Meie tegevjuht Anni Konsap käis külas taskuhäälingus „Ruumilood“
Vestluses koos riigiarhitekti Tõnis Arjuse, Sandra Mikli ja Taavi Soormiga arutati, miks on planeerimiskultuur oluline ja milliseid muutusi see ühiskonnas võimaldab.
Autor Skepast&Puhkim
Lugemise aeg: 1 min
Avaldatud:

Mõned mõtted jäid vestlusest eriti tugevalt kõlama:
- Selge suund ja kokkulepped – Planeerimine pole ainult füüsilise ruumi kujundamine, vaid väärtuste hoidmine ja selge ühiskondliku sihi loomine. Avalikkusele peab olema arusaadav, miks planeeritakse ja kust need kokkulepped pärinevad.
- Planeerija roll – Planeerija on siduja ja tervikpildi looja, ta ei pea olema kõikide valdkondade spetsialist, vaid suutma neid kaasata ja ühendada.
- Koostöö, mitte vastasseis – Eduka planeerimise alus on usaldus, avatus ja sisuline koostöö arendajate, ametnike ning kogukonna vahel. Isiklikud kohtumised, võrgustumine ja väärtuste selgitamine loovad usaldust ning aitavad vältida liiga detailseid nõudeid.
- Mõtteviisi muutus – „Ei saa!“ asemel küsime „aga kuidas saaks?“, sest otsustamatus pidurdab arengut.
- Kaasaegsemad protsessid – Elektroonilised menetluskeskkonnad võivad vähendada bürokraatioat ja suurendada efektiivsust. Samas ei tohi unustada ka üldarutselude ja sihtrühmapõhiste kohtumiste tähtsust, mis annaks hääle erinevatele huvirühmadele.
Kui sind kõnetab, kuidas meie elukeskkonda planeeritakse ja millist rolli mängib seal koostöö, siis kuula episood kindlasti järele: https://open.spotify.com/episode/4N0FAzfdeRBS2Fcf4mGuH2…
