega ühendust!

Skepast&Puhkim OÜ seisukohad taastuvenergia projektide kiirendamise auditi kohta

Esitasime 17. oktoobril Riigikantseleile oma seisukohad taastuvenergia projektide kiirendamise auditi kohta. Avaldame riigile tunnustust tänuväärse ettevõtmise eest ja ootame pikisilmi auditi tulemuste realiseerumist. Ikka jätkusuutlikuma ühiskonna poole! Meie seisukohad auditi tulemustele on järgmised:

Foto autor Sven Zacek

Austatud proua Klaas

Täname väga Riigikantseleid võimaluse eest esitada ettepanekuid planeeringute, keskkonnamõjude hindamise ja lubade protsessi auditile, mille eesmärgiks on leida viise, kuidas taastuvenergiaprojektide elluviimist kiirendada. Käesolevaga esitab Skepast&Puhkim OÜ kui üle 15 aastat teiste hulgas ka taastuvenergia projektide keskkonnamõjude hindamise ja planeeringute koostamisega tegelenud konsultatsiooniettevõte oma praktilisest kogemusest tulenevad täiendusettepanekud taastuvenergia projektide kiirendamiseks.

1. Audit on järeldanud, et tuuleenergia arendamiseks tuleb maismaal kaardistada 500 km2 tuuleparkide rajamiseks sobilikke arendusalasid. Eelisarendusalade kaardistamise osas on märgitud, et see peab toimuma viisil, mis ei takista juba käimasolevaid tuuleparkide rajamise menetlusi.

Oleme seisukohal, et auditis viidatud eelisarendusalad on Eesti maismaal paljuski juba olemas.

Selleks on erasektor koos kohalike omavalitsuste, maaomanike ning erinevate ametiasutustega juba aastaid tööd teinud. Erinevad arendajad on läbi viinud tuuleolude hindamisi, suhelnud kohalike omavalitsuste ja maaomanikega, leidnud Kaitseministeeriumiga viise edasiminemiseks, teinud arvukalt looduskeskkonna uuringuid. Meie hinnangul tuleks eelisarendusalade määramisel kaardistada esmalt käimasolevad arendused ning nende arendamisel tõusetunud kitsaskohad ja käsitleda neid alasid kui eelisarendusalasid, kiirendades juba töös olevate arenduste menetlusi. Riigi väljapakutud eelisarendusalade elluviimisel tekib ka mitmeid küsimusi, millele käesolevast auditist vastuseid ei leia, sh nende positsioon juba algatatud kohalike omavalitsuste eriplaneeringute suhtes – kas eelisarendusalade tõttu peaks näiteks kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu uuesti algatama või menetluses tagasi minema, kui ilmneb mõni ala, mille arendamist peab riik prioriteediks?

Kokkuvõtvalt on meie ettepanekud eelisarendusalade kaardistamisel:

• Kaardistada kitsaskohad käimasolevate arenduste menetluses ning leida üheskoos võimalused nende kitsaskohtade ületamiseks, mitte alustada täiesti uute alade kaardistamisest. Kui käimasolevatest arendustest ei piisa eesmärkide täitmiseks, otsida võimalusi täiendavate alade määratlemiseks.
• Keskkonnainfo puudulikkusest ülesaamiseks panna kokku võtmeekspertidest komisjon, kes lepiks üheselt ja üle-eestiliselt kokku lähenemisviisid puuduliku keskkonnainfo olukorras – kuidas käsitleda liike ja nende elupaiku, milliseid leevendusja vajadusel ka hüvitusmeetmeid rakendada jmt. Võtmeekspertide komisjon võimaldaks ka konfliktsete huvide tasakaalustamises kokkuleppimist – nt keskkonnaja sotsiaalmajanduslike konfliktide olukorras.

2. Auditis on järeldatud, et tuuleparkide planeerimise ja mõjude hindamise protsesse on võimalik lühendada 5-7 aastalt pooleteisele aastale, mille aluseks on mõjuhindamise menetluste kiirendamine, ühendusloa loomine jmt protsessi kiirendamisele suunatud ettepanekud.

