Arhiiv 2016

SKPK jõulukuu koosviibimine Palmses

Jõulud olid vanade eestlaste tähtsaimad pühad. Oma paljude töökeeldudega ja rohke söömisega olid jõulud hingetõmbeaeg keset pikka ja pimedat talve.

Traditsiooniline iga-aastane jõuluaegne koosviibimine kõikide kolleegidega toimus sel aastal Palmses. Tutvusime Palmse mõisa ja selle põneva ajalooga. Maitsvat jõulurooga pakkus meile Palmse mõisa kõrts.

Täname Palmse mõisa pererahvast ning meeldivaid kõrtsnikke toreda õhtu eest!

Sauga valla üldplaneeringu kehtestamine

Sauga vallavolikogu kehtestas osaliselt oma 05.12.2016. a otsusega nr 97 Sauga valla üldplaneeringu. Sauga valla üldplaneeringu koostamist alustati juba 2007. aastal. 2013. a viidi läbi riigihange üldplaneeringu ja KSH uue konsultandi leidmiseks. Riigihankes tunnistati edukaks Skepast&Puhkim OÜ pakkumus.

Sauga valla üldplaneering kehtestati osaliselt ning kehtestamise otsusest jäid välja Tammiste külas asuv piirkond Kasteheina ja Karukella tänavate pikenduste vahel, mis on seotud Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebuses nõutud avalike juurdepääsude tagamisega Pärnu jõe kallasrajale ning Pärnaõie tee 24 kinnistu ulatuses kuni eelmainitud Riigikohtu lahendi saamiseni.

Üldplaneeringu koostamise eesmärkideks olid:

•  valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine;
•  kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine;
•  maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste, sealhulgas maakasutuse juhtotstarbe ning muude tingimuste määramine.

Eesmärgid tulenesid vajadusest kaasajastada 1997. a kehtestatud üldplaneering.

Tähistasime sügise algust

Meie tubli kollektiiv käis sügise saabumist tähistamas soojalt hubases restoranis Argentiina.

Kiidame üheskoos sealseid teenindajaid ning loomulikult suured tänud grillmeistrile.

SKPK suvepäevad 2016

Lõikuskuu lõpus pidas meie kollektiiv meeleolukalt iga-aastaseid suvepäevi. Sel korral külastasime Järvakandi Klaasimuuseumit ja seiklesime imekauni Mukri raba matkarajal. Päeva lõpetasime Toosikannu Puhkekekuses nabani nalja pakkunud Suvepäevade Filmifestivaliga.

Lisaks kõigile osalejatele ja korraldajatele täname ka lahket Ilmataati, kes organiseeris meile suurepärase ilma 🙂

Harju, Lääne ja Pärnu maakonna teemaplaneeringute kehtestamine

Harju, Lääne ja Pärnu maakonnaplaneeringuid täpsustav teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ kehtestamine.

Juuli lõpus ja augusti alguses kehtestasid maavanemad Harju, Lääne ja Pärnu maakonnaplaneeringuid täpsustava teemaplaneeringu „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“. Planeeritava kõrgepinge õhuliini ehitus on üks suurematest siseriiklikest infrastruktuuriprojektidest.

Planeeritav Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliin on osa kogu Eesti katmiseks vajalikust 330 kV elektrivõrgust ning esimene etapp Eesti ja Läti vahelisest uuest 330 kV pingega elektriülekandeliinist. Planeeritav elektriliin on vajalik üleriikliku varustuskindluse suurendamiseks  ning ülekandekadude vähendamiseks, mis omakorda tagab tarbijatele parema elektriühenduse. Kaugemas tulevikus on uus liin vajalik energiaturu arendamiseks Balti riikide ja Kesk-Euroopa ning Skandinaavia vahel.

Teemaplaneeringu koostamise eesmärgiks oli Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine ning olemasoleva Harku-Lihula-Sindi 110 kV õhuliini trassi vastavusse viimine 330 kV pingeklassiga õhuliini trassi nõuetega.

