Arhiiv 2022

Skepast&Puhkim OÜ seisukohad taastuvenergia projektide kiirendamise auditi kohta

Esitasime 17. oktoobril Riigikantseleile oma seisukohad taastuvenergia projektide kiirendamise auditi kohta. Avaldame riigile tunnustust tänuväärse ettevõtmise eest ja ootame pikisilmi auditi tulemuste realiseerumist. Ikka jätkusuutlikuma ühiskonna poole! Meie seisukohad auditi tulemustele on järgmised:

Foto autor Sven Zacek

Austatud proua Klaas

Täname väga Riigikantseleid võimaluse eest esitada ettepanekuid planeeringute, keskkonnamõjude hindamise ja lubade protsessi auditile, mille eesmärgiks on leida viise, kuidas taastuvenergiaprojektide elluviimist kiirendada. Käesolevaga esitab Skepast&Puhkim OÜ kui üle 15 aastat teiste hulgas ka taastuvenergia projektide keskkonnamõjude hindamise ja planeeringute koostamisega tegelenud konsultatsiooniettevõte oma praktilisest kogemusest tulenevad täiendusettepanekud taastuvenergia projektide kiirendamiseks.

1. Audit on järeldanud, et tuuleenergia arendamiseks tuleb maismaal kaardistada 500 km2 tuuleparkide rajamiseks sobilikke arendusalasid. Eelisarendusalade kaardistamise osas on märgitud, et see peab toimuma viisil, mis ei takista juba käimasolevaid tuuleparkide rajamise menetlusi.

Oleme seisukohal, et auditis viidatud eelisarendusalad on Eesti maismaal paljuski juba olemas.

Selleks on erasektor koos kohalike omavalitsuste, maaomanike ning erinevate ametiasutustega juba aastaid tööd teinud. Erinevad arendajad on läbi viinud tuuleolude hindamisi, suhelnud kohalike omavalitsuste ja maaomanikega, leidnud Kaitseministeeriumiga viise edasiminemiseks, teinud arvukalt looduskeskkonna uuringuid. Meie hinnangul tuleks eelisarendusalade määramisel kaardistada esmalt käimasolevad arendused ning nende arendamisel tõusetunud kitsaskohad ja käsitleda neid alasid kui eelisarendusalasid, kiirendades juba töös olevate arenduste menetlusi. Riigi väljapakutud eelisarendusalade elluviimisel tekib ka mitmeid küsimusi, millele käesolevast auditist vastuseid ei leia, sh nende positsioon juba algatatud kohalike omavalitsuste eriplaneeringute suhtes – kas eelisarendusalade tõttu peaks näiteks kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu uuesti algatama või menetluses tagasi minema, kui ilmneb mõni ala, mille arendamist peab riik prioriteediks?

Kokkuvõtvalt on meie ettepanekud eelisarendusalade kaardistamisel:

• Kaardistada kitsaskohad käimasolevate arenduste menetluses ning leida üheskoos võimalused nende kitsaskohtade ületamiseks, mitte alustada täiesti uute alade kaardistamisest. Kui käimasolevatest arendustest ei piisa eesmärkide täitmiseks, otsida võimalusi täiendavate alade määratlemiseks.
• Keskkonnainfo puudulikkusest ülesaamiseks panna kokku võtmeekspertidest komisjon, kes lepiks üheselt ja üle-eestiliselt kokku lähenemisviisid puuduliku keskkonnainfo olukorras – kuidas käsitleda liike ja nende elupaiku, milliseid leevendusja vajadusel ka hüvitusmeetmeid rakendada jmt. Võtmeekspertide komisjon võimaldaks ka konfliktsete huvide tasakaalustamises kokkuleppimist – nt keskkonnaja sotsiaalmajanduslike konfliktide olukorras.

