Arhiiv 2020

Uus rubriik: toredad persoonilood meie tublidest kolleegidest

Meile meeldib mõelda, et mitte ettevõtted ei tee koostööd, vaid ettevõttes töötavad inimesed. Igas inimeses on peidetud oskus teha „midagi“ eriti hästi ja kui see „midagi“ ülesse leida ning inimesele anda võimalus selles valdkonnas ennast tõestada, sünnib suuri tegusid. Teame, et iga meeskonna liikme panus on eksisteerimiseks oluline ja oskame oma meeskonda ning meie inimesi väärikalt hinnata.

Saage tuttavaks, persoonilugude lehel leiate toredaid lugusid meie tublidest kolleegidest. Hoidke silma peal, see rubriik täieneb veel!

Pakume BIM teenust

Järjest kiiremini arenev ühiskond on kaasa toonud vajaduse uuendusteks ka ehitussektoris. Sellepärast oleme ka meie Skepast&Puhkimis järjest rohkem panustamas BIM mudeldamisse (BIM – Building Information Model).

BIM mudel võimaldab täpsemalt väljatöötada lahendusi, leida tehtud töös esinevaid konflikte ning hallata projektis sisalduvat informatsiooni. Suudame mudeldada kõiki katendi konstruktsioone, täite- ja kaevemahte, sademeveesüsteeme ja tehnovõrke ning liikluskorraldusvahendeid. Kõikidele mudeldatavatele elementidele suudame automatiseeritult lisada ka neile klientide poolt nõutava informatsiooni.

Läbi Dynamo suudame automaatselt koostada BIM mudeliga kaasaskäivaid dokumente. Meie töövõtted on paindlikud ning kohandatavad kõigi meie klientide vajadusi silmas pidades.

Eesti esimene avalik e-arutelu on edukalt toimunud

Uhkusenoodiga hääles võime öelda, et Eesti esimene avalik e-arutelu on edukalt toimunud!

Arutelu sisuks oli Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama KMH programmi tutvustus. Osalejaid oli kokku üle 30 ja rahule jäid nii otsustaja, arendaja kui ka SKPK meeskond. Eriline tänu Jürile ja Aidele, kes tegid selle võimalikuks. Usume, et e-arutelu on väga hea viis kaasata erinevatesse projektidesse laiemat avalikkust, mis sai nüüd esmakordselt praktikas ka tõendatud.

Järgmine avalik e-arutelu toimub 10. juunil ja osaleda saavad kõik huvitatud isikud. Teema: Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 99,0-120,6 Libatse-Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise programmi avalik väljapanek ja avaliku arutelu. Lisainfo leiad siit.

Kohtumiseni uutel e-aruteludel!

Hendrik Puhkim: kriisi ei pea raiskama

Virtuaalsed keskkonnaarutelud aitaksid investeeringutega edasi liikuda, kirjutab Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu juhatuse esimees Hendrik Puhkim

leht.postimees.ee | Postimees | 22. aprill 2020

Ka planeeringute puhul oleks toimiv lahendus virtuaalselt toimuvad avalikud arutelud, kus oleks kõigile huvilistele tagatud võimalus osaleda. Samal ajal loovad virtuaalsed lahendused võimaluse osaleda ka eriolukorra lõppedes näiteks nendel, kellel pole mingil põhjusel võimalik füüsiliselt kindlasse kohtumispaika kohale tulla. Täna veel ei ole sellised lahendused riiklikul tasemel võimalikud, kuid loodame, et ametlike keskkonnaalaste avalike arutelude virtuaalne läbiviimine on peagi reaalsus ning saame selle abil astuda sammu lähemale tuleviku võimalustele.

Loe täispikka artiklit: leht.postimees.ee

Pärnu lennuvälja liiklusala rekonstrueerimise projekti koostamine

AS Tallinna Lennujaam tellimusel koostasime Pärnu lennuvälja liiklusala rekonstrueerimise projekti, mis annab võimaluse uute lennuühenduste loomiseks Pärnuga. Projekti oli kaasatud üle kahekümne oma ala spetsialisti.