Planeeritud Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliin on 173 km pikk, läbib kolme maakonda ja ühtteistkümmet omavalitsust. Liin kulgeb Harju maakonnas läbi Harku, Saue, Kernu ja Nissi valdade, Lääne maakonnas läbi Risti, Kullamaa, Martna ja Lihula valdade ning Pärnu maakonnas läbi Koonga, Audru ja Sauga valdade. Õhuliini ehitamine on kavandatud aastatel 2017-2020.

Töö periood: 2011-2016

Tellijad: Harju Maavalitsus, Pärnu Maavalitsus, Lääne Maavalitsus ja Elering AS

Meil on lisandunud uusi magistreid

Meie kaks tublit ja andekat kolleegi omandasid sel kevadel Tallinna Tehnikaülikoolis ehitusteaduskonnas magistrikraadi.

Elge Ninep omandas TTÜ ehitusteaduskonna keskkonnatehnika instituudis keskkonnakorralduse erialal magistrikraadi. Egle lõputöö teemaks oli “Mustoja seire ja vee kvaliteet”, mille juhendajaks oli Argo Kuusik.

Marko Toode omandas TTÜ ehitusteaduskonna teedeinstituudis tehnikateaduste magistrikraadi. Marko lõputöö teemaks oli “2+1 teede tehnilis-majanduslikud ja liiklusohutusalased aspektid”, mida juhendas Inna Romandi.

Uusi kordaminekuid!

KSH aruannete heakskiitmine

PÕLVA, VALGA JA VÕRU MAAKONNAPLANEERINGUTE KSH ARUANNETE HEAKSKIITIMINE

Aprilli lõpus kiitis Keskkonnaamet heaks Põlva, Valga ja Võru maakonnaplaneeringute keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanded. Aruannete avalikud väljapanekud toimusid ajavahemikul 01.02-29.02.2016 ning avalikud arutelud 23.-24.03.2016 Põlva, Valga ja Võru Maavalitsustes.

Põlva, Valga ja Võru maakonnaplaneeringute KSH eesmärk oli koostöös planeerija, maavalitsuste jt huvitatud osapoolte ning avalikkusega jõuda igakülgset arengut soodustava ja keskkonnakaitseliselt läbimõeldud lahenduseni. KSH seisukohast sai see eesmärk täidetud. Lisaks keskkonnakaitselistele aspektidele on KSH aruannetes antud terve rida soovitusi Kagu-Eesti maakondade edasiseks planeerimiseks ja arengu suunamiseks, et vähendada piirkonna sotsiaalset ja majanduslikku mahajäämust.

Töö teostamise periood 2013-2016.

Saime 10-aastaseks

SKEPAST&PUHKIM TÄHISTAS 18. MAIL OMA 10-NDAT TEGUTSEMISAASTAT!

2006. a alustasime 4 töötajaga Ramboll Estonia nime all tegutsemist Eesti turul. Kasvasime ja arenesime järgnevate aastate jooksul arvestatavaks tegijaks taristu, planeerimise ning keskkonnakonsultatsioonide valdkondades. Oleme olnud osalised mitmetes suurtes ja keerulistes töödes. Alates 17. juuli 2015. a. jätkasime tegutsemist nime all Skepast&Puhkim ning samas oleme tänaseni säilitanud väga head suhted Rambolli organisatsiooniga, mis annab meile endiselt rahvusvahelisi koostöövõimalusi. Täna töötab meil üle 30 oma ala parima spetsialisti.

„ Täname kõiki meie töötajaid ja kliente, kellega oleme need 10 aastat koos astunud! “

– HENDRIK JA PEETER

SKPK kollektiiv väisas Eesti toredaid väikesaari

Aastate jooksul on meie heaks traditsiooniks saanud igakevadised väljasõidud SKPK kollektiiviga Eestimaa looduskaunitesse paikadesse. Juba alates 2012. aastast oleme koostöös Looduse Omnibussiga külastanud väga erinevaid ja kauneid Eestimaa kohti – Noarootsi, Pakri poolsaar, Lahemaa, Matsalu looduskaitseala. Sel korral külastasime Prangli ning Aksi saari.