Avaldame toetust auditis toodud põhijärelduste ning -ettepanekute kohta inimressursi tagamiseks ametkondades, riigihanke raamlepingute läbiviimiseks ning tuulikute kavandamist mõjutava regulatsiooni ülevaatamiseks. Ka meie hinnangul on võtmeküsimuseks, mille kaudu taastuvenergia protsesse kiirendada, just ühises prioriteetsuses kokkuleppimine. Kui kõik valdkonna ettevõtted, konsultandid, ametiasutused on ühiseks prioriteediks võtnud taastuvenergia projektide võimalikult kiire arendamise, on see juba heaks alguseks protsesside efektiivsemale läbiviimisele.

Teeme omaltpoolt täiendavalt mõned ettepanekud, mida kaaluda planeeringute ja KSH/KMH protsesside kiirendamiseks või auditis viidatud ettepanekute elluviimisel silmas pidamiseks:

• Üheks protsesside kiirendamise ettepanekuks on viia läbi planeeringule koostatav KSH KMH täpsusastmes. Rõhutame, et see eeldab tuulepargi väga detailse ehitusinfo – kõrgused, paigutus, võimsus, tüüp jmt – väljaselgitamist võimalikult varases etapis. Kuidas see tagada, kui sageli näiteks kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu läbiviimise käigus puudub valdaval hulgal arendusaladel konkreetne arendaja oma äriplaaniga, kes alale hindamiseks vajaliku sisendi anda võiks. Lisaks on auditi lisas 5 „Taastuvenergia arendamisega seotud protsesside hinnangulised pikkused peale maksimaalset optimeerimist“ toodud välja, et näiteks riigimaadel viiakse oksjonid läbi pärast KMH läbiviimist. See eeldab arendajatelt koostööd planeeringu koostamise käigus, mis ei pruugi viia neile soodsa tulemuseni (ala võitmine), kuid eeldab kohati ka äriliselt tundlikku info välja andmist. Teeme ettepaneku edasises protsesside optimeerimise lahenduste väljatöötamiste käigus tunnistada enam eraarendajate rolli kogu menetluses ning tagada nende väga sisuline kaasamine, sh võimalusel oksjonite läbiviimine (eeldusel, et kõik asjaolud on arendajatele selged) veel varasemas etapis.
• Protsesside optimeerimisel on kõrvale jäänud kohalike omavalitsuste rolli sisustamine. Täna on väga paljudes omavalitsustes käimas üldplaneeringu koostamise protsess, mille käigus kaardistatakse ka tuuleparkide arendamiseks potentsiaalselt sobivaid alasid või kohalike omavalitsuste eriplaneeringute koostamise protsessid. Eelisarendusaladest teavitamine võib nii mõnegi viidatud planeerimisprotsessi viia tagasikäigule, mis on aga taastuvenergia projektide kiirendamise soovi korral otse vastupidine efekt. Seega tuleks veelkord hinnata olemasolevate arenduste seisu ning nende seost omavalitsustes käimasolevate planeerimismenetlustega, et mitte tekitada paralleelseid planeerimismaailmu, mis ei täida RePower algatuse eesmärki – kiirendada taastuvenergiaga seotud haldusmenetlusi.
• Oluline on riigiasutuste roll nii käimasolevates kui ka algatatavates planeeringu ja mõjuhindamise menetlustes. Meie hinnangul tähendab see riigiasutustele järgmisi mentaliteedimuutusi.
  • Esmalt on vaja riigiasutustelt selgeid sõnumeid arenduste lubatavuse kohta. See hõlmab endalt sisuliselt kontrollnimekirja erinevate riigiasutuste nö nõudmistest, et vähendada järjepidevalt ja aina uute uuringute tellimist.
