Arhiiv 2019

SKPK suvepäevad 2019

10. sept. 2019

 

Sel aastal toimusid Skepast&Puhkim suvepäevad ühel väga omanäolise ajalooga saarel – Naissaarel.

Saare peal korraldas meile Seiklusfirma 360 KRAADI väga meeleoluka AddFest’i…

ning hiljem käisime tutvumas Naissaare erinevate vaatamisväärsustega…

 

Fotod: Raimo Pajula

 

Lõime taas käed TalTech korvpallimeeskonnaga

9. sept. 2019

Lõime taas käed TalTech korvpallimeeskonnaga ja toetame klubi ka 2019/2020 hooajal.

Väärtustame meeskonnatööd, sest tõelised väärtused sünnivad just koostöös! Korvpallis mängib iga meeskonnaliige oma rolli, täpselt nagu meie kollektiiviski.

Tugev meeskonnamängija on eesrindlik oma alal, kuid ei kaota silmist tiimi ühiseid eesmärke. Tunneme, et jagame TalTech korvpallimeeskonnaga ühesuguseid väärtusi. Koostöö, oskused, pühendumus, „klaas pool täis“ suhtumine, julge pealehakkamine ja tahe teha midagi veel vingemat – need on iga meeskonda edasiviivaks jõuks, olgu siis palliväljakul või ettevõtlusmaastikul.

Läbi aegade on korvpall olnud Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilaste ja õppejõudude seas olnud populaarne spordiala. Esimene teadaolev märge ulatub lausa aastasse 1928. Skepast&Puhkim OÜ ja TalTechi koostöö sai alguse 2018 sügisest.


Soovime neile edukat alanud hooaega!


 

Loode-Eesti rannikumere tuulepargi KMH aruande avalik väljapanek ja avalik arutelu

9. aug. 2019

Keskkonnaministeerium teatab Loode-Eesti rannikumere tuulepargi keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) 2019. aasta aruande avalikustamisest. Arendaja esitas 20.03.2006 Keskkonnaministeeriumile vee erikasutusloa taotluse. Keskkonnaministeerium algatas vee erikasutusloa taotluse menetluse käigus 05.05.2006 otsusega nr 11-17/3873-2 keskkonnamõju hindamise. Keskkonnaministeerium jättis KMH aruande 13.07.2018 kirjaga 7-12/17/902-66 heakskiitmata. Arendaja esitas 01.08.2019 täiendatud KMH aruande avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu korraldamiseks.

Enefit Green AS (registrikood 11184032, arendaja alates detsember 2018, sinnamaani oli arendaja Nelja Energia AS) soovib elektrienergia tootmise eesmärgil rajada Loode-Eesti rannikumerre tuulepargi, mille võimsus on kuni 1100 MW. Kavandatav tuulikute arv on 107-182 tk (oleneb tuuliku nimivõimsusest). Tuulikute omavaheline kaugus on umbes 1 km. Kavandatava tuulepargi asukohaks on Hiiumaa rannikust vähemalt 12 km kaugusel asuvad merealad.

KMH osapooled:

KMH aruandega on võimalik eelnevalt tutvuda siin ja Keskkonnaministeeriumikodulehel.

KMH aruande kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi saab esitada Keskkonnaministeeriumile kirjalikult või e-posti teel 16. septembrini 2019. aastal.

KMH aruande avalik arutelu toimub 18. septembril 2019. aastal kell 16.00 Kärdla kultuurikeskuses (Rookopli tänav 18, Kärdla linn).

Keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu lõigule Harju/Rapla maakonna piir–Hagudi

10. juuli 2019

Rail Baltica ühisettevõtte RB Rail AS tellimusel on valminud keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu raudteetrassi lõigule Harju/Rapla maakonna piir–Hagudi. Keskkonnamõju hindamise protsess viiakse läbi paralleelselt raudtee põhiprojekti koostamisega. Kõnealuse keskkonnamõju hindamise programmi on koostanud Skepast&Puhkim OÜ.

