Arhiiv 2018

Kes vastutab planeerimisotsuste eest?

Planeerimisotsused kujundavad meie elukeskkonda – seda kus me elame, kus töötame või õpime ja kus puhkame. Planeeringute koostamine on vajalik nii ettevõtluse kavandamiseks, elamualade arendamiseks kui ka vaba aja veetmise võimaluste kujundamiseks. Planeeringu koostamises osalevad mitmed erinevad osapooled – omavalitsus, huvitatud isik, erinevad ametkonnad, keskkonnaorganisatsioonid, kinnistuomanikud ja laiem avalikkus. Nad kõik täidavad enda huvidest, vajadustest ning pädevusest tulenevat rolli. Kes aga vastutab selle eest, et planeeringuotsus oleks osapoolte kokkulepe ja tagaks meile hea elukeskkonna?

Reeglina on igal planeeringul selle elluviimisest huvitatud isik ehk arendaja, kellel on konkreetne idee või vajadus mingi tegevuse elluviimiseks, mis tingib uue ruumilahenduse koostamise. Arendaja ei ole ilmtingimata ettevõtja, ta võib olla ka eraisik, kes on huvitatud endale kodu rajamisest. Arendaja võib olla ka riigiasutus, kes on näiteks huvitatud maantee või kõrgepingeliini rajamisest. Sellele vaatamata on arendajat iseloomustavaks sõnaks „huvi“, millest lähtuvalt planeerimisprotsess alguse saab ja mille eest ta kogu protsessi vältel vaieldamatult seisab.

Planeerimisprotsess on avalik protsess, kuna see peab tagama kõikide ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava elukeskkonna kujundamise. Seega on hädavajalik, et planeerimisprotsessis osaleksid piirinaabrid ja laiem avalikkus, et samuti esindada ja kaitsta oma huve planeerimisotsuste tegemisel. Kokkuleppe saavutamiseks ei saa rääkida formaalsest avalikkuse kaasamisest, seadusest tulenevate menetlusnõuete detailsest järgimisest. Avalikkusel tuleb võimaldada planeerimismenetluses aktiivselt osaleda kogu planeeringu koostamise jooksul, et tagada laiapõhjalisi arvamusi arvestav ja vastuvõetav planeeringulahendus.

Planeeringu koostamisel tuleb lahendada rida erinevaid ülesandeid, mis puudutavad erinevate ametkondade pädevusi. Lahendada tuleb keskkonnaküsimused, ligipääsude ja muu toetava tehnilise taristu teemad, elukeskkonna turvalisust puudutavad probleemid, käsitlema peab vajadusel muinsuskaitse tingimusi jms. Ametkondade osalemine lähtub esmajärjekorras asutuse vastutusvaldkonnast ja selle vajaduste kaitsmisest. Siiski peavad ametiasutused olema valmis kokkulepeteks – planeeringulahendus peab olema tasakaalus ning panustama lisaks keskkonnaeesmärkide täitmisele ka positiivsete sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste mõjude soodustamisse.

Kõikide eelnevalt kirjeldatud osapoolte huvid, vajadused ja tingimused seob üheks tervikuks planeerija. Just planeerija peab kogu protsessi vältel nägema tervikpilti kujundatavast ruumilahendusest, hindab erinevate osapoolte seisukohti selle tervikpildi valguses ning seob need tasakaalustatud planeeringulahenduseks, milles on esindatud nii arendaja esialgne idee, laiema avalikkuse huvid kui ka ametkondade tingimused idee elluviimiseks.

Planeerimisotsuse kui osapoolte omavahelise kokkuleppe fikseerib üldjuhul kohalik omavalitsus, riiklike huve kandva planeeringu puhul riigiasutus. Kuigi planeerimisotsus on kaalutlusotsus, mille tegemiseks on laiaulatuslik otsustusõigus omavalitsusel (või riigil), on hädavajalik, et selle tegemisel arvestataks kõiki olulisi asjaolusid, ettepanekuid, arvamusi ja tingimusi, mis planeeringulahenduse väljatöötamisel on esitatud või välja toodud. Vaid sellisel juhul on tagatud, et planeering on kokkuleppe meie ühise ruumi kasutusest tulevikus.

