Arhiiv 2020

Hendrik Puhkim: kriisi ei pea raiskama

30. apr. 2020

Virtuaalsed keskkonnaarutelud aitaksid investeeringutega edasi liikuda, kirjutab Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu juhatuse esimees Hendrik Puhkim

leht.postimees.ee | Postimees | 22. aprill 2020

 

Keerulistest olukordadest sünnivad tihti praktilised ja edasiviivad lahendused.

Mida teha siis kui arendusprojektide kavandamise käigus toimuvad avalikud arutelud on vajalikud, aga kogunemised keelatud ning seeläbi jääb seisma paljude inimeste töö? Kui arendusprojekte pole võimalik lõpuni viia, mõjutab see nii ettevõtete majandustegevust, töökohti, kui ka maksude laekumist riigikassase.

Ka planeeringute puhul oleks toimiv lahendus virtuaalselt toimuvad avalikud arutelud, kus oleks kõigile huvilistele tagatud võimalus osaleda. Samal ajal loovad virtuaalsed lahendused võimaluse osaleda ka eriolukorra lõppedes näiteks nendel, kellel pole mingil põhjusel võimalik füüsiliselt kindlasse kohtumispaika kohale tulla. Täna veel ei ole sellised lahendused riiklikul tasemel võimalikud, kuid loodame, et ametlike keskkonnaalaste avalike arutelude virtuaalne läbiviimine on peagi reaalsus ning saame selle abil astuda sammu lähemale tuleviku võimalustele.

Loe täispikka artiklit: leht.postimees.ee

 

Pärnu lennuvälja liiklusala rekonstrueerimise projekti koostamine

24. apr. 2020

AS Tallinna Lennujaam tellimusel koostasime Pärnu lennuvälja liiklusala rekonstrueerimise projekti, mis annab võimaluse uute lennuühenduste loomiseks Pärnuga. Projekti oli kaasatud üle kahekümne oma ala spetsialisti.

Projekti mastaap:

  • lennurada mõõtmetega ca 2000×30 meetrit;
  • perroon mõõtmetega ca 200×100 meetrit;
  • lennurada ja perrooni ühendav ruleerimistee laiusega 18 meetrit ja pikkusega 300 meetrit;
  • lennuvälja tulede süsteem ning perrooni valgustus
  • vajalikud nõuetekohased ohutusalad ja takistuste piirangupinnad;
  • elektri,- sademevee- ja kanalisatsioonitrasside süsteemid;
  • perimeetri- ja teenindusteede süsteem;
  • uus meteoroloogiajaam (Automated Weather Observation System – AWOS);
  • täppismaandumissüsteemi (Instrument Landing System – ILS Cat I) valmidus põhimaandumissuunal.

Tellija: AS Tallinna Lennujaam

Projekti kestus: 9 kuud, mai 2018 – veebruar 2019

Ivan Gavrilov: Jõhvi ja Kohtla-Järve saagu innovaatilise energeetika regiooniks

22. apr. 2020

Äripäeva artikkel avaldatud: aripaev.ee/arvamused, 16 aprill 2020

Ida-Virumaal tuleb luua uus innovaatiline taristu, mis aitaks majandust ja lahendaks sotsiaalprobleeme, kirjutab Skepast&Puhkim OÜ planeeringute spetsialist ning TalTechi külalislektor Ivan Gavrilov arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

Tuhamägi Ida-Virumaal.  Foto: Julia-Maria Linna. Allikas: Äripäev

Jõhvi ja Kohtla-Järve linnapiirkonnas on põlevkivimaale omaselt keskkonnaalaste probleemidega tegelemine möödapääsmatu. Vanade kaevandamisaladega on seotud nii hulk probleeme kui ka tohutu arenevate majandusharude potentsiaal. Linnaregioon ei eksisteeri üksnes majanduslikus maailmas, vaid on ka ökoloogiline baasühik. Tihti on keskkonnaprobleemid ainus reaalne tõuge, mis ajab regioonid koostööle hääbuvates piirkondades, nagu Ida-Virumaa linnastu. Jõhvi ja Kohtla-Järve linnaregioonis võib kaevanduste keskkonnaprobleemide lahendamine olla lahutamatu majanduslike probleemide lahendamisest.