Keskkonnamõju hindamise esimeseks etapiks on programmi koostamine, milles kirjeldatakse projekteeritavat raudteelahendust, lahenduse võimalikke alternatiive, mõjutatavat keskkonda ning kirjeldatakse vajalikke täiendavaid uuringuid ning keskkonnamõju hindamise metoodikat. Rail Baltic Estonia OÜ keskkonnajuhi Roland Müüri sõnul viiakse keskkonnamõju hindamine läbi, et leida raudteele planeeringukoridoris parim asukoht ning optimaalseimad tehnilised lahendused. “Töö käigus arvestatakse nii loodus- kui inimkeskkonnaga, et vältida või minimeerida raudteest tulenevaid mõjusid,“ lisab Müür.

Loe täismahus uudist Rail Baltica kodulehelt.

Detailplaneering: Lidl hoonestus Raadiku tänava 1,72 ha krundile

28. juuni 2019

Lidl valmistub Tallinnas mitme kaupluse ehituseks. Lidl valmistub Tallinnasse rajama viit kuni kuut kauplust, neist ühele on ehitusluba juba väljastatud ja veel kolm on menetluses. Värskelt on vastu võetud ka üks detailplaneering.

Skepast&Puhkim OÜ poolt koostatud detailplaneeringus on Seli asumis Raadiku tänaval asuvale 1,72-hektarilisele krundile rajamisel kuni kaks kahekorruselist kauplusehoonet koos abihoonetega. Hoonete ehitusalune pind võib võtta kuni 3000 m2, hoonete suletud brutopind kokku on kuni 6000 m2.

Loe täismahus artiklit ERR majandusuudiste portaalist.

IDOM ja SKPK sõlmisid lepingu RB Pärnu-Rapla lõigu projekteerimiseks

11. juuni 2019

7. juunil 2019 sõlmisid IDOM ja Skepast&Puhkim OÜ lepingu Rail Baltic’u Pärnu-Rapla lõigul uue raudtee projekteerimiseks.

Lepingu väärtuseks on 3,5 M€ ning lepingu kestuseks 2 aastat.

SKPK tööde mahtu kuulub: teede, maanteesildade ja teiste kommunikatsioonide projekteerimine ning keskkonnamõjude hindamise läbiviimine.

2+1 möödasõidulõikudega teedest

7. juuni 2019

Viimastel aastatel on Eestisse ehitatud esimesed maanteelõigud, kus on vaheldumisi ühel suunal kaks sõidurada ning teisel suunal üks. Tegemist on nn 2+1 teedega, mis naaberriikidest on paljudele tuttavad. 2+1 teed sellisel kujul nagu need on Eestisse rajatud, on suuresti välja töötatud Rootsis 1990. aastate esimesel poolel.

Põhjuseks, miks sellist lahendust üldse kaaluda on mitu:

  • 1+1 teedel olukorras, kui liiklussagedus kasvab >6 000 a/ööp, muutub möödasõiduvõimaluse leidmine raskeks, kuna vastassuunalist liiklust on liialt palju. Seda olukorda raskendab liikluskoosseis (raskeliiklust), tee geomeetria (nähtavus kurvide, tõusud, langused) ja ristmikud ning mahasõidud.
  • Tee üldine liiklussagedus ei ole aga niivõrd suur, et oleks vajalik 2+2 maantee. Ühest piiri, millest alates on vajalik 2+2 siin ei ole ja see sõltub jällegi liikluskoosseisust, tee geomeetriast, ristmikest jms. Ideaalsetes oludes võib 1+1 tee läbi lasta ka 20 000 a/ööp, kuid teekasutajatele selline liikluskeskkond meeldiv ei ole. Seetõttu, kui prognoositav liiklus on >15 000 auto/ööp, tuleb tõenäoliselt otsustada 2+2 maanteede kasuks, kui aga vahemikus 6 000-15 000 autot/ööpäevas, siis on üheks võimalikuks lahenduseks 2+1 maanteed.