  • Teiseks on vaja riigiasutustelt selgeid kommunikatsioonisõnumeid nii taastuvenergia projektide kiirendamise ettevalmistamisel kui ka planeerimismenetluses. Kõige olulisem on vaja selgelt ja järjepidevalt selgitada, miks taastuvenergia kavandamine ja rajamine vajalik on. Vastuseks ei saa siin olla see, et Euroopa Liit seda nõuab. See ei taga avalikkuse poolehoidu. Selge kommunikatsioon ja kaasav planeerimine on ka võimalus NIMBY efekti vähendamiseks ning kohtuvaidluste ärahoidmiseks.
  • Kolmandaks on vaja arvestada, et iga looduskeskkonda lisanduv tegevus toob endaga kaasa häiringuid. Kui Eesti riigi soov on arendada taastuvenergia projekte, ei saa me edasi minna häiringute 0-taseme põhimõttega. Oluline on, et me lepime kokku, mis on aktsepteeritav keskkonnahäiringute tase. Mida standardiseeritum see lähenemisviis üle Eesti on, seda selgemad on suunised kõigile planeerimis- ja mõjuhindamise protsessis osalejatele.
  • Neljandaks on riigiasutustel vaja otsustusjulgust. Selle eelduseks on eelnevates punktides toodud asjaoludes kokkuleppimine, et ettevaatusprintsiipi ei rakendataks liiga kergekäeliselt vaid juhtudel, kus see on hädavajalik.
• Uuringute läbiviimiseks tuleb riigiasutustel oma senist praktikat muuta.
  • Uuringute vajadus peab olema põhjendatud. Uuringute eesmärk ei tohiks olla põhjuste otsimine, miks midagi teha ei saa, vaid võimaluste otsimine, kuidas midagi ellu viia saaks.
  • Uuringuid võiks võimalusel ühiselt läbi viia. Näiteks merealal, kus uuringute läbiviimine on kordades kallim ja ajamahukam, on võimalik erinevatel arendusaladel viia läbi uuringuid ühiselt. Täna käib see valdavalt eraarendajate kokkuleppel, kuid seda võiks soodustada ja initsieerida ka riigiasutused, kes uuringute vajadust esile toovad.
  • Eesti liigiekspertide puudust aitab leevendada välisekspertide aktsepteerimine. Riigiasutustel tuleb arvestada, et välisekspertide kaasamine võib osutuda kallimaks, kuid protsesside kiirendamise huvides on see vajalik. Väliseksperte tuleb Eesti riigiasutuste poolt enam aktsepteerida, kuna Läänemere piirkonna ekspertide kompetents on kindlasti võrdväärne Eesti ekspertidega. Kohati võib välisekspertide kogemus olla ka suurem, eriti tuuleenergeetika valdkonnas.
• KMH läbiviimisel on mõistlik vähendada asjaomaste asutuste arvamuse avaldamise etappe. Kui täna on neid kolm – seisukohtade esitamine + avalikustamise etapp + kooskõlastamine – siis siin piisaks sisuliselt kahest etapist – avalikustamise etapp ning kooskõlastamine. Kooskõlastamise etapp ei tohiks enam olla uute märkuste esitamise etapp, vaid varasema koostöö kontrollimine. Kooskõlastamine peab olema varem tehtud koostöö edukuse näitaja – kui kõik kokkulepped on KMH aruandes oma koha leidnud, peaks kooskõlastamine olema sellele aktsepti andmine.
• Planeeringute avalike arutelude korraldamine peab muutuma paindlikumaks. Seadus peab toetama elektrooniliste arutelude korraldamist, mis muudaks avalikud arutelud kiiremaks ning kättesaadavamaks.
• Meie hinnangul tuleb protsesside kiirendamiseks teha muudatusi ekspertide pädevusnõuetes. Meie hinnangul võib KMH juhtekspertide arvukuse suurendamiseks ja litsentside pikendamise võimaldamiseks vähendada referentside arvu (kvaliteedis järele andmata), sest näiteks KMH litsentsi pikendamise puhul võib juhtuda, et nõutud arv referentsprojekte ei tule kokku, kuna KMH protsessid on ebamõistlikult pikad. Soovi korral oleme valmis oma ettepanekuid lähemalt tutvustama ning nende praktikasse rakendamisel riigile abiks olema. Oleme valmis riigiga üheskoos ka edaspidi panustama taastuvenergia projektide elluviimisse.