Suletud kaevandused täituvad veega ja varisevad ettearvamatult kokku. Paljud on juba varisenud, kuid ligikaudu 100 km2 ootab oma aega. Sealse maa kvaasistabiilsus on tõsine arengut pidurdav tegur, kuna tihti ei ole teada, kus kaevanduskäigud asuvad ja kuidas maa seal käitub. Veel kaevandamata varude realiseerimisel tuleb planeerida kaevandustegevuste lõpetamisel kaevanduse sulgemine, mis rikastaks elukeskkonda nt tehisveekogu ja elamukruntidega. Ka potentsiaalselt pärast sulgemist loodavate töökohtadega võiks juba eos arvestada.

Pariisi kliimaleppe eesmärkidest tulenevalt tuleb Eestis lõpetada põlevkivi otsepõletamine juba 2030. aastaks. Majandusministeerium tõdeb, et 2050. aastaks tuleb Eesti energeetikasektor täielikult ümber korraldada. Ida-Virumaal tekib perspektiivselt palju tõsisem tööpuudus kui praegu. Enamik tõenäolistest töö kaotajatest on energeetikas. Kuid see sektor on võimalik olemasoleva taristu ja tööjõuga kujundada ümber innovaatiliseks.

Kaevandused kasutusse


Enam kui 90 aastaga oleme kaevandanud kokku üle miljardi tonni põlevkivi. Praeguseks on põlevkivimaardlas kümnesse vanasse kaevandusse suletud ligikaudu 340 miljonit m3 vett. TTÜ teadurid on välja andnud mitu tööd, mis käsitlevad kaevandusvee kasutamise potentsiaali sooja tootmiseks ja energia salvestamiseks. Riigi ja erasektori PPP-formaadis koostööna on võimalik ehitada välja taristu suletud all- ja pealmaakaevanduste kasutamiseks taastuvenergia tootmisel.

Allmaakaevandusi kasutatakse stsenaariumis kolmel moel:

  • energia salvestamine: olemasolevaid allmaaõõnsusi kasutatakse hüdroakumulatsiooni elektrijaamade rajamiseks, mis toimivad sisuliselt hiiglaslike akudena. See on efektiivne salvestusviis nt tuulepargi koormustipuvälisele liigenergiale;
  • soojusenergiasalvestus: kaevandusvesi on aastaringselt stabiilselt 7–9 kraadi. Kõige korrapärasemalt kaevandatud aladel (kombainilaava meetodil) on eeldatavasti võimalik õõnsuste arvu ja kujuga reguleerida vee mahtu ja ringlust nii, et teatud vee kogus suudab sellele lisatavat soojusenergiat salvestada. Soojusenergiat kogutakse vanadesse karjääridesse rajatavates päikesekollektorites. Saadav soojus juhitakse kaevandusvette, soojendades seda soojal aastaajal üles, ja kasutatakse kütteperioodil soojusallikana;
  • soojusallikana: nii analüüsid kui ka Kiikla küla pilootprojekt näitavad, et vanemate suletud kaevanduste (nt Ahtme, Tammiku) vesi sobib sooja tootmiseks soojuspumpade abil. Kogu kaevandusvee soojusvõimsuse potentsiaal on teoreetiliselt ligikaudu 50 MW, ja kui kaevandusvette juhitakse soojust juurde eelmises punktis kirjeldatult, kasvab potentsiaalne soojusvõimsus veelgi.

Taristu keskus


Suletud karjääride rekultiveeritud aladel rajatakse tuule- ja päikesepargid. Seda soodustab nende alade suurus, metsa kontrollitud pealekasv ja nõlvade orientatsioon praktiliselt otse lõunasse. Energiaparkides toodetakse nii kaevandusvette salvestatavat elektrit ja soojust kui ka elektrit ringlus- ja soojuspumpade tööks.