2. Auditis on järeldatud, et tuuleparkide planeerimise ja mõjude hindamise protsesse on võimalik lühendada 5-7 aastalt pooleteisele aastale, mille aluseks on mõjuhindamise menetluste kiirendamine, ühendusloa loomine jmt protsessi kiirendamisele suunatud ettepanekud.

Avaldame toetust auditis toodud põhijärelduste ning -ettepanekute kohta inimressursi tagamiseks ametkondades, riigihanke raamlepingute läbiviimiseks ning tuulikute kavandamist mõjutava regulatsiooni ülevaatamiseks. Ka meie hinnangul on võtmeküsimuseks, mille kaudu taastuvenergia protsesse kiirendada, just ühises prioriteetsuses kokkuleppimine. Kui kõik valdkonna ettevõtted, konsultandid, ametiasutused on ühiseks prioriteediks võtnud taastuvenergia projektide võimalikult kiire arendamise, on see juba heaks alguseks protsesside efektiivsemale läbiviimisele.

Teeme omaltpoolt täiendavalt mõned ettepanekud, mida kaaluda planeeringute ja KSH/KMH protsesside kiirendamiseks või auditis viidatud ettepanekute elluviimisel silmas pidamiseks:

• Üheks protsesside kiirendamise ettepanekuks on viia läbi planeeringule koostatav KSH KMH täpsusastmes. Rõhutame, et see eeldab tuulepargi väga detailse ehitusinfo – kõrgused, paigutus, võimsus, tüüp jmt – väljaselgitamist võimalikult varases etapis. Kuidas see tagada, kui sageli näiteks kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu läbiviimise käigus puudub valdaval hulgal arendusaladel konkreetne arendaja oma äriplaaniga, kes alale hindamiseks vajaliku sisendi anda võiks. Lisaks on auditi lisas 5 „Taastuvenergia arendamisega seotud protsesside hinnangulised pikkused peale maksimaalset optimeerimist“ toodud välja, et näiteks riigimaadel viiakse oksjonid läbi pärast KMH läbiviimist. See eeldab arendajatelt koostööd planeeringu koostamise käigus, mis ei pruugi viia neile soodsa tulemuseni (ala võitmine), kuid eeldab kohati ka äriliselt tundlikku info välja andmist. Teeme ettepaneku edasises protsesside optimeerimise lahenduste väljatöötamiste käigus tunnistada enam eraarendajate rolli kogu menetluses ning tagada nende väga sisuline kaasamine, sh võimalusel oksjonite läbiviimine (eeldusel, et kõik asjaolud on arendajatele selged) veel varasemas etapis.
• Protsesside optimeerimisel on kõrvale jäänud kohalike omavalitsuste rolli sisustamine. Täna on väga paljudes omavalitsustes käimas üldplaneeringu koostamise protsess, mille käigus kaardistatakse ka tuuleparkide arendamiseks potentsiaalselt sobivaid alasid või kohalike omavalitsuste eriplaneeringute koostamise protsessid. Eelisarendusaladest teavitamine võib nii mõnegi viidatud planeerimisprotsessi viia tagasikäigule, mis on aga taastuvenergia projektide kiirendamise soovi korral otse vastupidine efekt. Seega tuleks veelkord hinnata olemasolevate arenduste seisu ning nende seost omavalitsustes käimasolevate planeerimismenetlustega, et mitte tekitada paralleelseid planeerimismaailmu, mis ei täida RePower algatuse eesmärki – kiirendada taastuvenergiaga seotud haldusmenetlusi.
• Oluline on riigiasutuste roll nii käimasolevates kui ka algatatavates planeeringu ja mõjuhindamise menetlustes. Meie hinnangul tähendab see riigiasutustele järgmisi mentaliteedimuutusi.
  • Esmalt on vaja riigiasutustelt selgeid sõnumeid arenduste lubatavuse kohta. See hõlmab endalt sisuliselt kontrollnimekirja erinevate riigiasutuste nö nõudmistest, et vähendada järjepidevalt ja aina uute uuringute tellimist.
