Arhiiv 2017

Tallinna kesklinna idaosa sademeveelahenduste skeemi koostamine

Tallinna Kommunaalameti tellimusel oleme alates 2017. a juulikuust koostanud Tallinna kesklinna idaosa piirkonna sademeveelahenduste skeemi.

Kesklinna idaosa ühisvoolse kanalisatsiooni valgala on osa linna ühest suuremast, Kesklinna ühisvoolse kanalisatsiooni valgalast ja baseerub tunnelkollektoril nr 1, mille kaudu  juhitakse reo- ja sademeveed edasi Paljassaare reoveepuhastusjaama. Sademevesi koormab üle ühisvoolse süsteemi Ahtri tänava piirkonnas, mis põhjustab suurte vihmade puhul ulatuslikke uputusi tänavatel ja reovee sattumise merre Härjapea ülevoolu kaudu, samuti häirib ühisvoolse süsteemi kaudu Paljassaarde suunatud sademevesi reoveepuhasti tööd.

Sademevee suunamiseks merre töötavad täna Lootsi ja Härjapea sademeveepumplad, projekteeritud on Reidi tee sademeveepumpla ning Põhja pst 33 isevoolne sademevee väljalask.

Valgalapõhised lahendused kanalisatsiooni lahkvoolseks viimiseks on varasemalt koostatud Kesklinna valgalaga piirnevate Katusepapi ja Seevaldi kollektori valgalade kohta.

Töö koostatakse kahes etapis, millest esimene etapp valmis septembris 2017.

Koostatava töö esimeses osas täpsustati valgala piir lähtudes käesolevaks ajaks planeeritud ja projekteeritud reo- ja sademeveekanalisatsiooni võrkudest valgalal ja selle piiril ning varem koostatud uurimistöödest-skeemidest. Koguvalgala sees määrati 4 suuremat alamvalgala ning nende eelvoolud. Koostati valgala lahkvoolne reo- ja sademevee ärajuhtimise põhimõtteline skeem koos väiksemate alamvalgaladega, vanalinnale nähti ette eelvoolud kanalisatsiooni lahkvoolseks viimiseks. Koguvalgala reoveekanalisatsiooni eelvooluks on tunnelkollektor nr 1, sademevee eelvooluks Tallinna laht.

Esimese etapi raames koostati määratud alamvalgalade koondtabel, mis sisaldas alamvalgala pindala, pinnakatte iseloomustust ning arvutuslikku vooluhulka alamvalgalalt. Vastavalt lähteülesandele tuleb töös arvestada AS-i Tallinna Vesi reaalselt mõõdetud vihmade andmetega. Vooluhulga arvutamise jaoks teostati seega esimese etapi raames vihmade analüüs, mille käigus koostati võrdlustabelid ja graafikud illustreerimaks reaalselt mõõdetud vihmade koguseid ja intensiivsust ning vastavalt standardile arvutatud vihmade intensiivsust. Analüüsi tulemus näitas, et viimastel aastatel mõõdetud reaalsed vihmad on 1,4 – 2,2 korda suurema intensiivsusega kui arvutuslikud.

Töö teises etapis on koostamisel sademeveevõrgu hüdrauliline mudel, mille tulemusena määratakse sademeveesüsteemi täpsemad lahendused (vajalikud torustiku läbimõõdud, kõrgused, kalded, erinevate valgalade omavahelised ühendused, ühtlustusrajatised jms). Üheks suurimaks dikteerivaks asjaoluks on perspektiivsete sademeveetorustike ristumised olemasolevate suurte ühisvoolsete kanalisatsioonikollektoritega. Teises etapis koosatakse perspektiivsete torustike täpsustatud skeemid, põhikollektorite pikiprofiilid, võimalik ehitusetappideks jaotus ja hinnangulised mahtude tabelid, samuti antakse soovitused järgmiste projekteerimisetappide jaoks.

Koostatav töö kooskõlastatakse Tallinna Kommunaalametiga, AS-iga Tallinna Vesi, Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga ja Tallinna Keskkonnaametiga ning on edaspidi aluseks planeeringutes ja projektides ühiskanalisatsiooni tehniliste lahenduste koostamisel ja maa-alade reserveerimisel ühiskanalisatsiooni vajalike rajatiste ehitamiseks.