Planeerimisotsused ei ole jagatud vastutus, kus igaüks vastutab tulenevalt enda pädevusvaldkonnast, huvist või juriidilisest kohustusest. Planeerimisotsused on ühine vastutus, kus parima võimaliku kokkuleppe saavutamisse peab panuse andma iga planeerimismenetluses osaleja – omavalitsus, planeerija, arendaja, pädev ametiasutus ja laiem avalikkus. Kokkuleppe tagamiseks tuleb igal planeerimismenetluses osalejal ennekõike endale otsa vaadata. Mõjutavad need otsused ju meie kõigi elukeskkonda.

Anni Konsap, Skepast&Puhkim OÜ planeeringute üksuse juht

Loe artiklit Ärilehes

Haapsalu lahe rannikuvee seisundi hindamine

Keskkonnaamet ja Skepast&Puhkim sõlmisid lepingu, mille eesmärgiks on anda eksperthinnang Haapsalu lahe rannikuveekogumi väga halva seisundi peamistest põhjustest ning leida meetmed selle parandamiseks.

Haapsalu lahe rannikuvee kvaliteet on ajas halvenenud, olles täna väga halb. Vastavalt Lääne-Eesti veemajanduskavale on eesmärk see aastaks 2027 heaks parandada. Eksperthinnangu käigus selgitatakse välja halva seisundi peamised põhjused, analüüsides selleks nii rannikuvee sisekoormuse, sellesse suubuvate jõgede kui punkt- ja hajukoormusallikatest lähtuva koormuse mõju.

Töö tulemusena pakutakse välja reaalsed meetmed olukorra parandamiseks või nende puudumisel alternatiivsed lahendused. Muuhulgas analüüsitakse seisundi edasist seiret ning hinnatakse täiendavate uuringute vajadust. Eksperthinnangu valmimise tähtaeg on 01.05.2019.

Lisainfo: Marju Kaivapalu, keskkonnakorralduse üksuse juht, marju.kaivapalu@skpk.ee.

Pärnu lennuvälja liiklusala uus lahendus on valmimas

AS Tallinna Lennujaam ja Skepast&Puhkim OÜ on sõlminud lepingu Pärnu lennuvälja liiklusala rekonstrueerimisprojekti koostamiseks. Pärnu lennujaam on regionaalne lennujaam, mis asub Eesti edelaosas, 4 km Pärnu kesklinnast loodes.

Lennujaam ehitati 1930’tel aastatel, kuid kohandati ümber ja oli pikalt kasutuses sõjaväelise lennubaasina. Viimase 20 aasta jooksul on lennujaama kasutatud visuaallennureeglite kohasteks tavalendudeks. Pärnu lennuväljal on 2,5 km pikkune ja 60 m laiune betoonist rajakate. Rajakatte vananemise ning lagunemise tõttu on tänaseks kasutuses olev osa 800 m pikk ja 23 m lai. Lennujaam vajab teenuste uuendamist, et tagada C-klassi lennukite ohutu ja efektiivne toimimine instrumentaallennu reeglite järgi.

Projektiga on kavandatud 30 m laiuse ja 2,0 km pikkuse kaasaja nõuetele vastava lennuraja projekteerimine. Lisaks uus ruleerimistee ning olemasoleva perrooni ümberehitus selliselt, et see võimaldab vastu võtta C-klassi lennukeid (nt B737 ja A319). Ühtlasi uuendatakse lennuvälja tulede süsteem ja perrooni valgustus ning rajatakse uus meteoroloogiajaam navigeerimiseks vajaliku info saamiseks. Projektiga on ette nähtud ka uue lennuvälja pääste- ja hooldustehnika angaari rajamine. Samuti korrastatakse lennuvälja elektri ja sademeveesüsteem ning haldusterritooriumi perimeetriteid. Projekti tulemusel peab Pärnu lennujaama infrastruktuur vastama rahvusvaheliselt aktsepteeritud tasemele.

Projekti koostamine algas juunis ja projekti kavandatav lõpp on detsember 2018. Ehitustööd on plaanis läbi viia aastatel 2019 ja 2020.