Projekti mastaap:

• lennurada mõõtmetega ca 2000×30 meetrit;
• perroon mõõtmetega ca 200×100 meetrit;
• lennurada ja perrooni ühendav ruleerimistee laiusega 18 meetrit ja pikkusega 300 meetrit;
• lennuvälja tulede süsteem ning perrooni valgustus
• vajalikud nõuetekohased ohutusalad ja takistuste piirangupinnad;
• elektri,- sademevee- ja kanalisatsioonitrasside süsteemid;
• perimeetri- ja teenindusteede süsteem;
• uus meteoroloogiajaam (Automated Weather Observation System – AWOS);
• täppismaandumissüsteemi (Instrument Landing System – ILS Cat I) valmidus põhimaandumissuunal.

Tellija: AS Tallinna Lennujaam

Projekti kestus: 9 kuud, mai 2018 – veebruar 2019

Ivan Gavrilov: Jõhvi ja Kohtla-Järve saagu innovaatilise energeetika regiooniks

Äripäeva artikkel avaldatud: aripaev.ee/arvamused, 16 aprill 2020

Ida-Virumaal tuleb luua uus innovaatiline taristu, mis aitaks majandust ja lahendaks sotsiaalprobleeme, kirjutab Skepast&Puhkim OÜ planeeringute spetsialist ning TalTechi külalislektor Ivan Gavrilov arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

Tuhamägi Ida-Virumaal.  Foto: Julia-Maria Linna. Allikas: Äripäev

Jõhvi ja Kohtla-Järve linnapiirkonnas on põlevkivimaale omaselt keskkonnaalaste probleemidega tegelemine möödapääsmatu. Vanade kaevandamisaladega on seotud nii hulk probleeme kui ka tohutu arenevate majandusharude potentsiaal. Linnaregioon ei eksisteeri üksnes majanduslikus maailmas, vaid on ka ökoloogiline baasühik. Tihti on keskkonnaprobleemid ainus reaalne tõuge, mis ajab regioonid koostööle hääbuvates piirkondades, nagu Ida-Virumaa linnastu. Jõhvi ja Kohtla-Järve linnaregioonis võib kaevanduste keskkonnaprobleemide lahendamine olla lahutamatu majanduslike probleemide lahendamisest.

Suletud kaevandused täituvad veega ja varisevad ettearvamatult kokku. Paljud on juba varisenud, kuid ligikaudu 100 km2 ootab oma aega. Sealse maa kvaasistabiilsus on tõsine arengut pidurdav tegur, kuna tihti ei ole teada, kus kaevanduskäigud asuvad ja kuidas maa seal käitub. Veel kaevandamata varude realiseerimisel tuleb planeerida kaevandustegevuste lõpetamisel kaevanduse sulgemine, mis rikastaks elukeskkonda nt tehisveekogu ja elamukruntidega. Ka potentsiaalselt pärast sulgemist loodavate töökohtadega võiks juba eos arvestada.

Pariisi kliimaleppe eesmärkidest tulenevalt tuleb Eestis lõpetada põlevkivi otsepõletamine juba 2030. aastaks. Majandusministeerium tõdeb, et 2050. aastaks tuleb Eesti energeetikasektor täielikult ümber korraldada. Ida-Virumaal tekib perspektiivselt palju tõsisem tööpuudus kui praegu. Enamik tõenäolistest töö kaotajatest on energeetikas. Kuid see sektor on võimalik olemasoleva taristu ja tööjõuga kujundada ümber innovaatiliseks.

Kaevandused kasutusse

Enam kui 90 aastaga oleme kaevandanud kokku üle miljardi tonni põlevkivi. Praeguseks on põlevkivimaardlas kümnesse vanasse kaevandusse suletud ligikaudu 340 miljonit m3 vett. TTÜ teadurid on välja andnud mitu tööd, mis käsitlevad kaevandusvee kasutamise potentsiaali sooja tootmiseks ja energia salvestamiseks. Riigi ja erasektori PPP-formaadis koostööna on võimalik ehitada välja taristu suletud all- ja pealmaakaevanduste kasutamiseks taastuvenergia tootmisel.

