Arhiiv 2021

Anname särtsu meretuuleparkide rajamisele

Viime koos meie Läti tütarfirmaga SIA Skepast&Puhkim Elering AS-ile ning Läti põhivõrguhaldajale AS Augstsprieguma tīkls (AST) läbi analüüsi parima võimaliku kõrgepingeliini koridori asukoha väljaselgitamiseks meretuuleparkide ühendamiseks maismaa põhivõrku. Töö valmib 2021. aasta lõpuks ning on aluseks edasise planeerimis- ja mõjuhindamise protsessi läbiviimiseks.

Töö eesmärgiks on trassikoridoride visandamine ning võimalike koridoride võrdlemine nii sotsiaalmajanduslikest (eluhoonete paiknemine, kultuuriväärtuste paiknemine jmt) kui ka looduskeskkonna (kaitsealused objektid, kaitsealad jmt) piirangutest lähtuvalt. Eestis analüüsitakse võimalikke trassikoridoride kulgemist Lihula, Sindi ning Kilingi-Nõmme alajaamadest mereni. Lätis analüüsitakse sarnaselt trassikoridoride kulgemist Ventspilsi, Dundaga, Aloja, Užava ja Tume alajaamadest.

Trassikoridoride visandamiseks kasutame ArcGIS tarkvara, mis võimaldab alusandmete analüüsi automatiseerimise kaudu jõuda nii ruumiliselt, tehniliselt kui ka looduskeskkonna vaatevinklist sobivaimate koridorideni. Koridoride omavaheliseks võrdlemiseks kasutame erinevaid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid kriteeriume (näiteks elamualade kaugus, võimalik mõju looduskeskkonnale, koridori tehnilised tingimused), mille sisustamise järgselt saame välja valida eelistatud ning mitte-eelistatud trassikoridoride asukohaalternatiivid.

Lõpptulemusena panustab töö otseselt Eesti meretuuleparkide arendamisse. Kui Eesti ja Läti riigid on välja valinud parimad võimalikud alad meres tuuleparkide püstitamiseks, võimaldab antud töö tulemus algatada vajalikud planeeringud ning loamenetlused maismaal nende meretuuleparkide ühendamiseks.

Ühendusvõimaluste analüüs on osa Eesti ja Läti riikidevahelise meretuulepargi eelarenduse projektist ELWIND.

Foto: Sven Zacek

SKPK projekteerib 40km uut 2+2 ristlõikega Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteed

SKPK on sõlminud Transpordiametiga lepingud Adavere-Põltsamaa ja Mäo-Imavere 2+2 ristlõikega maanteelõikude eelprojektide koostamiseks.

Projekteerime 40 kilomeetrit 2+2 ristlõikega maanteed koos eritasandiliste liiklussõlmede, ristete ja roherajatistega.

Paia liiklussõlm

Mõhküla liiklussõlm

Uuel teel saab tulevikus hea ilmaga sõita kiirusega 120km/h.

Tänaseks on mõlemale lõigule valminud eskiid ja projekt jõudnud projekteerimistingimuste menetluse etappi, kus täpsustakse puudutatud kinnistuomanike ettepanekuid.

Adavere-Põltsamaa ja Mäo-Imavere projektist ülevaate saamiseks oleme valmistanud kõigile huvilistele videod.

Mäo-Imavere

Adavere-Põltsamaa

Liivi lahe meretuulepargi KMH aruande koostamine jätkub

Keskkonnaministeerium tunnistas Liivi lahe meretuulepargi KMH programmi nõuetele vastavaks, jätkub KMH aruande koostamine Eesti Energia tellimusel.

SKPK sõlmis 2018. aastal Eesti Energiaga lepingu Liivi lahe meretuulepargi keskkonnamõjude hindamise (edaspidi KMH) programmi koostamiseks. Liivi lahe meretuulepark on senini suurim kavandatav tuulepargi arendus Eestis andes kuni 1000 MW elektrienergiat.

Meil on väga hea meel, et see projekt päädis 2021. aasta aprillis Keskkonnaministeeriumi poolse KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamisega. Eriliselt hea meel on aga selle üle, et nüüd on Eesti Energia usaldanud meile ka KMH aruande koostamise töö, mille raames viime läbi 20 erinevat keskkonnauuringut. Loodame siiralt, et viie aasta pärast saame teatada, et Eesti suurima meretuulepargi KMH on valmis ning nõuetele vastavaks tunnistatud!

Olulisemad VK üksuse projektid 2021.a sügisel

Allolevad veevarustuse ja kanalisatsiooni objektid peaksid valmis saama 2021 aasta lõpuks.

Pärnamäe tee veeühendustorustiku rajamise projekteerimistööd

Tellija: Viimsi vesi AS
Töö eesmärgiks on koostada veeühendustorustiku rajamise põhiprojekt viimsi valla veevõrgu ühendamiseks as tallinna vesi tegevuspiirkonna veevõrguga.