Selle innovaatilise kompleksi ümber kasvaks Ida-Virumaa uus energeetika, kus on võimalik täiendkoolituste abiga rakendada eelnevalt põlevkivienergeetikas rakendatud inimesi. Uudse taristu südamesse jääb Jõhvi linn, kuhu oleks loodud tehniline ja juhtimistaristu ning lisaks näiteks vastav kompetentsikeskus, ümberõppekeskus, munitsipaalmajad töötajatele jne.

Kohtla-Järve monofunktsionaalsed lahuslinnaosad, nagu Sirgala ja Viivikonna, jääksid siis ehk püsima, kuna nendesse saab luua energiaparkide tehnilise toe baasid, mis pakuvad tööd nii kohalikele kui ka mujalt tööle tulijatele, millega soodustatakse linnadevahelist sidusust.

 

Töö jätkub kodukontoris

17. märts 2020

Hea klient ja koostööpartner!


Anname teada, et Skepast&Puhkimi kollektiiv toimetab tegusalt kodukontoris. Lülitasime end kaugtöö lainele: anname endast parima, et kõik lepingulised tööd, käesolevad ja ka planeeritud projektid ladusalt tehtud saaksid. Senini sujub kõik hästi ja tõrgeteta!

Oleme jätkuvalt olemas ja suhtleme teiega telefoni ja meili teel: vaata kontakte siit

Palju päikest ja tervisi kõigile sel kevadkuul!

Kohila valla Aespa-Vilivere veemajandusprojekt

13. märts 2020

21. veebruaril asetati nurgakivi Kohila valla Aespa-Vilivere veemajandusprojektile.

Projektis osalevad Eesti tuntumad ehitusettevõtted


  • Merko Ehitus Eesti AS, koostöös kellega Skepast&Puhkim Aespa aleviku ÜVK torustike tööprojektid koostab.
  • TREV-2 Grupp AS rajab fotodel ja videol oleva veejaama ning -haarde. Skepast&Puhkim vastutab veetöötlusjaama tehnoloogia osa ning välivõrkude tööprojektide eest.
  • Nordecon AS rajas magistraal survetorustikud.

Kohila vallavalitsus kirjutas projektist lähemalt


Iga euro on tähistamist väärt, mis on panustatud inimeste elukvaliteeti arendades ühisveevärki ja kanalisatsiooni.

Kohila vallas Aespa alevikus ja Vilivere külas, kus suveperioodil elab tulevikuga arvestades enam kui 7000 inimest, puudus enne projekti elluviimist ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Kvaliteetse joogivee puudumine ja lekkivatest kogumiskaevudest tekitatav keskkonnareostus ei mõjuta mitte ainult paljude inimeste igapäevaelu, vaid lausa pärsib piirkonna arengut. Projekti eesmärk on tagada projektipiirkonna elanikele võimalus kvaliteedinõuetele vastava joogivee tarbimiseks ja reovee kokku kogumiseks ja puhastamiseks. Liitumispunkti teenusega ühinemiseks saab ca 2500 kinnistut.

  • Projekti oodatav kogumaksumus on ca 24 milj €
  • ÜF toetus on ca 20 milj €
  • Omafinantseering on ca 4 milj €

Projekti raames rajatakse: 1 veetöötlusjaam, 2 puurkaev-pumplat, 78 km veetorustikku, 21 reoveepumplat, 84 km kanalisatsioonitorustikku, kanalisatsiooni vaakumpumplaid ja vaakumkaevusid.

Loe lisaks Kohila vallavalitsuse veebilehelt.

 

Skepast&Puhkim osales InfraBIM Open konverentsil

13. veebr. 2020

Skepast&Puhkim OÜ meeskonnaliikmed Inna ja Eno osalesid rahvusvahelisel InfraBIM Open konverentsil Tamperes 3.-5. veebruaril. Kolmandat korda aset leidnud suurüritusel võtsid sõna valdkonna spetsialistid, kõneisikud ja visionärid ettekannetega Soomest, Rootsist, Norrast, Saksamaalt, Šveitsist, Itaaliast, Prantsusmaalt ja Eestist – kokku 23 erinevast riigist üle maailma.