Täname selle aasta toreda elamuse eest Looduse Omnibussi ning laeva „Helge“ kapten Iivarit.

Põlevkivituha sobivus teedeehituseks

Eesti Energia Narva Elektrijaamades toodetud põlevkivituhast valminud Narva-Mustajõe ja Simuna-Vaiatu teelõikude pilootprojekti tulemused kinnitasid, et põlevkivituhk sobib kasutamiseks teede ehitamisel.

Projekti esimeses etapis kasutati tuhka asfaldialuse stabiliseerimiskihi rajamiseks Narva-Mustajõe teelõigul pikkusega 1,6 km. Teise etapina rajati 900-meetrine Simuna-Vaiatu teelõik, kus põlevkivituhka kasutati turbakihi mass-stabiliseerimiseks.

„Põlevkivituhka on varemgi Eestis teede ehitamiseks kasutatud ja need teed on olnud vastupidavad. Selle pilootprojekti raames katsetasime esimest korda Eestis põlevkivituhka kaasaegse mass-stabiliseerimise tehnoloogiaga ning mõõtsime ka sellega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid. Kuna tulemused on paljulubavad, muudame järgmise sammuna põlevkivituha standardiseeritud tooteks. Nii saame toodet kasutada suuremates kogustes teedeehituses kiht- ja mass-stabiliseerimiseks nii Eestis kui ka mujal. Saame nii põlevkivi paremini väärindada, pakkuda konkurentsivõimelise hinnaga kvaliteetset toodet teede-ehitajatele ning vähendada teede ja sadamate ehituses kasutatavate taastumatute materjalide kasutamist,” lisas Vals.

Narva-Mustajõe ja Simuna-Vaiatu teelõigud rajati OSAMAT (Management of Environmentally Sound Recycling of Oil Shale Ashes into Road Construction Products) projekti raames, mille eesmärk on soodustada elektritootmisel tekkiva põlevkivituha senisest laiemat kasutamist. Maanteeameti teede arengu osakonna juhtivinseneri Taavi Tõntsi sõnul võib OSAMAT projekti üldiselt hinnata kordaläinuks. “Teostatud uuringute ja katsetuste põhjal teame nüüdseks, et tehniliselt on võimalik lisaks tsemendile ka põlevkivi keevkihtkatla tuhka mass-stabiliseerimiseks kasutada. Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee uuel teetrassil oleme näiteks lasknud projekteerijatel tehnilis-majanduslikes võrdlustes ühe alternatiivina käsitleda juba ka mass-stabiliseerimist turbasoode ületamiseks. Madalama liiklussagedusega maanteedel kavandame näiteks veel nõrgema kivimaterjali kompleksstabiliseerimises lubamist. Seega on tänu uuringutele edaspidi tehniliselt võimalik kasutada rohkem energiatootmisest järelejäävaid materjale teedehituses, majanduslikku tasuvust selgitatakse projektipõhiselt,” rääkis Tõnts.

Pilootprojekt viidi ellu aastatel 2010-2016. OSAMAT projekti osapooled on Eesti Energia, Nordecon, Skepast&Puhkim OÜ, Ramboll ja Maanteeamet. Projekti maksumus on 2,4 miljonit eurot ning seda toetab Euroopa Liidu keskkonnaprojektide kaasrahastamise programm LIFE+. Varem on põlevkivituhka kasutatud teede ehitamiseks aastatel 1971-1986 Eestis, Lätis, Leedus, Valgevenes ja Venemaal. Sel perioodil muudeti enam kui 1000 km teid tolmuvabaks, kattes need 15-20 cm kruusa ja tuha seguga. Lisaks sellele kasutati tuhka ka päris laialdaselt teetammide tugevdamiseks olukordades, kus nappis kvaliteetset killustikku ja muud täitematerjali.

Monitooringu aruannetega „Technical monitoring and scientific of data from OSAMAT project pilot sections“ ja “OSAMAT – post-project environmental monitoring” saab tutvuda www.osamat.ee