Suurema liiklussagedusega 1+1 teedel on raskemate liiklusõnnetuste põhiliseks põhjuseks laupkokkupõrked. Kui 1+1 maanteedel on möödasõit võimalik ainult vastassuuna vööndi kaudu siis keskpiirdega maanteede puhul (2+1 ka 2+2) on sõidusuunad eraldatud ja möödasõidud märksa ohutumad. Allolevast tabelist on näha, et 1+1 teed on umbes kaks korda ohtlikumad kui 2+1 teed:

Seega liiklusohutuse parandamine on üks peamisi tegureid miks 2+1 maanteid rajatakse. Kuigi vaheldumisi sõidusuundade kaupa 2-rajailste teelõikude rajamine ei suurenda tee enda läbilaskvust, loob see ohutud võimalused möödasõiduvajaduse rahuldamiseks ja võimaldab tagada suuremat keskmist kiirust ning ühtlasemat liiklusvoogu, mis kokkuvõttes tähendab ka teekasutajate suuremat rahulolu liikluskeskkonnaga.

Rajatud 2+1 teede puhul on aluseks võetud suuresti põhjamaade ehk maailma mõttes parima liiklusohutusega riikide tunnustatud praktikad. Diskussioon selle üle, kas rajatud lõigud on õnnestunud või mitte või ei ole lihtsalt (veel) meile harjumuspärased, toimub nii erialainimeste vahel kui ka ühiskonnas laiemalt. Samas omad selged kasutuskohad ja eelised 2+1 teedel on nii 1+1 teede kui ka 2+2 teedega võrreldes.

Andres Brakmann
/ Skepast&Puhkim infrastruktuuri osakonna juht

Valmis Haapsalu lahe rannikuveekogumi seisundi eksperthinnang

Keskkonnaameti tellimusel valmis Skepast&Puhkim OÜ poolt mai lõpus Haapsalu lahe rannikuveekogumi seisundi eksperthinnang. Uuringuala hõlmas Läänemaal täielikult Haapsalu linna ning osaliselt Lääne-Nigula valla territooriumi. Tegemist on ühe väikseima ja madalaima veekogumiga. Madalast veest tingituna puudub lahes vertikaalne temperatuurigradient ja kihistumine. Varasemalt teostatud uuringute ja seirete tulemused näitavad, et Haapsalu lahe rannikuveekogumi koondseisund on olnud halb või väga halb. Seega koondseisundi hea saavutamine on ebatõenäoline.

Eksperthinnangu eesmärk oli olemasolevate andmete põhjal anda hinnang koormusallikate mõjust (sh punkt- ja hajukoormus) rannikuveekogumile. Koormuste osas, mida hinnatakse oluliseks, esitati meetmed ja nende ligikaudsed maksumused, mille rakendamise tulemusena on võimalik veekogumi seisundit parandada.

Haapsalu lahe valglalt toitainete ärakande modelleerimise tulemustest võib järeldada, et valdavalt pärineb Haapsalu lahe toitainetekoormus hajukoormusallikatest ning punktallikate osakaal Haapsalu lahe valgla koormuses on väike. Seetõttu on punktallikate koormuse vähendamine Haapsalu lahe seisundi parandamismeetmena vähese tõhususega. Kindlasti on olulised ka kõik toetavad ja väiksema tõhususega meetmed, sest iga meetme rakendamine parandab keskkonna seisundit lokaalset ja see läbi paraneb ka rannikuveekogumi seisund. Kuna Haapsalu lahe valglalt toitainete ärakande modelleerimise tulemused näitavad, et suurimad toiteainete allikad on põllumaad ning metsad, siis tuleb eeskätt tegeleda põllumajanduskoormuse kontrolliks vajalike meetmetega.