Lugupidamisega

Anni Konsap
tegevjuht

Saage tuttavaks Skepast&Puhkim OÜ planeeringute osakonna uue juhi, Triin Leplandiga

Saage tuttavaks Skepast&Puhkim OÜ planeeringute osakonna uue juhi, Triin Leplandiga. Järgnevalt saad täpsemalt lugeda, kellega uue juhi näol täpsemalt tegemist on, mis Triinu sõnul inspireerib teda enim nii era- kui ka tööelus ja millised on esimesed emotsioonid uuel ametikohal.

Räägi meile endast: pere, huvid, ambitsioonid, hariduskäik ja karjäär. Kuidas leidsid tee Skepast&Puhkimi kollektiivi?

Kõigepealt võin isiklikus plaanis hetkel öelda, et olen väga õnnelikus vabaabielus ja oma elukaaslasega koos juba 14 aastat. Ma armastan väga reisida, nautida erinevate maade kööki ja avastada uusi looduskauneid paiku. Minu südames on väga eriline paik – Hiiumaa, kust on pärit minu isa ja kus ma vähemalt igal suvel ja jõulude ajal üritan käia. Hiiumaa on olnud minu jaoks alati see koht, kus ma saan tõeliselt puhata, kus aeg seisab paigal ja kus saab muidugi suitsukala 😊. Lisaks on Hiiumaal meri igal pool ligidal, ja kui mul on vaja midagi selgeks mõelda, siis lähen alati mere äärde lained vaatama. Samuti on mul väga eriline suhe muusikaga, see on minuga olnud nii kaua, kui ennast mäletan. Olen õppinud viiulit ja soololaulu ning palju ka solistina esinenud nii kontsertidel kui ka muusikalistes etendustes. Siiamaani võtan aeg-ajalt oma lõbuks pilli kätte. Hetkel on laulmine jäänud pisut tahaplaanile, sest aktiivselt ma praegu enam esinemas ei käi. Kuid mine sa tea, võib-olla varsti tuleb see aeg jälle tagasi.

Karjäärist niipalju, et olen lõpetanud Eesti Maaülikooli kinnisvara planeerimise erialal, milles mul on magistri kraad. Saime nii kinnisvara hoolduse, halduse, maakleri-hindaja ja arendaja teadmisi, ent ka ettekujutuse ruumilisest planeerimisest, maakorraldusest ja geodeesiast. Iga aine raames käisid praktikud meile rääkimas oma tööst ja ühel toredal päeval sattus meile rääkima ka planeerija, kes kirjeldas oma igapäevast tööd ruumilise planeerimise valdkonnas. Sellest ajast peale sain ma heas mõttes külge ruumilise planeerimise pisiku. Mulle tundus see ülimalt huvitav ja väljakutseid esitav töö, ning juba sellel loengul mõtlesin ma, et ma tahaksin saada ka kunagi planeerijaks, kes saab mõjutada tuleviku suuri ruumilisi arenguid. Nii hakkasingi selle nimel teadlikult tööd tegema. Ülikooli praktikandina olin kindel, et tahan minna ruumilisi planeeringuid koostavasse ettevõttesse. Võtsin Eesti Planeerijate Ühingu kodulehel lahti liikmete nimekirja ja kirjutasin kõikidele suurematele firmadele, kelle ekspertide andmed ma internetist leidsin. Ainus kes vastas, oli Ramboll AS (praegune Skepast&Puhkim) ja pakkus mulle praktikakohta, kus minu ülesandeks sai otsida andmed ja koostada aluskaardid Harku-Lihula-Sindi elektriliini projektile.

Kellena Sa Skepast&Puhkimis alustasid ja millal?

Ühesõnaga alustasin SKPKs (sellel ajal nimega Ramboll AS) 2013 kevadel praktikandina. Seejärel oli umbes 3 kuud vahet ja 2013. a sügisel alustasin juba osalise koormusega planeeringute osakonnas tehnikuna. Esialgu olid mu tööülesanneteks jooniste koostamine ja nö assistendi roll erinevates projektides, kuni magistriõpingute lõpuni (2014. a kevadel). Üsna pea usaldati mulle juba ka sisulist panustamist planeeringutesse ning umbes aasta pärast alustasin esimeste projektide juhtimisega. Nii sai minust ruumiliste planeeringute projektijuht.

Millised on peamised väljakutsed teie valdkonnas? Seevastu, milline töö osa on kõige nauditavam?

Meie valdkonnas pakub kõige rohkem väljakutseid eri osapoolte vahelise tasakaalu hoidmine ja kokkulepete saavutamine; samas on see ka kõige nauditavam osa, kui lõpuks on kokkulepped saavutatud. Ruumiline planeerimine on väga mitmekülgne ala, see vajab suurt paindlikkust ja olulisel kohal on just arutelud erinevate osapooltega, mille tulemusel tulevikulahendused tegelikult sünnivad. Just need arutelud võivad olla teinekord emotsionaalselt keerulised, kuna kokkulepete või kompromisside saavutamisel peavad kõik osapooled mingil määral järele andma. Planeerija on seal puhver, kes aitab kompromisse saavutada ja olenevalt teemast võib see vahel olla väga keerukas roll. Mulle on jäänud hinge üks tore mõte, mida mulle rasketel läbirääkimistel meeldib endale meenutada: planeerija on tuleviku kaitseingel! 😊

Palun too välja mõni tööalane võit, mis on enim kõnetanud nii Sind või ka Sinu kolleege.