Projekteeritud mahud:

• veetorustik – 3120 m

Harkujärve, Loodjärve piirkonna ÜVK rekonstrueerimine

Tellija: Strantum OÜ
Töö eesmärgiks on koostada põhiprojekt olemasolevate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemide rekonstrueerimiseks harkujärve külas järvekalda, loodjärve, jaaniku ja koduaia tee piirkonnas.

Projekteeritud mahud:

• veetorustik – 1430 m
• isevoolne kanalisatsioon – 1470 m
• survekanalisatsioon – 377 m
• sademeveekanalisatsioon – 335 m

Pärnu linnas, Raeküla linnaosa sademeveesüsteemide projekteerimine

Tellija: Pärnu vesi AS
Töö eesmärgiks on pärnu linnas raeküla piirkonna sademevee tõrgeteta ja kiire ärajuhtimise tagamine projektipiirkonna teedel, tänavatelt ja kinnistutelt lähtudes pärnu linna sademevee arendamise strateegias toodud eesmärkidest ja põhimõtetest.
Projekti tänavaaladele tehakse geodeetilised uuringud ning koostatakse eelprojekt koos keskkonnamõju eelhinnanguga sademevee juhtimiseks läbi looduskaitseala pärnu lahte.

Projekteeritud mahud:

Projekti ala on umbes 169 hektarit ja eelprojektiga lahendatavate tänavate kogupikkus on umbes 24 km.

Võrusoo tööstusala I ehitusetapi teede ja tehnovõrkude põhiprojekt

Tellija: Võru linnavalitsus
Töö eesmärgiks on võru linnas, võrusoo tööstusala i ehitusetapi ala teede (s.h. Kraavid-truubid), soojustorustike, vee- ja kanalisatsioonitorustike, elektri- ja sidevarustuse ning tänavavalgustuse projekteerimine koos geodeetiliste uuringutega.

Projekteeritud mahud:

• veetorustik – 1167m
• isevoolne kanalisatsioon – 819m
• survekanalisatsioon – 469m
• reovee pakettpumpla – 1 tk

Keila jõe reoveekogumisala veemajandusprojekt

Männiku peapumpla laiendamine, Männiku-Tallinn ühenduse reoveekollektori rekonstrueerimine ja Kurtna reoveepuhasti likvideerimine.

Tellija: Saku maja AS
Töövõtja: Merko ehitus Eesti AS
Projekteerija: Skepast&Puhkim OÜ
Ehitustööd täies hoos, mille raames viiakse läbi männiku reovee peapumpla laiendamine, männiku-tallinn ühenduse reoveekollektori rekonstrueerimine ja kurtna reoveepuhasti likvideerimine. Töö mahtu kuulusid ka vajalikud geodeetilised ja ehitusgeoloogilised uuringud.

Projekteeritud mahud:

• Männiku peapumpla laiendamine
  Reovee pumpade vahetus ja uue reoveemahutiga 1250 m3 pumpla rajamine
• Männiku-Tallinn ühenduse reoveekollektori rekonstrueerimine:
  – Nõlvaku tn. isevoolse torustiku rekonstrueerimine (de630) 375 m ulatuses;
  – siibrisõlmede rekonstrueerimine Saku-Tallinn survetorustikul (2 tk)
• Kurtna reoveepuhasti likvideerimine

Mäo Imavere eskiisi avalikustamine

22. septembril toimus Koigi mõisakoolis riigitee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Mäo-Imavere lõigu keskkonnamõjuhindamise programmi ning projekteerimistingimuste menetluse avalik arutelu. Avalikust arutelust sai osa võtta ka Teamsis.

Lisaks kavandatavat lahendust kajastavale 3D visualiseeringule (video all) tutvustati eskiisi ka kolmemõõtmelises mudelruumis.

Lahenduste tutvustamine mudelruumis aitab avalikkusel neid paremini mõista. 3D-põhine lähenemine juba eskiisi etapist muudab kogu projekteerimise protsessi digitaalseks ning aitab vähendada infokadu. Mudelruum võimaldab puudutatud või huvitatud osapooltel iseseisvalt lahendustega tutvuda ning anda omapoolset tagasisidet või vajalikku sisendit projekteerimise protsessi järgmistesse etapidesse.

Avasime tütarettevõtte Lätis

07. septembril registreeriti SIA Skepast & Puhkim Lätis

Skepast&Puhkim OÜ on üks Eesti juhtivaid ettevõtteid keskkonnaalase konsultatsiooni, munitsipaalplaneerimise ja taristu kavandamise vallas – jätkame edukat laienemist ning asutasime Lätti oma tütarettevõtte. Läti ettevõte SIA Skepast & Puhkim jätkab kontserni traditsioone, pakkudes Läti riigiasutustele, kohalikele omavalitsusüksustele ja ettevõtetele kvaliteetseid teenuseid.