  • Teiseks on vaja riigiasutustelt selgeid kommunikatsioonisõnumeid nii taastuvenergia projektide kiirendamise ettevalmistamisel kui ka planeerimismenetluses. Kõige olulisem on vaja selgelt ja järjepidevalt selgitada, miks taastuvenergia kavandamine ja rajamine vajalik on. Vastuseks ei saa siin olla see, et Euroopa Liit seda nõuab. See ei taga avalikkuse poolehoidu. Selge kommunikatsioon ja kaasav planeerimine on ka võimalus NIMBY efekti vähendamiseks ning kohtuvaidluste ärahoidmiseks.
  • Kolmandaks on vaja arvestada, et iga looduskeskkonda lisanduv tegevus toob endaga kaasa häiringuid. Kui Eesti riigi soov on arendada taastuvenergia projekte, ei saa me edasi minna häiringute 0-taseme põhimõttega. Oluline on, et me lepime kokku, mis on aktsepteeritav keskkonnahäiringute tase. Mida standardiseeritum see lähenemisviis üle Eesti on, seda selgemad on suunised kõigile planeerimis- ja mõjuhindamise protsessis osalejatele.
  • Neljandaks on riigiasutustel vaja otsustusjulgust. Selle eelduseks on eelnevates punktides toodud asjaoludes kokkuleppimine, et ettevaatusprintsiipi ei rakendataks liiga kergekäeliselt vaid juhtudel, kus see on hädavajalik.
• Uuringute läbiviimiseks tuleb riigiasutustel oma senist praktikat muuta.
  • Uuringute vajadus peab olema põhjendatud. Uuringute eesmärk ei tohiks olla põhjuste otsimine, miks midagi teha ei saa, vaid võimaluste otsimine, kuidas midagi ellu viia saaks.
  • Uuringuid võiks võimalusel ühiselt läbi viia. Näiteks merealal, kus uuringute läbiviimine on kordades kallim ja ajamahukam, on võimalik erinevatel arendusaladel viia läbi uuringuid ühiselt. Täna käib see valdavalt eraarendajate kokkuleppel, kuid seda võiks soodustada ja initsieerida ka riigiasutused, kes uuringute vajadust esile toovad.
  • Eesti liigiekspertide puudust aitab leevendada välisekspertide aktsepteerimine. Riigiasutustel tuleb arvestada, et välisekspertide kaasamine võib osutuda kallimaks, kuid protsesside kiirendamise huvides on see vajalik. Väliseksperte tuleb Eesti riigiasutuste poolt enam aktsepteerida, kuna Läänemere piirkonna ekspertide kompetents on kindlasti võrdväärne Eesti ekspertidega. Kohati võib välisekspertide kogemus olla ka suurem, eriti tuuleenergeetika valdkonnas.
• KMH läbiviimisel on mõistlik vähendada asjaomaste asutuste arvamuse avaldamise etappe. Kui täna on neid kolm – seisukohtade esitamine + avalikustamise etapp + kooskõlastamine – siis siin piisaks sisuliselt kahest etapist – avalikustamise etapp ning kooskõlastamine. Kooskõlastamise etapp ei tohiks enam olla uute märkuste esitamise etapp, vaid varasema koostöö kontrollimine. Kooskõlastamine peab olema varem tehtud koostöö edukuse näitaja – kui kõik kokkulepped on KMH aruandes oma koha leidnud, peaks kooskõlastamine olema sellele aktsepti andmine.
• Planeeringute avalike arutelude korraldamine peab muutuma paindlikumaks. Seadus peab toetama elektrooniliste arutelude korraldamist, mis muudaks avalikud arutelud kiiremaks ning kättesaadavamaks.
• Meie hinnangul tuleb protsesside kiirendamiseks teha muudatusi ekspertide pädevusnõuetes. Meie hinnangul võib KMH juhtekspertide arvukuse suurendamiseks ja litsentside pikendamise võimaldamiseks vähendada referentside arvu (kvaliteedis järele andmata), sest näiteks KMH litsentsi pikendamise puhul võib juhtuda, et nõutud arv referentsprojekte ei tule kokku, kuna KMH protsessid on ebamõistlikult pikad. Soovi korral oleme valmis oma ettepanekuid lähemalt tutvustama ning nende praktikasse rakendamisel riigile abiks olema. Oleme valmis riigiga üheskoos ka edaspidi panustama taastuvenergia projektide elluviimisse.