Paralleelselt käesoleva projektiga on koostamisel ka detailplaneering Pärnu lennuvälja ala kohta. Detailplaneeringuga kavandatakse olemasoleva terminalihoone laiendamist ja uusi hoonestusalasid võimalike lisategevuste kaasamiseks pikemas perspektiivis.

Lisainfo: Andres Brakmann, infrastruktuuri osakonna juht, andres.brakmann@skpk.ee.

Nursipalu harjutusvälja keskkonnamõju hindamine sai valmis

Nursipalu harjutusvälja ehitusprojekti koostaja ja KMH läbiviija on Skepast & Puhkim. Kaitseministeeriumi ettepanekul algatas 22.06.2016 Tehnilise Järelevalve Amet Nursipalu harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise (KMH) ning tunnistas KMH aruande 12.10.2018 otsusega nõuetele vastavaks. Seega kogu protsess võttis aega 2 aastat ja 4 kuud. KMH viidi läbi teede ja väljaõpperajatiste projekteerimise käigus ning Nursipalu harjutusvälja arendamise aluseks on Riigikaitse arengukava aastateks 2013-2022.

Nursipalu harjutusväli on 3134 ha suurune ja asub Võrumaal Rõuge ning Võru valdades. Eesti Kaitsevägi on Nursipalu ala kasutanud alates 1990-ndate keskpaigast. Projekti eesmärk on parandada väljaõppevõimalusi harjutusalal. Projekti raames projekteeriti kokku 27,5 km I kategooria ja 23 km II kategooria teid ning lisaks maastikusõiduala. Rajatistest projekteeriti alale kaks uut 300 m lasketiiru ja üks 1000 m lasketiir, käsigranaadi viskekoht, tankitõrjegranaadiheitja laskeväli ja lõhkamispaik.

KMH läbiviimise eesmärk on anda otsustajale teavet kavandatava tegevuse elluviimisega tõenäoliselt kaasneva olulise negatiivse keskkonnamõju ning selle mõju leevendusvõimaluste kohta. KMH läbiviimisel lähtuti olemasolevatest andmetest ja ehitusprojekti koostamise käigus läbiviidavate uuringute tulemustest. KMH raames viidi läbi eraldi militaarmüra uuring , mille teostas Akukon Oy Eesti filiaal ja koostati eraldi eksperthinnang kaitstavatele linnuliikidele, mille teostas MTÜ Kotkaklubi.

KMH tulemusel selgus, et mõju võib eeldatavalt avalduda:

• maastikule (mõju avaldub lokaalselt suuremate raadamisalade piirkonnas, kuid suuremal osal harjutusvälja alast senised metsamaastikud siiski säilivad),
• pinnasele (ehitustööde mõju),
• taimkattele (peamiselt raadamise tõttu),
• kaitstavatele taimeliikidele (maaparandussüsteemide rekonstrueerimine ja tallamine) – tuleb rakendada leevendusmeetmeid,
• loomastikule (raadamise tõttu avaldub maastiku muutus lokaalselt, suuremal osal harjutusvälja alast säilivad siiski praegustele sarnased elutingimused ning neil aladel loomastiku olulist vaesumist ei toimu),
• kaitstavatele linnuliikidele (I ja II kaitsekategooria: metsis (raadamise tõttu elupaikade hävimine ja killustumine, maaparandustööd, müra ja liikumishäiringud); merikotkas (elupaikade hävimine ja killustumine, müra ja liikumishäiringud); laanerähn (elupaikade hävimine ja killustumine); kanakull (müra ja liikumis­häiringute); III kaitsekategooria: väike-kärbsenäpp, musträhn, hiireviu, händkakk, punaselg-õgija, rukkirääk, värbkakk) – rakendada leevendusmeetmeid,
• rohevõrgustiku Vagula tuumala kvaliteedile (maastike muutus ja häiringud avalduvad lokaalselt, loodusmaastike osatähtsus alla 90% ei lange ning seetõttu tuumala toimimist tervikuna ohtu ei seata, samuti säilib piirkonna rohevõrgustiku sidusus).