Haapsalu rannikuveekogumi seisundi parandamiseks saab välja pakkuda mitmeid meetmeid. Eeldada võib, et parima tulemuse annab lahe puhastamine setetest. Teised meetmed – roo lõikus, heitveelasu sissevoolukoha nihutamine avamere suunas, veevahetuse parandamine Tahu lahe ja Hara lahe vahel, punktkoormusallikatest tuleneva reostuse vähendamine, hajukoormusallikatest tuleneva reostuse vähendamine – on eraldivõetuna eeldatavalt väiksema mõjuga. Igal juhul on kõik vaadeldud meetmed rakendatavad etappidena, mille teostamiseks on vajalik teostada täpsemaid uuringud ja teha projektid ning võimalik, et ka keskkonnamõju hindamised. Meetmete rakendamisel võtab lahe hea seisundini jõudmine aega vähemalt 10 aastat.

Keskkonnaamet jätkab rannikuveekogumi seisundi parandamiseks vajalike meetmete rakendamisega ja uuringute läbiviimisega tuginedes antud uuringus toodule.

Marju Kaivapalu
/ Skepast&Puhkim OÜ keskkonnakorralduse üksuse juht

Algab Rail Balticu põhiliini projekteerimine Pärnu-Rapla lõigul

Rail Balticu ühisettevõtte RB Rail AS esindajad sõlmisid reedel Tallinnas lepingu Hispaania firma IDOM Consulting, Engineering, Architecture esindajatega Pärnu-Rapla raudteelõigu projekteerimiseks. Tegemist on esimese Rail Balticu põhiliini projekteerimislepingu sõlmimisega.

Leping puudutab 71-kilomeetrist lõiku Rapla maakonnapiirist Tootsini Pärnumaal, teatas RB Rail.

Lähtuvalt eelprojekist on lõigule plaanis rajada 13 maanteeviadukti, üheksa raudteeviadukti, üheksa ökodukti ja neli raudteesilda. Sõlmitud lepingu summa ilma käibemaksuta on 6,8 miljonit eurot.

Järgmise 24 kuu jooksul projekteerib IDOM koos Eesti ettevõttega Skepast & Puhkim OÜ raudtee aluskonstruktsiooni, pealisehituse ja sellega seotud tsiviilrajatised. Teenus hõlmab kohapealseid uurimusi, toimeväärtuse kujundamist, projekti põhjalikku väljaarendamist ning üksikasjalikku tehnilist projekteerimist.

Loe täismahus artiklit ERR uudiste portaalist.

Me peame rääkima ruumilisest planeerimisest

Skepast&Puhkim OÜ viis detsembris 2018 Rahandusministeeriumi tellimusel läbi uuringu, mille eesmärgiks oli kõigi Eestis kehtivate detailplaneeringute arvu, nende säilitamise koha ja formaadi väljaselgitamine.

Uuringu tulemused näitavad, et Eestis kehtib ligikaudu 15 000 detailplaneeringut, millest kolmandik on endiselt kättesaadavad üksnes paberkandjal ning paljudes omavalitsustes puudub inforegister kehtivate detailplaneeringute säilitamiseks. Palju olulisem numbrilistest näitajatest antud uuringus on pilguheit ruumilise planeerimise olukorrale Eesti omavalitsustes, mis avanes uuringu läbiviimise ajal ja selle tulemusel.

Ebaühtlane detailplaneeringute koostamise praktika

Nii palju kui on Eestis omavalitsusi, on ka erinevaid lähenemisi detailplaneeringute koostamisele – nende menetlemisele, ruumilahenduse väljatöötamisele ja sisunõuete kohaldamisele ning ka kehtivate planeeringute haldamisele. On omavalitsusi, kes juhivad detailplaneeringute koostamist täielikult digitaalselt ja on omavalitsusi, kes menetlevad planeeringuid üksnes paberkandjal. Kõikvõimalikud vahepealsed lahendused jäävad nende äärmuste vahele. Sama kehtib ka detailplaneeringute säilitamise kohta.

Planeeringud ongi aja- ja kohapõhised ning kaht identset planeeringulahendust ei ole olemas. Küll aga saab ja peabki olema ühesugune lähenemine planeerimismenetlusele ja planeeringulahenduse kujunemisele. Eestis ühtne lähenemine täna puudub.