Lugupidamisega

Anni Konsap
tegevjuht

Saage tuttavaks Skepast&Puhkim OÜ planeeringute osakonna uue juhi, Triin Leplandiga

Saage tuttavaks Skepast&Puhkim OÜ planeeringute osakonna uue juhi, Triin Leplandiga. Järgnevalt saad täpsemalt lugeda, kellega uue juhi näol täpsemalt tegemist on, mis Triinu sõnul inspireerib teda enim nii era- kui ka tööelus ja millised on esimesed emotsioonid uuel ametikohal.

Räägi meile endast: pere, huvid, ambitsioonid, hariduskäik ja karjäär. Kuidas leidsid tee Skepast&Puhkimi kollektiivi?

Kõigepealt võin isiklikus plaanis hetkel öelda, et olen väga õnnelikus vabaabielus ja oma elukaaslasega koos juba 14 aastat. Ma armastan väga reisida, nautida erinevate maade kööki ja avastada uusi looduskauneid paiku. Minu südames on väga eriline paik – Hiiumaa, kust on pärit minu isa ja kus ma vähemalt igal suvel ja jõulude ajal üritan käia. Hiiumaa on olnud minu jaoks alati see koht, kus ma saan tõeliselt puhata, kus aeg seisab paigal ja kus saab muidugi suitsukala 😊. Lisaks on Hiiumaal meri igal pool ligidal, ja kui mul on vaja midagi selgeks mõelda, siis lähen alati mere äärde lained vaatama. Samuti on mul väga eriline suhe muusikaga, see on minuga olnud nii kaua, kui ennast mäletan. Olen õppinud viiulit ja soololaulu ning palju ka solistina esinenud nii kontsertidel kui ka muusikalistes etendustes. Siiamaani võtan aeg-ajalt oma lõbuks pilli kätte. Hetkel on laulmine jäänud pisut tahaplaanile, sest aktiivselt ma praegu enam esinemas ei käi. Kuid mine sa tea, võib-olla varsti tuleb see aeg jälle tagasi.

Karjäärist niipalju, et olen lõpetanud Eesti Maaülikooli kinnisvara planeerimise erialal, milles mul on magistri kraad. Saime nii kinnisvara hoolduse, halduse, maakleri-hindaja ja arendaja teadmisi, ent ka ettekujutuse ruumilisest planeerimisest, maakorraldusest ja geodeesiast. Iga aine raames käisid praktikud meile rääkimas oma tööst ja ühel toredal päeval sattus meile rääkima ka planeerija, kes kirjeldas oma igapäevast tööd ruumilise planeerimise valdkonnas. Sellest ajast peale sain ma heas mõttes külge ruumilise planeerimise pisiku. Mulle tundus see ülimalt huvitav ja väljakutseid esitav töö, ning juba sellel loengul mõtlesin ma, et ma tahaksin saada ka kunagi planeerijaks, kes saab mõjutada tuleviku suuri ruumilisi arenguid. Nii hakkasingi selle nimel teadlikult tööd tegema. Ülikooli praktikandina olin kindel, et tahan minna ruumilisi planeeringuid koostavasse ettevõttesse. Võtsin Eesti Planeerijate Ühingu kodulehel lahti liikmete nimekirja ja kirjutasin kõikidele suurematele firmadele, kelle ekspertide andmed ma internetist leidsin. Ainus kes vastas, oli Ramboll AS (praegune Skepast&Puhkim) ja pakkus mulle praktikakohta, kus minu ülesandeks sai otsida andmed ja koostada aluskaardid Harku-Lihula-Sindi elektriliini projektile.