Allmaakaevandusi kasutatakse stsenaariumis kolmel moel:

• energia salvestamine: olemasolevaid allmaaõõnsusi kasutatakse hüdroakumulatsiooni elektrijaamade rajamiseks, mis toimivad sisuliselt hiiglaslike akudena. See on efektiivne salvestusviis nt tuulepargi koormustipuvälisele liigenergiale;
• soojusenergiasalvestus: kaevandusvesi on aastaringselt stabiilselt 7–9 kraadi. Kõige korrapärasemalt kaevandatud aladel (kombainilaava meetodil) on eeldatavasti võimalik õõnsuste arvu ja kujuga reguleerida vee mahtu ja ringlust nii, et teatud vee kogus suudab sellele lisatavat soojusenergiat salvestada. Soojusenergiat kogutakse vanadesse karjääridesse rajatavates päikesekollektorites. Saadav soojus juhitakse kaevandusvette, soojendades seda soojal aastaajal üles, ja kasutatakse kütteperioodil soojusallikana;
• soojusallikana: nii analüüsid kui ka Kiikla küla pilootprojekt näitavad, et vanemate suletud kaevanduste (nt Ahtme, Tammiku) vesi sobib sooja tootmiseks soojuspumpade abil. Kogu kaevandusvee soojusvõimsuse potentsiaal on teoreetiliselt ligikaudu 50 MW, ja kui kaevandusvette juhitakse soojust juurde eelmises punktis kirjeldatult, kasvab potentsiaalne soojusvõimsus veelgi.

Taristu keskus

Suletud karjääride rekultiveeritud aladel rajatakse tuule- ja päikesepargid. Seda soodustab nende alade suurus, metsa kontrollitud pealekasv ja nõlvade orientatsioon praktiliselt otse lõunasse. Energiaparkides toodetakse nii kaevandusvette salvestatavat elektrit ja soojust kui ka elektrit ringlus- ja soojuspumpade tööks.

Selle innovaatilise kompleksi ümber kasvaks Ida-Virumaa uus energeetika, kus on võimalik täiendkoolituste abiga rakendada eelnevalt põlevkivienergeetikas rakendatud inimesi. Uudse taristu südamesse jääb Jõhvi linn, kuhu oleks loodud tehniline ja juhtimistaristu ning lisaks näiteks vastav kompetentsikeskus, ümberõppekeskus, munitsipaalmajad töötajatele jne.

Kohtla-Järve monofunktsionaalsed lahuslinnaosad, nagu Sirgala ja Viivikonna, jääksid siis ehk püsima, kuna nendesse saab luua energiaparkide tehnilise toe baasid, mis pakuvad tööd nii kohalikele kui ka mujalt tööle tulijatele, millega soodustatakse linnadevahelist sidusust.

Töö jätkub kodukontoris

Hea klient ja koostööpartner!

Anname teada, et Skepast&Puhkimi kollektiiv toimetab tegusalt kodukontoris. Lülitasime end kaugtöö lainele: anname endast parima, et kõik lepingulised tööd, käesolevad ja ka planeeritud projektid ladusalt tehtud saaksid. Senini sujub kõik hästi ja tõrgeteta!

Oleme jätkuvalt olemas ja suhtleme teiega telefoni ja meili teel: vaata kontakte siit

Palju päikest ja tervisi kõigile sel kevadkuul!

Kohila valla Aespa-Vilivere veemajandusprojekt

21. veebruaril asetati nurgakivi Kohila valla Aespa-Vilivere veemajandusprojektile.

Projektis osalevad Eesti tuntumad ehitusettevõtted

• Merko Ehitus Eesti AS, koostöös kellega Skepast&Puhkim Aespa aleviku ÜVK torustike tööprojektid koostab.
• TREV-2 Grupp AS rajab fotodel ja videol oleva veejaama ning -haarde. Skepast&Puhkim vastutab veetöötlusjaama tehnoloogia osa ning välivõrkude tööprojektide eest.
• Nordecon AS rajas magistraal survetorustikud.

Kohila vallavalitsus kirjutas projektist lähemalt

Iga euro on tähistamist väärt, mis on panustatud inimeste elukvaliteeti arendades ühisveevärki ja kanalisatsiooni.

Kohila vallas Aespa alevikus ja Vilivere külas, kus suveperioodil elab tulevikuga arvestades enam kui 7000 inimest, puudus enne projekti elluviimist ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Kvaliteetse joogivee puudumine ja lekkivatest kogumiskaevudest tekitatav keskkonnareostus ei mõjuta mitte ainult paljude inimeste igapäevaelu, vaid lausa pärsib piirkonna arengut. Projekti eesmärk on tagada projektipiirkonna elanikele võimalus kvaliteedinõuetele vastava joogivee tarbimiseks ja reovee kokku kogumiseks ja puhastamiseks. Liitumispunkti teenusega ühinemiseks saab ca 2500 kinnistut.

