Arhiiv 2020

Skepast&Puhkim osales InfraBIM Open konverentsil

13. veebr. 2020

Skepast&Puhkim OÜ meeskonnaliikmed Inna ja Eno osalesid rahvusvahelisel InfraBIM Open konverentsil Tamperes 3.-5. veebruaril. Kolmandat korda aset leidnud suurüritusel võtsid sõna valdkonna spetsialistid, kõneisikud ja visionärid ettekannetega Soomest, Rootsist, Norrast, Saksamaalt, Šveitsist, Itaaliast, Prantsusmaalt ja Eestist – kokku 23 erinevast riigist üle maailma.

Kõneleti arengutest, tuleviku suundadest ja mõjuteguritest, millega silmitsi seisame. Vastati küsimustele nagu: millised on BIM’i rakendamise eesmärgid infrastruktuuri objektidel, mida on tänaseks tehtud ja millised arenguetapid on vaja veel läbida. Mitmed riigid on seadnud omale eesmärgiks rakendada BIM’i täismahus 2025. aastast kõigi avaliku sektori objektidel.

Toome välja mõned konverentsil kõlanud mõttenopped, mida nii kliendid ja tellijad peaksid oma tegemistes silmas pidama:

  • Ühtki tegevust ei ole mõtet teha tegemise pärast. Kui puuduvad kindlad eesmärgid, tegevusplaan ja mõõdetavad tulemused, siis ei toimu ka arengut.
  • BIM’i puhul peab eelkõige tellija teadma, mille jaoks tal infomudelit vaja on ja küsima andmeid, mida ta oskab kasutada ning hallata.
  • BIM’i edukaks rakendamiseks on vaja panustada koolitustesse. BIM’i tuleb integreerida inseneriõppesse ning juba turul toimetavatele spetsialistidele tuleb pakkuda vajalikku täiendkoolitust.

Järgmine InfraBIM Open toimub 2021. aasta suvel Lyonis.

Mehikoorma aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemid

7. veebr. 2020

Mehikoorma aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine


Mehikoorma aleviku ehitustöödeks on Töövõtuleping sõlmitud, mille alusel on vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitustööde piirkond rekonstrueerimistöödel Kooli, Tiigi ja Uue tänava osades, mis jäävad Kesk ja Vahe tänavatega piirnevatele aladele. Uued ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikud rajatakse Kooli, Kesk ja Järve tänavate kinnistute liitumispunktideni. Ehitustööde lõpptähtaeg on juuli 2020 a. Uute torustike rajamisega seonduvalt tekib Kooli, Kesk ja Järve tänavate kinnistutel võimalus liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusega, mida pakub AS Emajõe Veevärk, kirjutab Räpina Rahvaleht (2019. aasta septembris avaldatud artikkel | loe täispikka artiklit siit).


Skepast&Puhkim osalus projektis


Töö eesmärk oli koostada Mehikoorma aleviku I etapi veevarutuse ja kanalisatsioonitorustike tööprojekt, võttes arvesse järgmises etapis ette nähtud töid.

Tellija: AS MERKO EHITUS EESTI

Projekteeritud mahud:

  • veetorustik – 2186 m
  • isevoolne reovee kanalisatsioonitorustik – 2551 m
  • reovee survekanalisatsioonitorustik – 573 m
  • reoveepumplad – 3 tk

Projektlahendused kooskõlastati kõigi kinnistute omanikega kellele projekteeriti liitumispunktid (91 kinnistut). Lisaks koostati isikliku kasutusõiguse seadmiseks vajalikud dokumendid (29 kinnistule) ja sõlmiti notariaalsed lepingud.

Liivi lahe meretuulepargi keskkonnamõju hindamise programmi koostamine

4. veebr. 2020

ERR: Valitsus näitas rohelist tuld kolme meretuulepargi rajamisele


19.12.2019 avaldatud artikli kohaselt kinnitas Valitsus hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamise kolme meretuulepargi rajamiseks Liivi lahte.

Suurimale, ligi 183 km ruutkilomeetri suurusele maa-alale plaanib tuuleparki Eesti Energia. Liivi lahte, Kihnust lõunasse jäävale merealale kavandatakse 160 tuulikut kokku 1000 MW võimsusega, kirjutati ERR majandusuudiste portaalis.

Loe täispikka artiklit siit: ERR.EE


Skepast&Puhkim osalus projektis


Skepast&Puhkim koostab Liivi lahe meretuulepargi keskkonnamõju hindamise programmi.