Kellena Sa Skepast&Puhkimis alustasid ja millal?

Ühesõnaga alustasin SKPKs (sellel ajal nimega Ramboll AS) 2013 kevadel praktikandina. Seejärel oli umbes 3 kuud vahet ja 2013. a sügisel alustasin juba osalise koormusega planeeringute osakonnas tehnikuna. Esialgu olid mu tööülesanneteks jooniste koostamine ja nö assistendi roll erinevates projektides, kuni magistriõpingute lõpuni (2014. a kevadel). Üsna pea usaldati mulle juba ka sisulist panustamist planeeringutesse ning umbes aasta pärast alustasin esimeste projektide juhtimisega. Nii sai minust ruumiliste planeeringute projektijuht.

Millised on peamised väljakutsed teie valdkonnas? Seevastu, milline töö osa on kõige nauditavam?

Meie valdkonnas pakub kõige rohkem väljakutseid eri osapoolte vahelise tasakaalu hoidmine ja kokkulepete saavutamine; samas on see ka kõige nauditavam osa, kui lõpuks on kokkulepped saavutatud. Ruumiline planeerimine on väga mitmekülgne ala, see vajab suurt paindlikkust ja olulisel kohal on just arutelud erinevate osapooltega, mille tulemusel tulevikulahendused tegelikult sünnivad. Just need arutelud võivad olla teinekord emotsionaalselt keerulised, kuna kokkulepete või kompromisside saavutamisel peavad kõik osapooled mingil määral järele andma. Planeerija on seal puhver, kes aitab kompromisse saavutada ja olenevalt teemast võib see vahel olla väga keerukas roll. Mulle on jäänud hinge üks tore mõte, mida mulle rasketel läbirääkimistel meeldib endale meenutada: planeerija on tuleviku kaitseingel! 😊

Palun too välja mõni tööalane võit, mis on enim kõnetanud nii Sind või ka Sinu kolleege.

Üks viimase aja võite ei ole mul aga seotud SKPKga, vaid tööga rahandusministeeriumis, kus minu juhtimisel valmis Eesti esimene üleriigiline mereala planeering. See oli väga keerukas protsess ja seda 4 aastat vedada oli väga suur väljakutse.

Kuidas kujunes Sinu otsus planeeringute osakonna juhi positsioon vastu võtta?

Planeeringute osakonna juhi positsiooni vastuvõtmise otsus ei tulnud mul lihtsalt, aga samas tegin ma selle üsna kiiresti. See oli väga huvitav hetk, sest ma olin rahandusministeeriumis alles hiljuti vastu võtnud osakonnajuhataja asetäitja koha ja mulle meeldis mu meeskond ning töö väga. Teisalt tundsin, et tahaksin suuremat muutust ja tööd väljaspool riigisektorit, sest seal eemaldusin ma järjest enam planeerija tööst, mis mulle väga meeldis. SKPK pakkumine pani mind just selle nurga alt mõtlema, et ma saaksin jätkata planeerijana ja töötamist meeskonnaga. Mäletan, et sõitsime elukaaslasega läbi Eesti Haapsalusse puhkama. Ümberringi möllas torm, tuiskas ja teed polnud hästi näha, ning ma tegin endale +/- tabeli, kas võtta pakkumine vastu või ei. Ilm peegeldas väga hästi, milline segadus mu sees valitses. Jõudnud Haapsalusse, vaatasin päikeseloojangulist merd ja mõtlesin mida teha. +/- tabel ütles selgelt, et peaksin koha vastu võtma, samas teadsin, et rahandusministeeriumist lahkudes jätan mitmed endale südamelähedased teemad maha. Kaalukeeleks sai lõpuks see, et ma saan jätkata oma arengut juhina, uuesti olla planeerija ja jätkata Eesti mereala planeeringu elluviimist järgmiste planeeringutega.