Sillamäe ammoniaagiterminali keskkonnamõju hindamine sai valmis

Rahvusvaheline ettevõte EuroChem kavandab Sillamäe sadamasse  ammoniaagiterminali. Sillamäe ammoniaagiterminali rajamise eesmärk on võimaldada veeldatud ja jahutatud ammoniaagi ajutist hoidmist ning ammoniaagi ümberlaadimist seoses ekspordi ja impordiga (raudteelt meretranspordile, meretranspordilt kaldal paiknevasse hoidlasse) Sillamäe vabatsoonis. Terminali põhieesmärk on ammoniaagi eksport meretranspordiga Euroopa ja Ameerika turgudele. Kavandatav aastane ekspordikäive on kuni 1 miljon tonni ammoniaaki aastas.

Arendaja – EuroChem Terminal Sillamäe AS – kuulub rahvusvahelisse EuroChem gruppi, mille põhitegevus on mineraalväetiste tootmine. Lisaks sellele tegeleb grupp oma toodangu transpordi ja levitamisega klientideni, mille üks lüli on olemasolev vedelkeemia terminal Sillamäe sadamas (kinnistul Kesk tn 2a). Täiendavalt soovitakse rajada Sillamäe sadamasse ammoniaagiterminal, eesmärgiga parandada ettevõtte logistilist struktuuri ja tagada toodangule maailmaturul konkurentsivõimeline hind.

Ettevõte Skepast&Puhkim viis läbi terminali rajamisega seotud keskkonnamõju hindamise. Keskkonnamõju hindamise eesmärk oli anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale. Novembris tunnistas Sillamäe Linnavalitsus KMH aruande nõuetele vastavaks.

Vaata lisa

Algas Kose-Mäo neljarajalise maantee ehitus

Tallinna-Tartu maantee Kose-Mäo vahelise neljarealise maanteelõigu ehitustööd on alanud, teelõigu valmides väheneb Tallinnast Tartusse sõit 5,3 kilomeetri võrra.

Kose ja Mäo vaheline neljarajaline maantee ehitatakse kahes etapis. Kose ja Võõbu vaheline 25-kilomeetrisel lõigul ehitustööd juba käivad. Võõbu-Mäo 15 kilomeetri pikkuse lõigu ehitus algab kava järgi 2019. aastal.

Kose ja Mäo vaheline 40 kilomeetri pikkune neljarajaline maanteelõik valmib täies mahus kava järgi aastaks 2022. aastaks.

Hinnanguliselt jõuavad liiklejad pärast teelõigu valimist Tallinnast Tartusse praegusest üheksa minutit kiiremini.

Kose-Mäo teelõik on praegu Tallinna-Tartu maanteel üks liiklusohtlikumaid. Tallinna-Tartu maanteest moodustab see lõik viiendiku, kuid ligi pooled hukkunuga liiklusõnnetused juhtuvad just seal.

Kose-Mäo teelõigu eelprojekti ning selle keskkonnamõju hindamise koostas Ramboll Eesti AS, praegune Skepast&Puhkim OÜ. Kose-Ardu teelõigu tehnilise projekti koostas Skepast&Puhkim OÜ.

Vaata Postimehe videot ja galeriid siit.

Annikvere-Neanurme 2+1 sõidurajaga maanteelõik valmis

Annikvere-Neanurme 4,1 kilomeetri pikkusel lõigul ehitati vaheldumisi kaks 2+1 põhimõttel möödasõidulõiku pikkusega 1,5 ja 1,3 kilomeetrit. Selleks rajati kogu lõigu olemasoleva tee muldkehale lisaraja laiendused ja ehitati uued juurdepääsuteed ning tagasipöördekohad tagamaks kohaliku liikluse ühenduse olemasoleva teedevõrgustikuga.  Vajalikesse kohtadesse rajatakse müratõkkeseinad.

Teeprojekti koostas Skepast&Puhkim OÜ.

Vaata lisa:

https://reporter.postimees.ee/4305373/2-1-soidurajaga-maanteeloik-kasutusvalmis
https://www.youtube.com/watch?v=u1hGZHKF3wE
http://www.postimees.ee/3865159/video-tallinna-tartu-maanteele-tulevad-moodasoidurajad

Rail Balticu sõiduautode pealelaadimisjaama asukoha valik

Skepast&Puhkim OÜ ning AS Eesti Raudtee sõlmisid Rail Baltic Estonia OÜga lepingu, mille raames tuleb välja selgitada tehniliselt ja majanduslikult optimaalseim sõiduautode pealelaadimisjaama terviklahendus. Antud kompleks peab võimaldama efektiivset sõiduautode peale- ja mahalaadimisteenuse pakkumist.