KMH programm käsitleb järgmisi teemasid:

  • kavandatava tegevuse eesmärk ja täpne asukoht;
  • kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus;
  • eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus;
  • kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega;
  • teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju, eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta;
  • keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus, sealhulgas teave keskkonnamõju hindamiseks vajalike uuringute kohta;
  • kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise ning selle tulemuste avalikustamise ajakava;
  • andmed arendaja kohta ning juhteksperdi nimi või eksperdirühma koosseis, nimetades ja põhjendades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga rühma kuuluv isik hindama;
  • asjaomaste asutuste loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendusega.

Pärnu Rail Balticu perspektiivse kaubajaama logistilisi ühendusvõimalusi käsitlev uuring

31. jaan. 2020

Skepast&Puhkim viis Pärnumaa Arenduskeskuse tellimusel läbi Pärnu Rail Balticu perspektiivse kaubajaama logistilisi ühendusvõimalusi käsitleva uuringu. Uuringu eesmärgiks oli Pärnu linna ja maakonna olulisemate taristuobjektide ning ettevõtlusalade (tööstusalad, kaubasadam) omavaheliste ühendusvõimaluste kavandamiseks.

Optimaalseima transpordikoridori kirjeldus


Uuringu läbiviimise eelduseks on tõsiasi, et pärast valmimist muutub Rail Balticu raudteekoridor koos reisi- ja kaubajaama ning kohalike peatustega maakonna arengu peamiseks selgrooks. Uuringu eesmärgiks oli seega Rail Balticuga kaasuva potentsiaali ärakasutamine Pärnu jaoks oluliste ettevõtlusalade ühendamisel. Tulemuseks on optimaalseima transpordikoridori kirjeldus, mis võtab võrdselt arvesse nii sotsiaalmajanduslikke kui ka looduskeskkonna vajadusi ning koridoris hõlmatavate objektide toimimise iseloomu, teenindusareaali ja tulevikupotentsiaali. Transpordikoridori kavandamisel tuli arvestada olemasoleva ja perspektiivse maakasutusega, objektide kasutustihedusega ning teede ja raudteede tehniliste nõuetega.

Joonis 1. Pärnu multimodaalse transpordikoridori uuringus võrreldud alternatiivid – maanteetransport ja raudteeühendused

Uuringus väljatoodud eelistatud alternatiiv


Uuringu läbiviimise käigus eelistatud alternatiivina toodi välja Lauka tänav, läbimurre Savi tänavani, raudteetrass ümber tööstusala ehk alternatiiv STS5. See eeldab suuri investeeringuid ning on pika ajahorisondiga, kuid annab peamise lisandväärtuse lähtuvalt võimaliku Pärnu ümbersõidu ühendamisest ning on kasutatav ka ilma raudtee väljaehitamiseta.

Alternatiivist lähtuvalt saab põhiliseks transpordikoridoriks 1+1 sõidurajaga Lauka tänav, mida pikendatakse Savi tänavani uue läbimurde abil, mis eeldab suures osas hoonestamata tootmismaade võõrandamist Raba tn ääres. Edasi kasutatakse ühenduseks olemasolevaid magistraale: Savi tn, Ehitajate tee, Lennuvälja tee, Kaubasadama tee. Lauka tänavaga paralleelselt ehitatakse juurdeveoraudtee, mis kulgeb Turba-Betooni tööstusalast ümber ja ületab Tallinna maanteed Raua tn ristmiku juures ja kulgeb edasi paralleelselt maanteekoridoriga kuni sadamani. Raudteetrassi valik nõuab eritasandilise ristmiku ehitamist Haapsalu maanteega. Ristumine praeguse Tallinna mnt trassiga võib jääda samatasandiliseks, eeldusel, et rajatakse planeeritud juurdepääs Ehitajate teele ja Raba tn uus sild. Need meetmed leevendavad oluliselt liikluskoormust Tallinna mnt ja Ehitajate tee ristmiku piirkonnas.

Joonis 2. Uuringus väljatoodud eelistatud alternatiiv Pärnu logistiliste sõlmpunktide ühendamiseks nii maanteetranspordi (punane ja sinine) kui ka raudteeühenduste näol.

