Särtsuga mesi: mesilased teaduse teenistuses

Idee sai alguse EstLink 3 elektriühenduse ja Tallinna 330 kV ringliini planeerimise käigus, kui Lagedi küla elanikega toimunud aruteludel kerkisid esile küsimused elektriliinide võimalikust mõjust inimeste tervisele, loodusele ja mesilastele. Need olid kohalike inimeste jaoks olulised küsimused, millele sooviti saada usaldusväärseid vastuseid.

Tavapäraselt kasutatakse sellistele küsimustele vastamiseks rahvusvahelisi teadusuuringuid ja mujal kogutud andmeid. Seekord otsustasid Elering ja planeeringu koostaja Skepast & Puhkim minna sammu kaugemale ning uurida elektriliinide võimalikku mõju mesilastele kohapeal, Eesti tingimustes.

Kohalikust küsimusest sündis teaduseksperiment

2026. aasta maist augustini käivitus teadusuuring, mida viisid läbi SKPK loomastiku ekspert Camilla Kastein ja Aruküla kohalik mesinik Toivo Rüütmann. Eksperimendi käigus võrreldi elektriliinide läheduses ja neist eemal paiknevaid mesilasperesid, kasutades võrdlustarusid, mõõtmisi ja andmeanalüüsi.

Uuringu tulemused ei näidanud elektriliinide negatiivset mõju mesilastele. Mõned mõõtmistulemused viitasid isegi võimalikule mõõdukale positiivsele mõjule. Kuigi ühe uuringu põhjal ei saa teha lõplikke järeldusi kõigi elektriliinide ja keskkonnatingimuste kohta, annab see väärtuslikku kohalikku teadmist ning aitab hinnata seni levinud eeldusi tegelike mõõtmiste põhjal.

„Olen elanud elektriliinide all üle 20 aasta ja tegelenud siin mee tootmisega. Soovin, et ka teised Eesti inimesed ei kardaks uuendusi, mis meie kõigi elu paremaks teevad,“ ütleb kohalik mesinik Toivo Rüütmann.

Uuringu tulemused on koondatud teadusaruandesse ning neid plaanitakse tutvustada ka teaduskanalis.