• Projekti oodatav kogumaksumus on ca 24 milj €
• ÜF toetus on ca 20 milj €
• Omafinantseering on ca 4 milj €

Projekti raames rajatakse: 1 veetöötlusjaam, 2 puurkaev-pumplat, 78 km veetorustikku, 21 reoveepumplat, 84 km kanalisatsioonitorustikku, kanalisatsiooni vaakumpumplaid ja vaakumkaevusid.

Loe lisaks Kohila vallavalitsuse veebilehelt.

Skepast&Puhkim osales InfraBIM Open konverentsil

Skepast&Puhkim OÜ meeskonnaliikmed Inna ja Eno osalesid rahvusvahelisel InfraBIM Open konverentsil Tamperes 3.-5. veebruaril. Kolmandat korda aset leidnud suurüritusel võtsid sõna valdkonna spetsialistid, kõneisikud ja visionärid ettekannetega Soomest, Rootsist, Norrast, Saksamaalt, Šveitsist, Itaaliast, Prantsusmaalt ja Eestist – kokku 23 erinevast riigist üle maailma.

Kõneleti arengutest, tuleviku suundadest ja mõjuteguritest, millega silmitsi seisame. Vastati küsimustele nagu: millised on BIM’i rakendamise eesmärgid infrastruktuuri objektidel, mida on tänaseks tehtud ja millised arenguetapid on vaja veel läbida. Mitmed riigid on seadnud omale eesmärgiks rakendada BIM’i täismahus 2025. aastast kõigi avaliku sektori objektidel.

Toome välja mõned konverentsil kõlanud mõttenopped, mida nii kliendid ja tellijad peaksid oma tegemistes silmas pidama:

• Ühtki tegevust ei ole mõtet teha tegemise pärast. Kui puuduvad kindlad eesmärgid, tegevusplaan ja mõõdetavad tulemused, siis ei toimu ka arengut.
• BIM’i puhul peab eelkõige tellija teadma, mille jaoks tal infomudelit vaja on ja küsima andmeid, mida ta oskab kasutada ning hallata.
• BIM’i edukaks rakendamiseks on vaja panustada koolitustesse. BIM’i tuleb integreerida inseneriõppesse ning juba turul toimetavatele spetsialistidele tuleb pakkuda vajalikku täiendkoolitust.

Järgmine InfraBIM Open toimub 2021. aasta suvel Lyonis.

Mehikoorma aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemid

Mehikoorma aleviku vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine

Mehikoorma aleviku ehitustöödeks on Töövõtuleping sõlmitud, mille alusel on vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitustööde piirkond rekonstrueerimistöödel Kooli, Tiigi ja Uue tänava osades, mis jäävad Kesk ja Vahe tänavatega piirnevatele aladele. Uued ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikud rajatakse Kooli, Kesk ja Järve tänavate kinnistute liitumispunktideni. Ehitustööde lõpptähtaeg on juuli 2020 a. Uute torustike rajamisega seonduvalt tekib Kooli, Kesk ja Järve tänavate kinnistutel võimalus liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusega, mida pakub AS Emajõe Veevärk, kirjutab Räpina Rahvaleht (2019. aasta septembris avaldatud artikkel | loe täispikka artiklit siit).

Skepast&Puhkim osalus projektis

Töö eesmärk oli koostada Mehikoorma aleviku I etapi veevarutuse ja kanalisatsioonitorustike tööprojekt, võttes arvesse järgmises etapis ette nähtud töid.

Tellija: AS MERKO EHITUS EESTI

Projekteeritud mahud:

• veetorustik – 2186 m
• isevoolne reovee kanalisatsioonitorustik – 2551 m
• reovee survekanalisatsioonitorustik – 573 m
• reoveepumplad – 3 tk

Projektlahendused kooskõlastati kõigi kinnistute omanikega kellele projekteeriti liitumispunktid (91 kinnistut). Lisaks koostati isikliku kasutusõiguse seadmiseks vajalikud dokumendid (29 kinnistule) ja sõlmiti notariaalsed lepingud.