Millised on esimesed emotsioonid ja ülesanded uues ametis?

Esimesed emotsioonid on olnud väga soojad, mind ootas ees väga tore meeskond, kellega koos on lausa lust töötada. Hetkel on suurim väljakutse orienteerumine kõigis projektides ja teemades – sisseelamine võtab aega ja projekte on palju –, aga mulle väga meeldib inimesi toetada ja aidata. Usun, et toon meeskonda väga vajalikke kogemusi just suurprojektide juhtimisest (erinevate osapoolte, ekspertide ja meeskondade juhtimisest), kommunikatsioonist, merendusvaldkonnast ja tuuleenergeetikast.

Millised on sinu tulevikuplaanid ettevõttes?

Soovin tegevusi arendada ja liikuda nii, et meie meeskond oleks kokkuhoidev ja me saaksime üksteisele erinevaid teemasid lahendades toetuda. Pakume parimat planeeringute konsultatsiooniteenust Eestis. Arendame GIS teenuseid edasi selliselt, et need kiirendaksid meie tööd ja aitaksid samas ka tellijatel oma vajadusi laiemalt täita ning kokkuvõttes edendaksid seeläbi ruumilise planeerimise digipööret.

Kes on Skepast&Puhkimi uus tegevjuht, Anni Konsap?

Kevad 2022 tuleb meie ettevõttes veidi teisiti. Kuigi ettevõtte asutajad, omanikud ja senised tegevjuhid Peeter Škepast ja Hendrik Puhkim jätkavad ettevõttes igapäevast tööd, on Skepast&Puhkim OÜ-l alates 1. märtsist 2022 uus tegevjuht – seni planeeringute osakonda juhtinud Anni Konsap. Järgnevalt saad täpsemalt lugeda, miks selline muutus ette võeti ning kellega meie uue tegevjuhi näol täpsemalt tegemist on.

Tegevjuhi koha loomise mõtte taga on soov ettevõttesse veidi värskust tuua. Kuigi Skepast&Puhkim on aastate jooksul tänu suurepärastele ekspertidele, mitmekülgsetele projektidele ning headele klientidele kasvanud stabiilseks ja tugevaks ettevõtteks, on vahel vaja väikest muutust, et mõte saaks edasi areneda. Seda mõttevärskust ehk tegevjuhi positsioon meie ettevõttesse toobki.

Alates 2018. aastast Skepast&Puhkim OÜ planeeringute osakonda juhtinud Anni enda sõnul ei tulnud otsus tegevjuhi koht vastu võtta üleöö, kuid omanike usaldus andis sellele positiivse tõuke. Ta kirjeldab selle otsusega kaasnevat emotsiooni kasuema metafooriga – keegi on oma lapse kasvatanud kooliealiseks tubliks lapseks ja nüüd on vaja, et keegi jätkaks tema kasvatamist hakkajaks ja edumeelseks täiskasvanuks, säilitades seejuures väljakujunenud väärtusi ja tugevusi. Vastutus on suur, kuid eesmärk tänuväärne.

Tegevjuhi kohale asumine on Annile kaasa toonud väga erinevaid emotsioone – natukene on närvikõdi, natukene on hirmu, palju on ootusärevust ja elevust. Ülesanne on hoida ja edendada ettevõtet pidevalt muutuvas maailmas. Üheskoos areneda, edasi liikuda ja väärtust luua.

Tegevjuhina soovib Anni esmajärjekorras luua keskkonna, kus kõik meie inimesed saavad teha seda, mida nad kõige paremini oskavad, et aidata meie klientidel ellu viia nende eesmärke. Anni hinnangul on Skepast&Puhkim OÜ-s hämmastav ja unikaalsete oskustega meeskond. Kui neil on hea, on ka meie klientidel hea. Kui meie klientidel on hea, sünnib koostöös ägedaid asju.