Üks viimase aja võite ei ole mul aga seotud SKPKga, vaid tööga rahandusministeeriumis, kus minu juhtimisel valmis Eesti esimene üleriigiline mereala planeering. See oli väga keerukas protsess ja seda 4 aastat vedada oli väga suur väljakutse.

Kuidas kujunes Sinu otsus planeeringute osakonna juhi positsioon vastu võtta?

Planeeringute osakonna juhi positsiooni vastuvõtmise otsus ei tulnud mul lihtsalt, aga samas tegin ma selle üsna kiiresti. See oli väga huvitav hetk, sest ma olin rahandusministeeriumis alles hiljuti vastu võtnud osakonnajuhataja asetäitja koha ja mulle meeldis mu meeskond ning töö väga. Teisalt tundsin, et tahaksin suuremat muutust ja tööd väljaspool riigisektorit, sest seal eemaldusin ma järjest enam planeerija tööst, mis mulle väga meeldis. SKPK pakkumine pani mind just selle nurga alt mõtlema, et ma saaksin jätkata planeerijana ja töötamist meeskonnaga. Mäletan, et sõitsime elukaaslasega läbi Eesti Haapsalusse puhkama. Ümberringi möllas torm, tuiskas ja teed polnud hästi näha, ning ma tegin endale +/- tabeli, kas võtta pakkumine vastu või ei. Ilm peegeldas väga hästi, milline segadus mu sees valitses. Jõudnud Haapsalusse, vaatasin päikeseloojangulist merd ja mõtlesin mida teha. +/- tabel ütles selgelt, et peaksin koha vastu võtma, samas teadsin, et rahandusministeeriumist lahkudes jätan mitmed endale südamelähedased teemad maha. Kaalukeeleks sai lõpuks see, et ma saan jätkata oma arengut juhina, uuesti olla planeerija ja jätkata Eesti mereala planeeringu elluviimist järgmiste planeeringutega.

Millised on esimesed emotsioonid ja ülesanded uues ametis?

Esimesed emotsioonid on olnud väga soojad, mind ootas ees väga tore meeskond, kellega koos on lausa lust töötada. Hetkel on suurim väljakutse orienteerumine kõigis projektides ja teemades – sisseelamine võtab aega ja projekte on palju –, aga mulle väga meeldib inimesi toetada ja aidata. Usun, et toon meeskonda väga vajalikke kogemusi just suurprojektide juhtimisest (erinevate osapoolte, ekspertide ja meeskondade juhtimisest), kommunikatsioonist, merendusvaldkonnast ja tuuleenergeetikast.

Millised on sinu tulevikuplaanid ettevõttes?

Soovin tegevusi arendada ja liikuda nii, et meie meeskond oleks kokkuhoidev ja me saaksime üksteisele erinevaid teemasid lahendades toetuda. Pakume parimat planeeringute konsultatsiooniteenust Eestis. Arendame GIS teenuseid edasi selliselt, et need kiirendaksid meie tööd ja aitaksid samas ka tellijatel oma vajadusi laiemalt täita ning kokkuvõttes edendaksid seeläbi ruumilise planeerimise digipööret.

Kes on Skepast&Puhkimi uus tegevjuht, Anni Konsap?

Kevad 2022 tuleb meie ettevõttes veidi teisiti. Kuigi ettevõtte asutajad, omanikud ja senised tegevjuhid Peeter Škepast ja Hendrik Puhkim jätkavad ettevõttes igapäevast tööd, on Skepast&Puhkim OÜ-l alates 1. märtsist 2022 uus tegevjuht – seni planeeringute osakonda juhtinud Anni Konsap. Järgnevalt saad täpsemalt lugeda, miks selline muutus ette võeti ning kellega meie uue tegevjuhi näol täpsemalt tegemist on.

Tegevjuhi koha loomise mõtte taga on soov ettevõttesse veidi värskust tuua. Kuigi Skepast&Puhkim on aastate jooksul tänu suurepärastele ekspertidele, mitmekülgsetele projektidele ning headele klientidele kasvanud stabiilseks ja tugevaks ettevõtteks, on vahel vaja väikest muutust, et mõte saaks edasi areneda. Seda mõttevärskust ehk tegevjuhi positsioon meie ettevõttesse toobki.