Samuti jõuti järeldusele, et müra ja vibratsioon ei sea ohtu kohalikele elanikele tervist ega kahjusta vara. Mõju heaolule võib hinnata kohalikul tasandil (piiratud ulatuses) tähelepanuväärseks. Tegemist on häiringuga, mille tajumine ja taluvusvõime on väga erinev/subjektiivne.

Ühe olulisema leevendusmeetmena kaitstavatele linnuliikidele mõju vähendamiseks tehti KMHs ettepanek Keretü looduskaitseala moodustamiseks. Kaitseala moodustamine aitab kaitsta harjutusvälja loodusväärtusi ning aitab kompenseerida harjutusvälja arendustega kaasnevaid mõjusid. Tänaseks on kaitseala moodustatud (Vabariigi Valitsuse 04.10.2018 määruses nr 91). Kaitseala pindala on 1060,6 ha ning see paikneb kogu ulatuses harjutusvälja alal. See on harjutusvälja osa, kus pole planeeritud aktiivset kasutust, ning seega ei välista kaitseala harjutusvälja eesmärgipärast kasutamist. Nii looduskaitse kui ka riigikaitse mahuvad alale ära.

KMH eksperdi hinnangul tuleks edaspidi jätkata leevendusmeetmete rakendamist, sh panustada olemasoleva teavitussüsteemi tõhustamisele ja koostöö jätkamisele mõjutatud/huvitatud osapooltega (nt kohalikud omavalitsused, RMK, jahiseltsid, vajadusel piirkonna turismiettevõtjad). Oluline on samuti jätkata veeseiret, taimkatte/tallamiskoormuse hindamist ja linnustikuseiret.

Nursipalus ehitustööd käivad ja kaitsevägi teostas 12.04.2018 harjutusväljal miinipilduja proovilaskmised, kuhu võimaldati juurdepääs kohaliku omavalitsuse ja Keskkonnaameti esindajatel. Valminud on Nursipalu harjutusväljaku keskkonnakorralduskava, mille eesmärgiks on välja pakkuda konkreetsed tegevused keskkonnaprobleemide lahendamiseks. Keskkonnakorralduskava loob aluse selleks, et keskkonnakaitseline tegevus on süsteemne ja et keskkonnaseisundit on võimalik kontrollida.

Lisainfo: Marju Kaivapalu, keskkonnakorralduse üksuse juht, marju.kaivapalu@skpk.ee.

KANGELANE GIS JA TEMA SUPERVÕIMED

Mis on GIS?

Müstilise tähekombinatsiooni GIS taga peitub tegelikult väga lihtne lahendus – see on kõikide elu lihtsamaks tegev G nagu geo, I nagu info ja S nagu süsteem – geoinfosüsteem. Selle eesmärgiks on ruumiandmete kogumine, nende haldamine, analüüs ja rakendamine. Geoinfosüsteemide kasutamine võimaldab elu lihtsustada pea kõigis tegevusvaldkondades avalikust sektorist erasektorini ja selle vahepeal.

Ühinenud omavalitsused eksisteerivad täiesti uues, kuid samas ka sarnases situatsioonis. Ühinenud omavalitsused peavad täitma neid samu omavalitsuse ülesandeid, mida varemgi, kuid seda oluliselt suuremal territooriumil ning oluliselt suurema rahvastiku jaoks. Omavalitsused peavad endiselt tagama sotsiaalhoolekande parima võimaliku kvaliteedi, kavandama ja andma haridust selle erinevatel tasemetel, hoidma korras omavalitsuse taristu jm avalikud objektid ning avaliku ruumi, planeeringute koostamisest ja ehituse suunamisest rääkimata.

Kuidas GIS aitab muuta kohalike omavalitsuste tööd lihtsamaks

Kõikides nendes valdkondades, ja mitte ainult, on võimalik oskuslike GIS võtete abil muuta omavalitsuse tööd ja suhtlust oma elanikega oluliselt lihtsamaks, täpsemaks ja efektiivsemaks.