Anni on elupõline Haapsalu tüdruk. Kasvanud Haapsalus ja elab seal ka praegu – nii palju kui muu Eesti tagant aega üle jääb. Peale keskkooli lõppu tegi ta põike Tartusse, kus ennast Tartu Ülikoolis omajagu otsis – astus esmalt sisse filosoofiasse, õppis soome keelt, inglise keelt ja kirjandust ja lõpuks maandus geograafiaõpingute juurde. Et sellest väheks jäi, otsustas ta ühel hetkel juurde õppida ka õigusteadust, sest mõistis, et tänapäeva maailmas ja eriti ruumilise planeerimise valdkonnas, mis geograafiaõpingute ajal armsaks sai, ei saa üle ega ümber õigusest. Nii ta siis ongi selline kahe maailma vahel kõikuja – geograaf-jurist või jurist-geograaf – vastavalt vajadusele.

Ennekõike peab Anni ise ennast aga planeerijaks. Mida see täpselt tähendab, on järjepidevalt muutumises, kuid kohati endalegi üllatuseks armastab Anni enim tööd ja suhtlust erinevate inimestega, plaanipidamist ja läbimõeldud, kuid pidevalt kohaneva protsessi kaudu eesmärgini jõudmist.

Skepast&Puhkim OÜ tegevusvaldkonnas peab Anni kõige raskemaks (aga samas ka nauditavamaks) osaks arvamuste paljusust. Olgu see taristu projekteerimine, keskkonnamõju hindamised või planeeringute koostamine – mitte ükski neist tegevustest ei toimu üksi laua taga nokitsedes. See hõlmab alati koostööd erinevate asutustega, inimestega, omavalitsustega, kellel kõigil on oma nägemus ja ootused. Nende nägemuste kokku heegeldamine ongi alati kõige keerulisem aga ka kõige tänuväärsem osa tööst – erinevate osapoolte ärakuulamine, mõista püüdmine ja lahenduste otsimine. Aga eks me päeva lõpuks seda kõike inimeste jaoks teeme – neile hea elukeskkonna loomiseks.

Igapäevatöös kõnetavad Annit enim väikesed võidud – need hetked, kui kolleegidega ümber laua istudes ja mõne projekti kallal ragistades tekib see „ohoo moment“, et nii lähemegi edasi või nii lahendamegi meie ees oleva probleemi. See sünergia toidab enim ja paneb mõistma, miks tasub teha seda, mida me iga päev teeme. On ju Skepast&Puhkim OÜ juhtmõte „Koos loome tulevikku.“ Seega toidab Annit igapäevaselt enim see, kui ettevõtte juhtmõte päriselt ka realiseerub.

Oma vaba aja veedab Anni enamasti pere ja sõpradega, tehes siis parasjagu seda, mis pähe tuleb  – uitab looduses, reisib, orienteerub, loeb raamatuid, sõidab süstaga või vaatab niisama pilvi. Eelmisel suvel tekkis Annil suur kirg purjetamise vastu. Püsib lootus, et ehk saab saabuval hooajal metsa asemel ka pigem merel seigelda.

Annit kõige paremini tundvad inimesed aga ilmselt ütleksid, et muusika on see, mis on kõige enam Anni teema.  Anni enda sõnul on ta hea vaid muusika kuulamises. Ta alustas hiljuti oma vinüülikogu laiendamisega ja võib nüüd ka vinüülipoodides tunde tuhlata. Anni ise arvab, et kõik, kes teda lähemalt tunnevad teavad, et tal on igaks eluhetkeks mingi lugu olemas, mis seda olukorda parasjagu kõige paremini iseloomustab. Näiteks Skepast&Puhkim OÜ tegevjuhi kohale astumist iseloomustab tema jaoks kõige paremini Queen’i lugu „Don’t Stop Me Now“.