Alates 2018. aastast Skepast&Puhkim OÜ planeeringute osakonda juhtinud Anni enda sõnul ei tulnud otsus tegevjuhi koht vastu võtta üleöö, kuid omanike usaldus andis sellele positiivse tõuke. Ta kirjeldab selle otsusega kaasnevat emotsiooni kasuema metafooriga – keegi on oma lapse kasvatanud kooliealiseks tubliks lapseks ja nüüd on vaja, et keegi jätkaks tema kasvatamist hakkajaks ja edumeelseks täiskasvanuks, säilitades seejuures väljakujunenud väärtusi ja tugevusi. Vastutus on suur, kuid eesmärk tänuväärne.

Tegevjuhi kohale asumine on Annile kaasa toonud väga erinevaid emotsioone – natukene on närvikõdi, natukene on hirmu, palju on ootusärevust ja elevust. Ülesanne on hoida ja edendada ettevõtet pidevalt muutuvas maailmas. Üheskoos areneda, edasi liikuda ja väärtust luua.

Tegevjuhina soovib Anni esmajärjekorras luua keskkonna, kus kõik meie inimesed saavad teha seda, mida nad kõige paremini oskavad, et aidata meie klientidel ellu viia nende eesmärke. Anni hinnangul on Skepast&Puhkim OÜ-s hämmastav ja unikaalsete oskustega meeskond. Kui neil on hea, on ka meie klientidel hea. Kui meie klientidel on hea, sünnib koostöös ägedaid asju.

Anni on elupõline Haapsalu tüdruk. Kasvanud Haapsalus ja elab seal ka praegu – nii palju kui muu Eesti tagant aega üle jääb. Peale keskkooli lõppu tegi ta põike Tartusse, kus ennast Tartu Ülikoolis omajagu otsis – astus esmalt sisse filosoofiasse, õppis soome keelt, inglise keelt ja kirjandust ja lõpuks maandus geograafiaõpingute juurde. Et sellest väheks jäi, otsustas ta ühel hetkel juurde õppida ka õigusteadust, sest mõistis, et tänapäeva maailmas ja eriti ruumilise planeerimise valdkonnas, mis geograafiaõpingute ajal armsaks sai, ei saa üle ega ümber õigusest. Nii ta siis ongi selline kahe maailma vahel kõikuja – geograaf-jurist või jurist-geograaf – vastavalt vajadusele.

Ennekõike peab Anni ise ennast aga planeerijaks. Mida see täpselt tähendab, on järjepidevalt muutumises, kuid kohati endalegi üllatuseks armastab Anni enim tööd ja suhtlust erinevate inimestega, plaanipidamist ja läbimõeldud, kuid pidevalt kohaneva protsessi kaudu eesmärgini jõudmist.

Skepast&Puhkim OÜ tegevusvaldkonnas peab Anni kõige raskemaks (aga samas ka nauditavamaks) osaks arvamuste paljusust. Olgu see taristu projekteerimine, keskkonnamõju hindamised või planeeringute koostamine – mitte ükski neist tegevustest ei toimu üksi laua taga nokitsedes. See hõlmab alati koostööd erinevate asutustega, inimestega, omavalitsustega, kellel kõigil on oma nägemus ja ootused. Nende nägemuste kokku heegeldamine ongi alati kõige keerulisem aga ka kõige tänuväärsem osa tööst – erinevate osapoolte ärakuulamine, mõista püüdmine ja lahenduste otsimine. Aga eks me päeva lõpuks seda kõike inimeste jaoks teeme – neile hea elukeskkonna loomiseks.

Igapäevatöös kõnetavad Annit enim väikesed võidud – need hetked, kui kolleegidega ümber laua istudes ja mõne projekti kallal ragistades tekib see „ohoo moment“, et nii lähemegi edasi või nii lahendamegi meie ees oleva probleemi. See sünergia toidab enim ja paneb mõistma, miks tasub teha seda, mida me iga päev teeme. On ju Skepast&Puhkim OÜ juhtmõte „Koos loome tulevikku.“ Seega toidab Annit igapäevaselt enim see, kui ettevõtte juhtmõte päriselt ka realiseerub.