Esiteks on võimalik GIS lahenduste abil koguda omavalitsusele vajalikku informatsiooni. Näiteks saab luua veebirakenduse, mille kaudu on omavalitsuse elanikel võimalik edastada infot heakorra probleemide kohta – nt kus on kevadel tekkinud löökaugud, kuhu on kohaliku metsa alla prügi veetud, kus on talvisel ajal probleeme lumekoristusega. Selline lahendus on oma ülesehituselt lihtne, kuid sellele vaatamata väga informatiivne. Vaid ühe klikiga omavalitsuse kaardil on kodanikul võimalik saata probleem otse omavalitsusele, kellel on sellisel kujul andmete haldamine oluliselt lihtsam kui kirjavahetuse pidamine.

Omavalitsusel on omakorda võimalik GIS lahenduste abil kaardistada ja salvestada sotsiaaltöötajate kodukülastuste kohad ja ajad, ehitusjärelevalve teostamise paikvaatluste kohad ja ajad, miks mitte ka piirkonnad, kus on juhtunud enim õnnetusi jalgratturitega või millised on omavalitsuses asuvad mitteametlikud ujumiskohad.

Näiteks on Skepast&Puhkim OÜ GIS eksperdid koostanud Raasiku valla üldplaneeringu koostamise raames mõttenoppe, mille eesmärgiks oli elanike ideede korje üldplaneeringus lahendatavate teemade tarbeks. See on väga lihtne näide, kuidas on võimalik veebirakendust kasutada kodanike ja omavalitsuse vaheliseks infovahetuseks. https://arcg.is/1zuey

Lisaks on võimalik GIS lahenduste abil omavalitsusel hõlpsamini hallata ja analüüsida juba kogutud kohtandmeid. GIS lahendused võimaldavad määratleda näiteks kõige optimaalsemaid teekondi ja sagedusi sotsiaalhoolekande teenuse tagamiseks. GIS on võimalik üles ehitada selliselt, et oleks automatiseeritud näiteks ehitusjärelevalve käigus esitatud ettekirjutuse teatiste jälgimine – süsteem ise tuletab meelde, kus ja millal ettekirjutused täidetud peavad olema. GIS võimaldab analüüsida ühistranspordi kättesaadavust ja määratleda optimaalseimad liinid omavalitsuses ning hoida neid ajakohasena aeganõudva käsitööta.

GIS ei ole ainult planeerijate tööriist. Ruumiandmed tekivad ja on vajalikud pea igas omavalitsuse vastutusvaldkonnas. Lisaks ruumilisele planeerimisele nii sotsiaalhoolekande, heakorra, jäätmeveo, ühistranspordi jt omavalitsuse ülesannete korraldamises. Head GIS lahendused muudavad omavalitsuse töö efektiivsemaks ja paindlikumaks, tagades seeläbi omavalitsuse pakutavate teenuste oluliselt kõrgema kvaliteedi. Automatiseeritud tegevustest üle jääv aeg võimaldab omavalitsusel enam panustada probleemide ennetamisele, mitte niivõrd reageerimisele.

Skepast&Puhkim OÜ meeskond on valmis välja töötama konkreetse omavalitsuse iseloomu arvesse võtva GIS lahenduse omavalitsuse pakutavate teenuste parendamiseks ning koolitama omavalitsusi GIS lahenduste kasutamises, täiendamises ja endale sobivaimaks disainimisel.

Lisainfo: Anni Konsap, planeeringute üksuse juht, anni.konsap@skpk.ee

SKPK toetab TALTECH korvpallimeeskonda 2018/2019 hooajal

MTÜ TTÜ Spordiklubi ja Skepast&Puhkim OÜ sõlmisid koostöölepingu, mille alusel toetatakse TALTECH korvpallimeeskonda 2018/2019 hooajal.

„Meeldiv on teatada, et oleme leidnud TALTECH korvpallimeeskonnale uue toetaja. Ülikooli korvpallimeeskonnal ja kogu spordiklubil on suur au, et nii kõrgelt hinnatud firma on huvitatud üliõpilasspordi toetamisest„ lausus TTÜ Spordiklubi juht Rait Käbin.
„Meil on hea meel anda omapoolne panus TALTECH korvpallimeeskonna hüvanguks. Inseneri- ja konsultatsiooniettevõttena peame oma põhitegevuse kõrval oluliseks ka sporti, kuna terves kehas on terve vaim. Eestis on korvpall pika ning kuulsusrikka ajalooga spordiala ning Tallinna Tehnikaülikool on inseneri- ja tehnikahariduse lipulaev – seetõttu oli meie jaoks otsuse langetamine lihtne ja loogiline.“ lisas Skepast&Puhkim OÜ juhatuse liige Hendrik Puhkim.