Ettevõtte tegevuse keskmes on professionaalsed teenused, mida pakutakse tõhusalt, õigeaegselt ja kvaliteetselt. Kasutame kõiki 15 tegutsemisaasta jooksul kogutud teadmisi ja kogemusi ning uusimaid tehnoloogiad ja nendega kaasnevaid võimalusi.

Ettevõtte Skepast&Puhkim üheks suurimaks väärtuseks on alati olnud meie professionaalsed töötajad, seega kavatseme ka Lätis kokku panna avatud suhtumisega sõbraliku ja aktiivse meeskonna.

Edu meile kõigile edasiste projektidega!

Võru linnas vee- ja kanalisatsioonirajatiste ning teede projekteerimis- ja ehitustööd

Töö eesmärgiks on koostada Võru linnas ja vallas hanke alusel teede- ja tehnovõrkude ehitusprojektid erinevates piirkondades.

Tellija: VÕRU VESI AS
Töövõtja: MERKO EHITUS EESTI AS
Projekteerija – konsortsium: Skepast&Puhkim OÜ ja Keskkonnaprojekt OÜ

Projekti mahus on ka haljastuse osa ja tänavavalgustuse ehitusprojektide koostamine, vajalikud kooskõlastused ja ehituslubade hankimine. Projektid koostatakse erinevate etappide kaupa, mis võimaldab tellijal korraldada erinevaid ehitushankeid.

BiM tiimi värbamine | BiM üksus

Tänasest alustab SKPK-s tegutsemist BiM üksus, mille tegevus keskendub BiM-i protsessi rakendamisele Infra projektides. Üksuse juhiks on SKPK 2020. aasta parim töötaja Eno Lints.

BiM eelised

BIM on protsess, mis järjest suuremal määral ehitussektoris sh ka infras kanda kinnitab. Oleme SKPK-s liikumas suunas, kus traditsiooniline projekteerimise protsess on ressursimahukam ning ajakulukam võrreldes BiM-ga. Viimase käigus digitaliseeritakse ehitusinfo, kontrollitakse projektlahendust ja antakse sellekohast tagasisidet projektile. Vajalikud raportid ning mahuaruanded saadakse BiM mudelitest kätte automaatselt. Kuna BIM’i sisendiks on projekteerijate poolt loodud 3D mudel, arendab BiM-i üksus neile paremaid ning kiiremaid töövahendeid, mis lihtsustavad nii projekteerijate kui ka BIM mudeli koostajate tööd.

Tahad asjast rohkem teada? Võta ühendust eno.lints@skpk.ee

Vaata lisaks

Referentsobjekt Suure-Jaani-Olustvere

Riigitee nr 24116 Suure-Jaani-Olustvere km 0,8-26,09 rekonstrueerimise põhiprojekti koostamisega alustati 2018. aasta kevadel. Projekt valmis 2019. aasta suvel.

Projekti eesmärk ja maht

Projekti eesmärgiks oli lõigu liiklusohutuse taseme tõstmine, sõidumugavuse parandamine ning majanduslikult tasuvate lahenduste leidmine teekatte ümberehituseks.

Projekteeriti valdavalt kaherajaline V klassi maantee parameetritele vastav sõidutee katte laiusega 7,0 m ning sõiduraja laiusega 3,0 m. Ristumine riigiteega nr 57 on lahendatud ringristmikuna. Olustvere mõisa alleed läbiva teelõigu viimane kilomeeter on projekteeritud katte laiusega 4,0 m. Vastutuleva sõiduki läbilaskmiseks on projekteeritud peatumistaskud.

Lõigus km 4,3 kuni 4,95 projekteeriti uus 2,5 m laiuse kattega kergliiklustee lõik. Liikluse rahustamiseks projekteeriti asulavahelisele lõigule kolm künnist. Kõrvalmaantee Suure-Jaani teelõigu ehitustööd valmisid 2020. aasta sügisel, peatöövõtjaks oli Tallinna Teed AS.

Kärdla keskväljak sai uuenduskuuri

4. novembril avati Hiiumaal Kärdlas uue ilme saanud keskväljak.

Skepast&Puhkim ülesandeks oli Kärdla keskväljaku ümberehituse projektis teostada insenerosade projekteerimine.  Põhiprojekti staadiumini koostasime projektdokumentatsiooni järgmistele osadele: teeehitus ja liikluskorraldus, veevarustus (sh hüdrandid), kanalisatsioon, sadeveekanalisatsioon (sh vihmapeenrad), drenaaž, elektrivarustus, sidevarustus.

Vaata lisa ka ERR uudisteportaalist.