Oma vaba aja veedab Anni enamasti pere ja sõpradega, tehes siis parasjagu seda, mis pähe tuleb  – uitab looduses, reisib, orienteerub, loeb raamatuid, sõidab süstaga või vaatab niisama pilvi. Eelmisel suvel tekkis Annil suur kirg purjetamise vastu. Püsib lootus, et ehk saab saabuval hooajal metsa asemel ka pigem merel seigelda.

Annit kõige paremini tundvad inimesed aga ilmselt ütleksid, et muusika on see, mis on kõige enam Anni teema.  Anni enda sõnul on ta hea vaid muusika kuulamises. Ta alustas hiljuti oma vinüülikogu laiendamisega ja võib nüüd ka vinüülipoodides tunde tuhlata. Anni ise arvab, et kõik, kes teda lähemalt tunnevad teavad, et tal on igaks eluhetkeks mingi lugu olemas, mis seda olukorda parasjagu kõige paremini iseloomustab. Näiteks Skepast&Puhkim OÜ tegevjuhi kohale astumist iseloomustab tema jaoks kõige paremini Queen’i lugu „Don’t Stop Me Now“.

Anname särtsu meretuuleparkide rajamisele

Viime koos meie Läti tütarfirmaga SIA Skepast&Puhkim Elering AS-ile ning Läti põhivõrguhaldajale AS Augstsprieguma tīkls (AST) läbi analüüsi parima võimaliku kõrgepingeliini koridori asukoha väljaselgitamiseks meretuuleparkide ühendamiseks maismaa põhivõrku. Töö valmib 2021. aasta lõpuks ning on aluseks edasise planeerimis- ja mõjuhindamise protsessi läbiviimiseks.

Töö eesmärgiks on trassikoridoride visandamine ning võimalike koridoride võrdlemine nii sotsiaalmajanduslikest (eluhoonete paiknemine, kultuuriväärtuste paiknemine jmt) kui ka looduskeskkonna (kaitsealused objektid, kaitsealad jmt) piirangutest lähtuvalt. Eestis analüüsitakse võimalikke trassikoridoride kulgemist Lihula, Sindi ning Kilingi-Nõmme alajaamadest mereni. Lätis analüüsitakse sarnaselt trassikoridoride kulgemist Ventspilsi, Dundaga, Aloja, Užava ja Tume alajaamadest.

Trassikoridoride visandamiseks kasutame ArcGIS tarkvara, mis võimaldab alusandmete analüüsi automatiseerimise kaudu jõuda nii ruumiliselt, tehniliselt kui ka looduskeskkonna vaatevinklist sobivaimate koridorideni. Koridoride omavaheliseks võrdlemiseks kasutame erinevaid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid kriteeriume (näiteks elamualade kaugus, võimalik mõju looduskeskkonnale, koridori tehnilised tingimused), mille sisustamise järgselt saame välja valida eelistatud ning mitte-eelistatud trassikoridoride asukohaalternatiivid.

Lõpptulemusena panustab töö otseselt Eesti meretuuleparkide arendamisse. Kui Eesti ja Läti riigid on välja valinud parimad võimalikud alad meres tuuleparkide püstitamiseks, võimaldab antud töö tulemus algatada vajalikud planeeringud ning loamenetlused maismaal nende meretuuleparkide ühendamiseks.

Ühendusvõimaluste analüüs on osa Eesti ja Läti riikidevahelise meretuulepargi eelarenduse projektist ELWIND.

Foto: Sven Zacek

SKPK projekteerib 40km uut 2+2 ristlõikega Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteed

SKPK on sõlminud Transpordiametiga lepingud Adavere-Põltsamaa ja Mäo-Imavere 2+2 ristlõikega maanteelõikude eelprojektide koostamiseks.

Projekteerime 40 kilomeetrit 2+2 ristlõikega maanteed koos eritasandiliste liiklussõlmede, ristete ja roherajatistega.

Paia liiklussõlm

Mõhküla liiklussõlm

Uuel teel saab tulevikus hea ilmaga sõita kiirusega 120km/h.

Tänaseks on mõlemale lõigule valminud eskiid ja projekt jõudnud projekteerimistingimuste menetluse etappi, kus täpsustakse puudutatud kinnistuomanike ettepanekuid.

Adavere-Põltsamaa ja Mäo-Imavere projektist ülevaate saamiseks oleme valmistanud kõigile huvilistele videod.

Mäo-Imavere

Adavere-Põltsamaa