Projekti nelja etapi käigus selgitatakse välja sõiduautode pealelaadimisjaama funktsionaalsus, tehniline ja ruumiline vajadus ning pakutakse välja parim terviklahendus koos teostatavus-tasuvusanalüüsiga.

Hankelepingu täitmise tähtaeg on 2018. a. mai algus.

Loe lähemalt Ärilehe artiklist.

Valmis Kernu ümbersõidu põhiprojekt

Maanteeameti tellimusel koostas Skepast&Puhkim OÜ põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 37-42 Kernu ümbersõidu põhiprojekti, mis kujutab endast möödasõidualadega 2+1 sõiduraja ja keskpiirdega teed, millel lubatud sõidukiirus saab olema 100 km/h.

Kavandatav uus Pärnu mnt trass hakkab teenindama läbivat transiitliiklust ning olemasolev Kernu vaheline teelõik jääb kohaliku liikluse teenindamiseks. Selle tulemusena peab liiklusohutuse tase paranema nii läbiva kui ka kohaliku liikluse jaoks. Uus Pärnu maantee trass pöörab olemasolevalt maanteelt paremale vahetult peale Kohatu tanklat ning läbib valdavalt põllumaid ja üksikuid metsaalasid. Ristumine kõrvalmaanteega 11360 on lahendatud eritasandilise liiklussõlmena. Ulukite ohutuse tagamiseks on kogu trassi ulatuses kavandatud loomatarad ja üks ülekäigukoht, kus on tarakatkestus. Põhimaantee E67 alla on kavandatud ka 3 konnatruupi.

Tutvu trassiskeemi joonisega SIIN.

Vaata lisaks ka projektist tehtud 3D animatsiooni SIIT.

Auvere tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvalik ja keskkonnamõju strateegiline hindamine

Vaivara Vallavolikogu 11.10.2017 otsusega nr 158 võeti vastu Auvere tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvalik ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.
Asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmisega kinnitas Vaivara Vallavolikogu, et valitud asukoht on kõige sobivam kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga kavandatava tuulepargi rajamiseks ning et tuulepargi asukoht, püstitamise üldised tingimused, asukoha eelvaliku tegemine, asukoha eelvaliku otsus ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne vastavad õigusaktidele ning keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande väljatöötamise kavatsuses sisalduv teave on piisav erinevate kaalutud asukohtade vahel valiku tegemiseks. Eriplaneeringu järgmine etapp on tuulepargi detailsema lahenduse väljatöötamine.

Töö teostaja on Skepast & Puhkim OÜ.

Auvere tuulepargi eriplaneeringu vastu võtmise otsuse ja planeeringumaterjalidega on võimalik tutvuda Vaivara valla kodulehel http://www.vaivaravald.ee/dp/Eriplaneering/pdf/pass.htm.

SKPK XXIX Rahvusvahelisel Balti Teede Konverentsil

27.-30. augustil 2017 toimus Tallinnas XXIX Balti Teede Konverents (International Baltic Road Conference) .

Esimesel päeval tegid ettekande ka meie spetsialistid. Hendrik Puhkim tutvustas projekti OSAMAT, mille käigus katsetati põlevkivituha rakendamist teede ehituses, ning Urmas Konsap esitles kruusateede tolmutõrje meetodite alternatiivseid lahendusi.

Maanteeamet sõlmis ehituslepingu Kose-Ardu lõigu ehitamiseks

2017. aasta jaanuaris sai valmis Skepast&Puhkim OÜ ning Reaalprojekt OÜ projekteeritud E263 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa maantee Kose-Ardu-Võõbu teelõik km 40,0 – 68,0.

Käesoleva aasta augustis sõlmis Maanteeamet ehituslepingu AS TREV-2 Grupiga, kes hakkab nimetatud lõigu esimest osa ehk Kose-Ardu 12 kilomeetri pikkust lõiku ehitama. Pikemalt saad lugeda Maanteeameti uudist SIIT.

Rail Balticu hooldusdepoo eeluuring

OÜ Rail Baltic Estonia sõlmis 24. mail 2017. a. Skepast&Puhkim OÜ ning AS-ga Eesti Raudtee lepingu, mille eesmärk on teostada eeluuring Rail Balticu raudteeinfrastruktuuri hooldusdepoo tehnilise ja ruumilise vajaduse kohta.

Uuringu lõplik valmimise tähtaeg on detsember 2017.

Pikema artikli töö sisust on avaldanud ka Äripäeva portaal, mida saab lugeda SIIT.