SKPK uus juhatuse liige – Andri Tõnstein

Palun tutvusta natuke oma tausta – kust sa tuled ja millega oled varem tegelenud?

Hariduselt lõpetasin Tallinna Tehnikaülikooli ehituse eriala. Olen Eesti teedevaldkonnas töötanud üle 30 aasta. Mul on olnud sisuliselt kolm suuremat töökohta. Alustasin ettevõttes TREV-2 Grupp, kus töötasin kokku umbes 15 aastat. Seejärel olin kolm aastat Maanteeametis (nüüd Transpordiamet). Viimased ligi 14 aastat töötasin ettevõttes Signaal. Suurem osa minu kogemusest on seotud teedeehituse ja teehooldusega. Projekteerimisega olen varem vähem kokku puutunud, mistõttu oligi üks põhjus uue väljakutse vastuvõtmiseks soov seda valdkonda lähemalt näha ja mõista.

Kas olid SKPK tegevusega varem kokku puutunud?

Jah, olin ettevõttest kuulnud nii meedia kaudu kui ka valdkonnas liikuvate uudiste kaudu. Samuti puutusin Skepast&Puhkimi töödega kokku riigihangetel osaledes. Siin tehtud projektid olid sageli aluseks hinnapakkumiste koostamisel nii et sealt tekkis ka varasem ettekujutus töö heast kvaliteedist.

Millised on sinu peamised eesmärgid uues rollis?

Kindlasti soovime suurendada müügitulu ning leida uusi koostööpartnereid. Samal ajal on väga oluline hoida tehtava töö kvaliteeti ja tagada, et tulemused vastaksid tellijate ootustele. Lisaks näen võimalusi mõne uue tegevusvaldkonna arendamiseks ning ekspordi suurendamiseks. Näiteks on Skepast&Puhkim juba teinud töid Rootsis ning usun, et seal võib tulevikus olla võimalusi veelgi rohkem.

Milline on olnud sinu esimene mulje meeskonnast ja ettevõttest?

Väga positiivne. Tiim tundub nooruslik ja sõbralik ning mulle on jäänud mulje, et inimestele meeldib siin töötada. Mind on väga hästi vastu võetud ja see aitab sisseelamisele kaasa.

Mis on sinu jaoks hea koostöö alus, nii meeskonnas sees kui partneritega?

Meeskonnas on kõige olulisem avatud suhtlus. Olen alati öelnud, et minu kabineti uks on kõigile avatud, kui kellelgi on midagi arutada. Koostööpartneritega on aga kõige tähtsam, et töö valmiks kvaliteetselt ja tähtaegselt. Need on põhimõtted, milles järeleandmisi teha ei saa.

Kuidas näed valdkonna arengut lähiaastatel?

Taristu projekteerimine on viimastel aastatel kiiresti arenenud. Kui varem tehti tööd peamiselt 2D-joonistega, siis täna on uus normaalsus 3D-modelleerimine ja BIM. Samuti tuleb üha rohkem mängu tehisintellekti kasutamine. Näiteks maanteede või raudteetrasside projekteerimine on üsna standardiseeritud protsess, mistõttu võib tehisintellekt selles valdkonnas tulevikus olulist rolli mängida. Samas nõuab see nii tarkvara arengut kui ka spetsialistide koolitamist. 

Kuidas hindad Eesti taristu üldist seisu?

Kui rääkida riigi põhimaanteede katete seisukorrast, siis on olukord tegelikult päris hea, isegi võrreldes mõne Põhjamaa riigiga. Samas kohalike omavalitsuste teedel on remondivõlg paljudes kohtades suur, kuna see ei ole neile prioriteet. Teine küsimus on see, et taristu arendamine võiks käia nõudluse kasvust veidi ees, kuid sageli tegeleme pigem juba tekkinud probleemide lahendamisega. Lõpuks on võetud vastu otsus, et 2035. aastaks ehitatakse mõned olulised põhimaanteed neljarealiseks. See on hea, aga tekib küsimus, kus oldi varem, kui kõik oli kordades odavam.

Minu üheks “lemmikteemaks” on ka naastrehvide kasutus. Mina ei usu, et meil on vaja oma teid igal aastal õhku jahvatada. Vähemalt Tallinna lähiümbruses. Koht, kus kõvasti raha kokku hoida, aga need on jällegi poliitilised valikud.

Mis on taristuvaldkonna olulised tulevikuteemad sinu jaoks?

Üheks oluliseks tulevikuteemaks ongi kindlasti liikuvus ja autostumine laiemalt. Kuigi võib tõesti küsida, kas autostumisele peab vastu tulema, on taristu meie majanduse vereringeks. Tehakse nalja, et Eesti kliimas on parimaks riidesemeks auto, aga nii see kipub olema. Kõik ei mahu ilmselgelt teedele ära, aga kuskil peab selle tasakaalu leidma. 

Lisaks on Tallinna lähiümbruses mitmeid kitsaskohti nagu oluliste magistraalide sõlmpunktid või  samatasandilised raudteeülesõidud, mis vajavad lähitulevikus lahendamist. Üldiselt võib öelda, et Eestis on taristuvaldkonnas arenguruumi ja tööd jätkub.

Millega vabal ajal tegeled?

Minu peamine viis ennast tööpingetest välja lülitada on sport. Olen palju aastaid tegelenud suusatamisega ning ka mägironimisega. Need on head viisid nii füüsiliseks liikumiseks kui ka mõtete korrastamiseks. Pooleldi naljaga öeldes on mu hobidel paljugi sarnast teeehitusega – mõlemad on pikk pingutamine. 

Mõned silmapaistvad saavutused hobide vallast?

Kõrguse rekord ligikaudu 6000 meetrit sündis Pakistanis. See ekspeditsioon kestis üle kahe nädala. Huvitaval kombel ei olnud see tehniliselt kõige raskem tõus. Mõni Euroopa mägi on olnud isegi keerulisem, kasvõi Mont Blanc. Mägedes sõltub palju erinevatest teguritest: ilmast, enesetundest, marsruudist ja tingimustest.

Suusatamisest on mul välja tuua 17 Tartu Maratoni. Parim koht on olnud esimese 300 hulgas ja parim aeg ligikaudu kolm ja pool tundi. Töö kõrvalt oleks väga raske jõuda esisaja hulka. See nõuaks juba oluliselt rohkem treeningut. Aga mulle meeldib maratonil osaleda ja olen suusatanud sisuliselt terve elu. Selle aasta maraton jääb kindlasti pikaks ajaks meelde oma käreda pakase poolest, kui stardis oli -24 kraadi.