Kõneleti arengutest, tuleviku suundadest ja mõjuteguritest, millega silmitsi seisame. Vastati küsimustele nagu: millised on BIM’i rakendamise eesmärgid infrastruktuuri objektidel, mida on tänaseks tehtud ja millised arenguetapid on vaja veel läbida. Mitmed riigid on seadnud omale eesmärgiks rakendada BIM’i täismahus 2025. aastast kõigi avaliku sektori objektidel.

Toome välja mõned konverentsil kõlanud mõttenopped, mida nii kliendid ja tellijad peaksid oma tegemistes silmas pidama:

  • Ühtki tegevust ei ole mõtet teha tegemise pärast. Kui puuduvad kindlad eesmärgid, tegevusplaan ja mõõdetavad tulemused, siis ei toimu ka arengut.
  • BIM’i puhul peab eelkõige tellija teadma, mille jaoks tal infomudelit vaja on ja küsima andmeid, mida ta oskab kasutada ning hallata.
  • BIM’i edukaks rakendamiseks on vaja panustada koolitustesse. BIM’i tuleb integreerida inseneriõppesse ning juba turul toimetavatele spetsialistidele tuleb pakkuda vajalikku täiendkoolitust.

Järgmine InfraBIM Open toimub 2021. aasta suvel Lyonis.

Mehikoorma aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemid

7. veebr. 2020

Mehikoorma aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine


Mehikoorma aleviku ehitustöödeks on Töövõtuleping sõlmitud, mille alusel on vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitustööde piirkond rekonstrueerimistöödel Kooli, Tiigi ja Uue tänava osades, mis jäävad Kesk ja Vahe tänavatega piirnevatele aladele. Uued ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikud rajatakse Kooli, Kesk ja Järve tänavate kinnistute liitumispunktideni. Ehitustööde lõpptähtaeg on juuli 2020 a. Uute torustike rajamisega seonduvalt tekib Kooli, Kesk ja Järve tänavate kinnistutel võimalus liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusega, mida pakub AS Emajõe Veevärk, kirjutab Räpina Rahvaleht (2019. aasta septembris avaldatud artikkel | loe täispikka artiklit siit).


Skepast&Puhkim osalus projektis


Töö eesmärk oli koostada Mehikoorma aleviku I etapi veevarutuse ja kanalisatsioonitorustike tööprojekt, võttes arvesse järgmises etapis ette nähtud töid.

Tellija: AS MERKO EHITUS EESTI

Projekteeritud mahud:

  • veetorustik – 2186 m
  • isevoolne reovee kanalisatsioonitorustik – 2551 m
  • reovee survekanalisatsioonitorustik – 573 m
  • reoveepumplad – 3 tk

Projektlahendused kooskõlastati kõigi kinnistute omanikega kellele projekteeriti liitumispunktid (91 kinnistut). Lisaks koostati isikliku kasutusõiguse seadmiseks vajalikud dokumendid (29 kinnistule) ja sõlmiti notariaalsed lepingud.

Liivi lahe meretuulepargi keskkonnamõju hindamise programmi koostamine

4. veebr. 2020

ERR: Valitsus näitas rohelist tuld kolme meretuulepargi rajamisele


19.12.2019 avaldatud artikli kohaselt kinnitas Valitsus hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamise kolme meretuulepargi rajamiseks Liivi lahte.

Suurimale, ligi 183 km ruutkilomeetri suurusele maa-alale plaanib tuuleparki Eesti Energia. Liivi lahte, Kihnust lõunasse jäävale merealale kavandatakse 160 tuulikut kokku 1000 MW võimsusega, kirjutati ERR majandusuudiste portaalis.