Kuna antud hooajal on rohkem võistlussõite, siis lisatoetuse abil paranevad mängijate reisitingimused ning osa toetust suunatakse mängijate taastumisprotseduuridesse ning toidulisandite hankimisele.
TALTECH korvpallimeeskond on peamiselt üliõpilastest koosnev korvpallimeeskond, mis osaleb Olybet Eesti- Läti korvpalliliigas ja üliõpilaste meistrivõistlustel kodu- ja välismaal.

Lisainformatisoon:
Rait Käbin, TTÜ Spordiklubi juhataja
Tel: +372 5225823, rait.kabin@ttu.ee

Hendrik Puhkim, Skepast&Puhkim OÜ juhatuse liige
Tel:+372 53423684, hendrik.puhkim@skpk.ee

SKPK lipp lehvimas

Skepast&Puhkim sai peale mõningast pausi taas lipu kontori ette lehvima.

TARTU LIIKUMISVIISIDE UURING: OSALE JA ANNA OMA PANUS!

Skepast&Puhkim OÜ koostöös Psience OÜ-ga koostavad Tartu liikumisviiside uuringut, mille tellijaks on Tartu Linnavalitsus.

20. august – 20. september saavad kõik Tartu linna elanikud osaleda uuringus ning vastata liikumist puudutavatele küsimustele ning täita oma liikumispäevikut kaardirakenduses.

• Eestikeelne ankeetküsitlus: https://arcg.is/au544
• Eestikeelne kaardirakendus: https://tinyurl.com/y89fhddx

• Venekeelne ankeetküsitlus: https://arcg.is/1TTabS
• Venekeelne kaardirakendus: https://tinyurl.com/y937cqpp

MILLEKS LIIKUMISVIISIDE UURING VAJALIK ON?

Eesti ja Tartu linna transpordipoliitika eesmärk on tagada kättesaadavad, mugavad, ohutud ja jätkusuutlikud liikumisvõimalused inimestele ja ettevõtetele. Kvaliteetne taristu ja hästi toimiv transpordisüsteem on igapäevaelu toimimiseks hädavajalik. Uuringu sihiks on anda ülevaade sellest, millised tegurid mõjutavad Tartu linna elanike liikumisviiside valikuid ja valmisolekut kasutada säästvaid transpordilahendusi.

MIS ON LIIKUVUSUURINGU EESMÄRK JA SISU?

Uuringus palutakse osaleda Tartu linna ja selle lähiümbruse elanikel, sh Märja, Ülenurme, Vahi, Kõrveküla, Veibri, Rahinge, Haage, Lohkva, Soinaste, Lemmatsi, Räni, Rõõmu, Tila, Tõrvandi elanikel. Uuringu sihiks on anda mitmekülgsed vastused elanike liikumisviiside ja nende valikute kohta, aidates seeläbi kaasa liikuvusteenuste ning säästvate liikumisviiside arendamisele. Uuringuga kogutakse informatsiooni transpordilahenduste planeerimiseks Tartu linnas ja selle lähiümbruses eesmärgiga saada ülevaade senistest liikumisharjumustest ning seda mõjutavatest teguritest.
Uuringus osaledes on ka Sinul võimalik kujundatavates lahendustes lähtuvalt oma liikumiseelistustest kaasa rääkida!

KUIDAS KÄIB KÜSIMUSTIKULE VASTAMINE?

Tegemist on kahe-osalise veebipõhise uuringuga, mis koosneb ankeetküsitlusest ning täiendavast interaktiivsest kaardirakenduse küsitlusest. Täitmine on tehtud vastajale lihtsaks läbi valikuvastuste ning vastuste avanemise lähtuvalt valitud vastusevariantidest, st sõltuvalt valitus vastustest avanevad ka järgnevad küsimused. Seetõttu on oluline vastata küsimustikus toodud küsimustele järjest. Oluline on panna tähele, et kõigepealt tuleks täita ära online- veebiküsitlus ning seejärel märkida oma valikud kaardirakendusele. Maksimaalselt kulub vastamisele aega 40 minutit. Täpsed vastamise juhtnöörid on toodud ankeedi sissejuhatusena, mistõttu peaks vastamiseks klikkama lahti vaid käesoleva uudise päises olevad uuringu lingid.

