Ivan Gavrilov: Jõhvi ja Kohtla-Järve saagu innovaatilise energeetika regiooniks

---

Äripäeva artikkel avaldatud: aripaev.ee/arvamused, 16 aprill 2020

Ida-Virumaal tuleb luua uus innovaatiline taristu, mis aitaks majandust ja lahendaks sotsiaalprobleeme, kirjutab Skepast&Puhkim OÜ planeeringute spetsialist ning TalTechi külalislektor Ivan Gavrilov arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

Jõhvi ja Kohtla-Järve linnapiirkonnas on põlevkivimaale omaselt keskkonnaalaste probleemidega tegelemine möödapääsmatu. Vanade kaevandamisaladega on seotud nii hulk probleeme kui ka tohutu arenevate majandusharude potentsiaal. Linnaregioon ei eksisteeri üksnes majanduslikus maailmas, vaid on ka ökoloogiline baasühik. Tihti on keskkonnaprobleemid ainus reaalne tõuge, mis ajab regioonid koostööle hääbuvates piirkondades, nagu Ida-Virumaa linnastu. Jõhvi ja Kohtla-Järve linnaregioonis võib kaevanduste keskkonnaprobleemide lahendamine olla lahutamatu majanduslike probleemide lahendamisest.

Suletud kaevandused täituvad veega ja varisevad ettearvamatult kokku. Paljud on juba varisenud, kuid ligikaudu 100 km2 ootab oma aega. Sealse maa kvaasistabiilsus on tõsine arengut pidurdav tegur, kuna tihti ei ole teada, kus kaevanduskäigud asuvad ja kuidas maa seal käitub. Veel kaevandamata varude realiseerimisel tuleb planeerida kaevandustegevuste lõpetamisel kaevanduse sulgemine, mis rikastaks elukeskkonda nt tehisveekogu ja elamukruntidega. Ka potentsiaalselt pärast sulgemist loodavate töökohtadega võiks juba eos arvestada.

Pariisi kliimaleppe eesmärkidest tulenevalt tuleb Eestis lõpetada põlevkivi otsepõletamine juba 2030. aastaks. Majandusministeerium tõdeb, et 2050. aastaks tuleb Eesti energeetikasektor täielikult ümber korraldada. Ida-Virumaal tekib perspektiivselt palju tõsisem tööpuudus kui praegu. Enamik tõenäolistest töö kaotajatest on energeetikas. Kuid see sektor on võimalik olemasoleva taristu ja tööjõuga kujundada ümber innovaatiliseks.

Kaevandused kasutusse

---

Enam kui 90 aastaga oleme kaevandanud kokku üle miljardi tonni põlevkivi. Praeguseks on põlevkivimaardlas kümnesse vanasse kaevandusse suletud ligikaudu 340 miljonit m3 vett. TTÜ teadurid on välja andnud mitu tööd, mis käsitlevad kaevandusvee kasutamise potentsiaali sooja tootmiseks ja energia salvestamiseks. Riigi ja erasektori PPP-formaadis koostööna on võimalik ehitada välja taristu suletud all- ja pealmaakaevanduste kasutamiseks taastuvenergia tootmisel.

Allmaakaevandusi kasutatakse stsenaariumis kolmel moel:

• energia salvestamine: olemasolevaid allmaaõõnsusi kasutatakse hüdroakumulatsiooni elektrijaamade rajamiseks, mis toimivad sisuliselt hiiglaslike akudena. See on efektiivne salvestusviis nt tuulepargi koormustipuvälisele liigenergiale;
• soojusenergiasalvestus: kaevandusvesi on aastaringselt stabiilselt 7–9 kraadi. Kõige korrapärasemalt kaevandatud aladel (kombainilaava meetodil) on eeldatavasti võimalik õõnsuste arvu ja kujuga reguleerida vee mahtu ja ringlust nii, et teatud vee kogus suudab sellele lisatavat soojusenergiat salvestada. Soojusenergiat kogutakse vanadesse karjääridesse rajatavates päikesekollektorites. Saadav soojus juhitakse kaevandusvette, soojendades seda soojal aastaajal üles, ja kasutatakse kütteperioodil soojusallikana;
• soojusallikana: nii analüüsid kui ka Kiikla küla pilootprojekt näitavad, et vanemate suletud kaevanduste (nt Ahtme, Tammiku) vesi sobib sooja tootmiseks soojuspumpade abil. Kogu kaevandusvee soojusvõimsuse potentsiaal on teoreetiliselt ligikaudu 50 MW, ja kui kaevandusvette juhitakse soojust juurde eelmises punktis kirjeldatult, kasvab potentsiaalne soojusvõimsus veelgi.

Taristu keskus

---

Suletud karjääride rekultiveeritud aladel rajatakse tuule- ja päikesepargid. Seda soodustab nende alade suurus, metsa kontrollitud pealekasv ja nõlvade orientatsioon praktiliselt otse lõunasse. Energiaparkides toodetakse nii kaevandusvette salvestatavat elektrit ja soojust kui ka elektrit ringlus- ja soojuspumpade tööks.

Selle innovaatilise kompleksi ümber kasvaks Ida-Virumaa uus energeetika, kus on võimalik täiendkoolituste abiga rakendada eelnevalt põlevkivienergeetikas rakendatud inimesi. Uudse taristu südamesse jääb Jõhvi linn, kuhu oleks loodud tehniline ja juhtimistaristu ning lisaks näiteks vastav kompetentsikeskus, ümberõppekeskus, munitsipaalmajad töötajatele jne.

Kohtla-Järve monofunktsionaalsed lahuslinnaosad, nagu Sirgala ja Viivikonna, jääksid siis ehk püsima, kuna nendesse saab luua energiaparkide tehnilise toe baasid, mis pakuvad tööd nii kohalikele kui ka mujalt tööle tulijatele, millega soodustatakse linnadevahelist sidusust.