Loe täispikka artiklit siit: ERR.EE


Skepast&Puhkim osalus projektis


Skepast&Puhkim koostab Liivi lahe meretuulepargi keskkonnamõju hindamise programmi.

KMH programm käsitleb järgmisi teemasid:

  • kavandatava tegevuse eesmärk ja täpne asukoht;
  • kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus;
  • eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus;
  • kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega;
  • teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju, eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta;
  • keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus, sealhulgas teave keskkonnamõju hindamiseks vajalike uuringute kohta;
  • kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise ning selle tulemuste avalikustamise ajakava;
  • andmed arendaja kohta ning juhteksperdi nimi või eksperdirühma koosseis, nimetades ja põhjendades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga rühma kuuluv isik hindama;
  • asjaomaste asutuste loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendusega.

Pärnu Rail Balticu perspektiivse kaubajaama logistilisi ühendusvõimalusi käsitlev uuring

31. jaan. 2020

Skepast&Puhkim viis Pärnumaa Arenduskeskuse tellimusel läbi Pärnu Rail Balticu perspektiivse kaubajaama logistilisi ühendusvõimalusi käsitleva uuringu. Uuringu eesmärgiks oli Pärnu linna ja maakonna olulisemate taristuobjektide ning ettevõtlusalade (tööstusalad, kaubasadam) omavaheliste ühendusvõimaluste kavandamiseks.

Optimaalseima transpordikoridori kirjeldus


Uuringu läbiviimise eelduseks on tõsiasi, et pärast valmimist muutub Rail Balticu raudteekoridor koos reisi- ja kaubajaama ning kohalike peatustega maakonna arengu peamiseks selgrooks. Uuringu eesmärgiks oli seega Rail Balticuga kaasuva potentsiaali ärakasutamine Pärnu jaoks oluliste ettevõtlusalade ühendamisel. Tulemuseks on optimaalseima transpordikoridori kirjeldus, mis võtab võrdselt arvesse nii sotsiaalmajanduslikke kui ka looduskeskkonna vajadusi ning koridoris hõlmatavate objektide toimimise iseloomu, teenindusareaali ja tulevikupotentsiaali. Transpordikoridori kavandamisel tuli arvestada olemasoleva ja perspektiivse maakasutusega, objektide kasutustihedusega ning teede ja raudteede tehniliste nõuetega.

Joonis 1. Pärnu multimodaalse transpordikoridori uuringus võrreldud alternatiivid – maanteetransport ja raudteeühendused

Uuringus väljatoodud eelistatud alternatiiv


Uuringu läbiviimise käigus eelistatud alternatiivina toodi välja Lauka tänav, läbimurre Savi tänavani, raudteetrass ümber tööstusala ehk alternatiiv STS5. See eeldab suuri investeeringuid ning on pika ajahorisondiga, kuid annab peamise lisandväärtuse lähtuvalt võimaliku Pärnu ümbersõidu ühendamisest ning on kasutatav ka ilma raudtee väljaehitamiseta.

Alternatiivist lähtuvalt saab põhiliseks transpordikoridoriks 1+1 sõidurajaga Lauka tänav, mida pikendatakse Savi tänavani uue läbimurde abil, mis eeldab suures osas hoonestamata tootmismaade võõrandamist Raba tn ääres. Edasi kasutatakse ühenduseks olemasolevaid magistraale: Savi tn, Ehitajate tee, Lennuvälja tee, Kaubasadama tee. Lauka tänavaga paralleelselt ehitatakse juurdeveoraudtee, mis kulgeb Turba-Betooni tööstusalast ümber ja ületab Tallinna maanteed Raua tn ristmiku juures ja kulgeb edasi paralleelselt maanteekoridoriga kuni sadamani. Raudteetrassi valik nõuab eritasandilise ristmiku ehitamist Haapsalu maanteega. Ristumine praeguse Tallinna mnt trassiga võib jääda samatasandiliseks, eeldusel, et rajatakse planeeritud juurdepääs Ehitajate teele ja Raba tn uus sild. Need meetmed leevendavad oluliselt liikluskoormust Tallinna mnt ja Ehitajate tee ristmiku piirkonnas.