MILLE KOHTA UURINGUS KÜSITAKSE?

Ankeetküsitlus koosneb neljast suuremast osast:
1. Taustainfo vastaja leibkonna kohta
2. Üldine liikumisinfo ja sellega rahulolu
3. Valmisolek planeeritavateks muudatusteks
4. Vastaja eilse päeva liikumised
Vastaja eilse päeva liikumised on ka see uuringu osa, mille osas palutakse peale uuringu ankeetküsitluse osa täitmist teha vastavad märkmed ka kaardirakenduses.
Juhul kui vastaja leibkonnas on lapsi vanuses 7.-14. aastat, palutakse ankeetküsitluse osas täita ka lapse ankeet, mis on võrreldes ankeedi muu osaga kõige lühem osa. Ka lapse eilsed liikumised palutakse hiljem kaardile märkida.

KEDA KAASATAKSE?

Uuringu raames kogutakse andmeid vähemalt 1000-lt üle 15-aastaste Tartu ja Tartu lähiümbruse elanikelt. Leibkonnas küsitletakse üldjuhul ühte leibkonna liiget, v.a. 7-14-aastaste lastega leibkondades, kus kogutakse liikumispäeviku andmed vastavas vanuses laste liikumiste kohta täiskasvanud küsitluses osalejalt.
NB! Uuringus osalemine on ANONÜÜMNE!

ANNA KA SINA LÄBI OMA OSALEMISE PANUS TARTU JA TARTU LÄHIÜMBRUSE LIIKUMISVIISIDE ARENDAMISSE!

Lisainfo Tartu liikumisviiside uuringu kohta on leitav Tartu Linnavalitsuse kodulehelt: www.tartu.ee/liikuvusuuring. Uuringuga seotud küsimusi ja ettepanekuid ootame e-posti aadressile: uuring@raad.tartu.ee.

Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa taotluse KMH aruande avalikustamise ning avaliku arutelu teade

Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) teatab Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama hoonestusloa keskkonnamõju hindamise aruande (edaspidi Paldiski PHAJ KMH aruanne) avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest.

TJA algatas 27.01.2017 otsusega nr 1-10/17-031 Paldiski PHAJ hoonestusloa menetluse ning ühes sellega keskkonnamõju hindamise (KMH).

Paldiski PHAJ KMH aruanne käsitleb Paldiski linnas Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistutele (osaliselt) ja lähialale ning Paldiski lahte kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneda võivat olulist keskkonnamõju. Kavandatava tegevuse sisuks on hoonestusõiguse määramine Energiasalv Pakri OÜ poolt Paldiski linna kavandatava pump-hüdroakumulatsiooni(elektri)jaama (PHAJ) tehissaare ja veehaarde rajamiseks. Paldiski PHAJ KMH käigus hinnatakse PHAJ rajamise ja ekspluatatsiooniga, merre rajatavate objektide (tehissaar, veehaare) ning maa-aluste rajatiste (aluskorda rajatav veereservuaar, šahtid ja muud rajatised) kaasnevat võimalikku keskkonnamõju.

Paldiski PHAJ KMH aruandega saab tutvuda avaliku väljapaneku jooksul 6. juulist 2018 kuni 8. augustini 2018 elektrooniliselt TJA kodulehel (https://adr.mkm.ee/?a=tja&dokumendi_viit=18-0437&op=otsi), Lääne-Harju Vallavalitsuse kodulehel (www.laaneharju.ee) ja Paldiski PHAJ KMH aruande koostaja Skepast&Puhkim OÜ kodulehel (www.skpk.ee) ning paberkandjal saab dokumendiga tutvuda TJA-s (asukoht Sõle 23A Tallinn).