Info maa-alal kehtiva ehitusõiguse kohta on ebatäielik

Omavalitsustes on ruumiinfo käsitlemine äärmiselt ebaühtlane, kohati mittetäielik. Näiteks võib esineda olukordi, kus omavalitsusel on säilitatud planeeringu kehtestamise otsus, kuid puuduvad joonised ja seletuskiri ehk informatsioon mingil maa-alal kehtiva lahenduse kohta. Esineb ka vastupidiseid olukordi – olemas on planeeringulahendus, kuid puudub informatsioon planeeringu menetlemise kohta. Linnalises keskkonnas muudetakse (juriidilise terminiga „täpsustatakse ja täiendatakse“) detailplaneeringuid projekteerimistingimustega, kuid uus lahendus jõuab harva planeeringujoonisele. On vaja aega ja eriteadmisi, et tegelikult kehtivast lahendusest lõplikult aru saada.

See tähendab omakorda suurt segadust planeeringute peamise sihtrühma – avalikkuse jaoks. Teadmata, millised ruumilahendused ja -praktika omavalitsuses kehtivad, on keeruline arendada mingeid piirkondi või kaitsta oma õigusi ja huve planeerimismenetluses.

Informatsiooni lünklikus tähendab suurt halduskoormust ka omavalitsustele – telefonikõned, kirjavahetused, teabepäringud jms. Kui arvutada summaarselt kokku mõne detailplaneeringu väljaotsimisele või kehtiva lahenduse mõistmisele kuluv aeg omavalitsustes, võib ainult ette kujutada meie ruumikvaliteeti, kui kogu see ajaressurss suunata hoopis planeeringute sisuliste lahenduste väljatöötamise peale.

Minu kinnistul kehtiv ehitusõigus = ametniku ajalooline mälu

Uute ja suuremate omavalitsuste ruumiline areng on otseses seoses selles osavallas töötava ametniku töökogemusega uues vallas. Tihtipeale saab adekvaatse informatsiooni üksnes valla ametnikult, kes on pikkade aastate jooksul planeeringutega tegelenud. Nende mälus oleva informatsiooni hulk on üüratu ja ebamaiselt väärtuslik. Kuid kas see on jätkusuutlik lahendus?

Pikkade menetluste tegelik põhjus

Ühtse, lihtsa ja automatiseeritud menetluskeskkonna puudumine on enamikes omavalitsustes suureks murekohaks. See ei puuduta üksnes lahenduse kuvamist vaid kogu planeerimisprotsessi ja menetluse läbiviimist – avalikustamist, kooskõlastamist ja muid vajalikke toiminguid. Täna on nii mõnigi detailplaneeringu menetlus takerdunud inimliku eksituse taha või Excel põhise protsessijuhtimise ebapiisavuse taha, kuna õigel hetkel on sobiv linnuke õigesse lahtrisse tegemata, ametnik on vahetunud teadmata täpset menetluse seisu või on ununenud kooskõlastus mõne seaduses nõutud ametkonnaga.

Üks väikse detaili kahe silma vahele jätmine võib tähendada kuni 2 kuulist viivitust planeerimisprotsessis, mis on 1,5 aastat kestva menetluse jaoks tegelikult täiendav 10% ajakulu – seda nii huvitatud isikule, omavalitsusele kui ka planeerijale. Automatiseerides planeerimismenetluse läbi lihtsa menetluskeskkonna, vabastame suurel hulgal omavalitsuses planeerimisega tegelevate ametnike ning planeerijate aega, et see omakorda suunata parema ja läbimõelduma ruumikvaliteedi loomisele.

Tsiteerides (vähemalt osaliselt) klassikuid – meie ruumilise planeerimise olukord on halb, kuid see on meie tuleviku väetis.

Anni Konsap
/ Skepast&Puhkim planeeringute üksuse juht