Joonis 2. Uuringus väljatoodud eelistatud alternatiiv Pärnu logistiliste sõlmpunktide ühendamiseks nii maanteetranspordi (punane ja sinine) kui ka raudteeühenduste näol.

Ühendusvõimaluste analüüsi läbiviimise initsiaatoriks on Riigikogu liige Andres Metsoja ning selle teostamisel osalesid lisaks Pärnumaa Arenduskeskuse esindajatele ka Pärnu linn, Tori vald, Maanteeamet, Rail Baltic Estonia esindajad, kohalikud ettevõtjad jm. Tulemused annavad sisendi omavalitsuste üldplaneeringutesse ning Rail Balticu projekti. Muuhulgas võetakse uuringu tulemusi arvesse ka Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu koostamisel.

  • Uuringu tulemuste ning võrreldud alternatiividega on võimalik tutvuda siit: gis.skpk.ee

Riigitee nr 2 Kose-Võõbu lõigu ehituse omanikujärelevalve

29. jaan. 2020

Skepast&Puhkim osutab riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Kose-Võõbu lõigu ehituse omanikujärelevalvet.

2020 aasta augustis avatakse liiklus uuel Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Kose-Võõbu vahelisel 24,2 km pikkusel 2+2 sõidurajaga I klassi maanteelõigul, mis ehitatakse uuele trassile läbi metsade ja rabade. Võrreldes olemasoleva Tallinn-Tartu maanteega lüheneb teekond 3,1 km võrra. Tegemist on suurima tee-ehitusprojektiga Eestis, mille kogumaksumus kokku on 88,7 mln eurot koos käibemaksuga. Ehitustöid teostavad Kose-Ardu lõigul AS TREV-2 Grupp ning Ardu-Võõbu lõigul GRK Infra AS ja Graniittirakennus Kallio Oy.

Skepast&Puhkim OÜ täitis BRP Insenerid OÜ alltöövõtjana omanikujärelevalve meeskonna- ja kvaliteedijuhi rolli.

Kose-Võõbu vahelisele teelõigule ehitatakse kokku:

  • 3 eritasandilist liiklussõlme
  • 3 ristesilda
  • 5 silda üle jõgede
  • 2 ökodukti
  • kahepaiksete ja väikeulukite tunnelid
  • 1,3 km müratõkkevalle
  • 624 m gabioonidest müratõkkeseinu

Kogu trassi ulatuses paigaldatakse ulukitara ning kolme kohta rajatakse esmakordselt Eestis ulukite ülekäigukohad koos juhte loomade eest hoiatava turvasüsteemiga. Liikluse reguleerimiseks ja liiklejate teavitamiseks paigaldatakse muutuva teabega liiklusmärgid ja teabetahvlid, ehitatakse 3 puhkekohta WC, piknikuala ja mänguväljakuga.

Tee ehitust iseloomustab suured tööde mahud. Töid raskendasid kokku 6,2 km erinevatel lõikudel turba väljakaevamine ca 450 000 m3 turba kihi paksusega kuni 4 m ja pinnasega asendamine ning kõrge pinnasevee tase, mis vajas täiendavaid meetmeid veetõrjeks muldkeha ehitamisel. Tee muldkehade ehitamiseks kaevandati 900 000 m3 süvendeid/kohalikku pinnast ja karjääridest veeti juurde 2,1 mln m3 pinnast.


Kokku on ehitusmaterjalidest võetud ja laboratooriumites katsetatud 1094 proovi, sealhulgas 532 on võetud erinevatest muldkeha pinnastest, 88 killustikalustest, 289 asfaltkatte segudest ja 185 rajatiste betoonist. Järelevalves kasutati uut tehnoloogiat, droonimõõdistust, muldkeha kõrguste ja pinnase mahtude ning killustikaluste kõrguste ja paksuste kontrollimiseks.