Paldiski PHAJ KMH osapooled:
Otsustaja: kontaktisik Liina Roosimägi, e-post: liina.roosimagi@tja.ee, tel: 6672004.
Arendaja: Energiasalv Pakri OÜ, regstrikood 14107173, Regati pst 1, 11911 Tallinn, kontaktisik Peep Siitam, juhatuse liige, e-post: peep@vool.ee tel: 5349 5949.
KMH läbiviija: Skepast&Puhkim OÜ, registrikood 11255795, Laki 34, 12915 Tallinn juhtekspert Hendrik Puhkim, info@skpk.ee, e-post: hendrik.puhkim@skpk.ee, tel: 53423684.

Paldiski PHAJ KMH aruande kohta oma ettepanekud, vastuväited ja küsimused palume esitada kirjalikult Tehnilise Järelevalve Ametile hiljemalt 8. augustiks 2018 elektrooniliselt e-post aadressile info@tja.ee või paberkandjal aadressile Sõle 23A, Tallinn 10614.

Paldiski PHAJ KMH aruande avalik arutelu toimub 15. augustil 2018 algusega kell 15.00 Lääne-Harju Vallavalitsuses (Rae tn 38, Paldiski linn 76806).

Tutvu materjalidega:

Paldiski_PHAJ_KMH_aruanne

Lisa_1_KMH_programm

Lisa_2_KMHP_nouetele_vastavaks_tunnistamine

Lisa_3_Meregeoloogia

Lisa_4_Mereprotsessid_ja_geotehnika

Lisa_5_Merepohjaelustik

Lisa 6 Myrahinnang

Lisa_7_Valisõhk

Lisa_8_Riskianalüüs

Lisa_9_Seisukohad

Algab Balticconnectori ehituse keskkonnaseire

Sõlmisime juuni lõpus Elering AS-ga lepingu Balticconnectori gaasi ülekandetoru ehitustööde aegse keskkonnaseire teostamiseks Eesti vetes. Seiret teostab konsortsium, kuhu kuuluvad Skepast&Puhkim OÜ, Maves AS, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ornitoloogiaühing.

Tööd algavad juulis 2018 ning kestavad 15 kuud.

Keskkonnaseire jälgib keskkonnanõuete täitmist Balticconnectori Eesti territoriaalvetesse ja majandusvööndisse jääva merealuse osa ehitustööde ajal. Seirekava katab järgmised Balticconnectori ehituse etapid:

•        Enne ehitustööde algust
•        Ehituse aegne seire

Lisaks teostatakse seire ka peale ehituse lõppu, kuid see ei kuulu antud lepingu mahtu.

Seirekava katab erinevad merekeskkonna mõjutatavad komponendid. Seire eesmärk on jälgida ja dokumenteerida projekti teostamise käigus võimalikku mõju merekeskkonnale ja võimaldada operatiivset sekkumist ja leevendusmeetmete kasutuselevõttu ebasoovitavate keskkonnamuutuste ilmnemisel.

Merekeskkonna seire hõlmab järgmisi merekeskkonna komponente:

• Merevee füüsikalised ja keemilised parameetrid
• Pelaagilised kooslused
• Merepõhja elupaigad tööde läbiviimise potentsiaalses mõjualas ja foonialal
• Merepõhja setete keemilised parameetrid
• Kalastiku koosluse struktuur tööde läbiviimise mõjualas ja foonialal
• Merekeskkonna müratase
• Linnustik

Seire on korraldatud selliselt, et oleks võimalik tuvastada konkreetselt ehitustegevusest tingitud mõju. Selleks viiakse läbi mõõtmised ja vaatlused nii kavandatud tegevuse vahetus läheduses kui ka referentsalal (ala, mis on üldiste keskkonnatingimuste kompleksi järgi sarnane ehitustegevusega hõlmatud alaga, kuid millel otseselt ehitustegevusest tulenev mõju ei avaldu). Seiretegevuse metoodiliseks aluseks on Eesti riikliku keskkonnaseire jaoks kehtivad metoodilised standardid ja nõuded, mis üldjoontes vastavad HELCOMi standardmetoodikatele (http://www.helcom.fi/action-areas/monitoring-and-assessment).

Kontakt: Hendrik Puhkim, hendrik.puhkim@skpk.ee