Ühendusvõimaluste analüüsi läbiviimise initsiaatoriks on Riigikogu liige Andres Metsoja ning selle teostamisel osalesid lisaks Pärnumaa Arenduskeskuse esindajatele ka Pärnu linn, Tori vald, Maanteeamet, Rail Baltic Estonia esindajad, kohalikud ettevõtjad jm. Tulemused annavad sisendi omavalitsuste üldplaneeringutesse ning Rail Balticu projekti. Muuhulgas võetakse uuringu tulemusi arvesse ka Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu koostamisel.

  • Uuringu tulemuste ning võrreldud alternatiividega on võimalik tutvuda siit: gis.skpk.ee

Riigitee nr 2 Kose-Võõbu lõigu ehituse omanikujärelevalve

29. jaan. 2020

Skepast&Puhkim osutab riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Kose-Võõbu lõigu ehituse omanikujärelevalvet.

2020 aasta augustis avatakse liiklus uuel Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Kose-Võõbu vahelisel 24,2 km pikkusel 2+2 sõidurajaga I klassi maanteelõigul, mis ehitatakse uuele trassile läbi metsade ja rabade. Võrreldes olemasoleva Tallinn-Tartu maanteega lüheneb teekond 3,1 km võrra. Tegemist on suurima tee-ehitusprojektiga Eestis, mille kogumaksumus kokku on 88,7 mln eurot koos käibemaksuga. Ehitustöid teostavad Kose-Ardu lõigul AS TREV-2 Grupp ning Ardu-Võõbu lõigul GRK Infra AS ja Graniittirakennus Kallio Oy.

Skepast&Puhkim OÜ täitis BRP Insenerid OÜ alltöövõtjana omanikujärelevalve meeskonna- ja kvaliteedijuhi rolli.

Kose-Võõbu vahelisele teelõigule ehitatakse kokku:

  • 3 eritasandilist liiklussõlme
  • 3 ristesilda
  • 5 silda üle jõgede
  • 2 ökodukti
  • kahepaiksete ja väikeulukite tunnelid
  • 1,3 km müratõkkevalle
  • 624 m gabioonidest müratõkkeseinu

Kogu trassi ulatuses paigaldatakse ulukitara ning kolme kohta rajatakse esmakordselt Eestis ulukite ülekäigukohad koos juhte loomade eest hoiatava turvasüsteemiga. Liikluse reguleerimiseks ja liiklejate teavitamiseks paigaldatakse muutuva teabega liiklusmärgid ja teabetahvlid, ehitatakse 3 puhkekohta WC, piknikuala ja mänguväljakuga.

Tee ehitust iseloomustab suured tööde mahud. Töid raskendasid kokku 6,2 km erinevatel lõikudel turba väljakaevamine ca 450 000 m3 turba kihi paksusega kuni 4 m ja pinnasega asendamine ning kõrge pinnasevee tase, mis vajas täiendavaid meetmeid veetõrjeks muldkeha ehitamisel. Tee muldkehade ehitamiseks kaevandati 900 000 m3 süvendeid/kohalikku pinnast ja karjääridest veeti juurde 2,1 mln m3 pinnast.


Kokku on ehitusmaterjalidest võetud ja laboratooriumites katsetatud 1094 proovi, sealhulgas 532 on võetud erinevatest muldkeha pinnastest, 88 killustikalustest, 289 asfaltkatte segudest ja 185 rajatiste betoonist. Järelevalves kasutati uut tehnoloogiat, droonimõõdistust, muldkeha kõrguste ja pinnase mahtude ning killustikaluste kõrguste ja paksuste kontrollimiseks.

Referents: Neanurme-Pikknurme 2+1 teelõigu põhiprojekt

27. jaan. 2020

Skepast&Puhkimi poolt valmis 2019. aasta detsembri alguses põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 135,5-141,9 Neanurme-Pikknurme 2+1 teelõigu põhiprojekt. Teelõigule projekteeriti mõlemas suunas u 2 km 2+1 keskpiirdega lõigud ning nende vahele 1+1 keskpiirdega lõik.

Projektiga parandati lahendust Tõrenurme ja Pikknurme ristmikule, viimases on uue lahendusega nihutatud harudega ristmik. Liiklusohutuse seisukohast on oluline bussipeatuste nihutatud lahendused koos siduvate jalgteede lahendusega ja müratõkkeseinte, ulukitarade, juurdepääsuteede ning hooldusteede projekteerimine.

Oleme projekteerinud juba üle kümne aasta Eestile olulisi ja keerukaid infrastruktuuriobjekte üle terve Eesti. Vaata ka teisi tehtud töid.

Varasemalt projekteeritud 2+1 teelõikude visualiseeringud