Arhiiv 2019

Kohila valla üldplaneeringu koostamine ja mõttenope

29. nov. 2019

Skepast&Puhkim OÜ aitab Kohila vallal uut üldplaneeringut koostada, projekti raames valmis veebirakendus ideede kogumiseks. Üldplaneeringu esimese suurema kaasamistegevusena toimub Kohila valla üldplaneeringu mõttenope, mille eesmärgiks on Kohila valla elanike, ettevõtjate ja külaliste ideede kogumine Kohila valla ruumilise arengu kavandamise kohta.

Osale Kohila valla üldplaneeringu mõttenoppes!


Mõttenoppe käigus ootab Kohila vald ettepanekuid väärtuste osas, mis Kohila valla ruumis säilitamist vajavad ning arengute kohta, mida Kohila vald kindlasti vajab. Olgu selleks siis täiendavad ettevõtlusalad, uued puhkealad või täiendav ruum elamuehituseks.

Kõigi mõtteid oodatakse kuni 20. detsembrini veebirakenduses: gis.skpk.ee

Kohila vald on loonud õpetliku video sellest, miks üldplaneeringut koostatakse ja kuidas oma ideed rakenduses esitada. Vaata järgi.

Avalikustati KMH programm esimesele Rail Baltica trassilõigule Eestis

21. okt. 2019

Kolme Balti riigi ühisettevõtte RB Rail AS tellimusel on valminud keskkonnamõju hindamise programm Rail Baltica trassilõigule Harju ja Rapla maakonna piirist Hagudini. Programmi avalik väljapanek kestab kolm nädalat ning on 11. novembrini küsimustele, kommentaaridele ja ettepanekutele avatud.

Rail Baltic Estonia OÜ keskkonnajuht Roland Müür selgitab, et keskkonnamõju hindamise programm on esimene etapp keskkonnamõju hindamise protsessist ja alusdokument keskkonnamõju hindamisele. „Programm kirjeldab Rail Baltica raudteetrassi ehitamise ja kasutamisega seotud võimalikke keskkonnamõjusid, eeldatavaid mõju allikaid ning mõjuala suuruseid,“ toob ta välja. Kõikide programmis esitatud mõjuvaldkondade (nt elurikkus ja tervis) ja mõjutatavate keskkonnaelementide (nt loomastik, taimestik, põhja- ning pinnavesi) osas hinnatakse Rail Baltica rajamisega kaasnevat ehitus- ja kasutusaegset keskkonnamõju. Samuti võimalikku koosmõju teiste piirkonnas olevate objektide ning tegevustega.

Keskkonnamõju hindamise programmi avalik väljapanek kestab kolm nädalat, mille jooksul on võimalik kirjalikult esitada küsimusi, omapoolseid kommentaare ja ettepanekuid. Väljapanekule järgneb 25. novembril kell 16-19 Kohila Gümnaasiumis avalik arutelu. „Ootame kõiki huvilisi mõtteid jagama. Selleks, et arendada Rail Baltica taristuprojekti koostöös, on kohalike elanike tagasiside hindamatu väärtusega,” ütles Müür.

Keskkonnamõju programmi kinnitamisele järgnevad keskkonnamõju hindamised, mis toovad välja raudteetrassi ehitus- ja kasutusaegse keskkonnamõju. Müüri sõnul on keskkonnamõju hindamise eesmärk anda teavet kavandatava tegevuse, alternatiivsete võimaluste ning nendega kaasnevate oluliste keskkonnamõjude kohta. Samuti pakkuda objektiivset informatsiooni sobivaima lahenduse valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ja edendada säästvat arengut. “Keskkonnamõju hindamise protsess viiakse läbi paralleelselt raudtee põhiprojekti koostamisega. On oluline, et suudaksime projekti võimalikult varajases faasis leida lahendused, mis aitavad vältida või minimeerida raudteest tulenevaid mõjusid,” sõnas Müür.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet otsustajana langetas käesoleva aasta 29. märtsil otsuse algatada kaheksale Rail Baltica raudteelõigule Eestis ehitusprojekti keskkonnamõju hindamised. Tänaseks on keskkonnamõju hindamise programmi eelnõud valminud kolmele Rail Baltica trassilõigule kaheksast. Lõigule Harju ja Rapla maakonna piirist Hagudini on asjaomased asutused esitanud juba oma seisukoha, mille alusel programmi eelnõud täiendati ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet korraldab avaliku väljapaneku alates 21. oktoobrist. Programm on leitav Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti dokumendiregistris (https://adr.mkm.ee/?id=TJA-JVIS-26475), arendaja kodulehel (http://www.railbaltica.org/et/rail-baltica-sajandi-projekt/dokumendikogu/) ning Skepast&Puhkim OÜ kodulehel. Küsimusi, ettepanekuid ja kommentaare saab esitada otsustajale kirjalikult aadressile info@ttja.ee.

Keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu trassilõigule Harju ja Rapla maakonna piirist Hagudini esitas Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametile RB Rail AS. Eelnõu koostajaks on IDOM Consulting, Engineering, Architecture, kes on tunnustatud  Hispaania insenerifirma koostöös Eesti juhtiva infrastruktuuri-, planeeringute- ja keskkonnavaldkonna konsultatsiooniettevõttega Skepast&Puhkim OÜ. Lepingu kohaselt peab keskkonnamõju hindamine lõigul Harju ja Rapla maakonna piirist Hagudini olema teostatud ning tulemused esitatud 2021. aasta alguseks.

RB Rail AS

RB Rail AS on Eesti, Läti ja Leedu ühisettevõte, mis loodud selleks, et koordineerida Rail Baltica projekti elluviimist – taristu ehitamist kiirraudteeliinile Tallinnast Leedu-Poola piirini. RB Rail AS on Rail Baltica projekti keskne koordinaator. Ettevõtte tegevusvaldkonnad on raudteeliini projekteerimine, ehitamine ja turustamine.

Rohkem teavet:

Paul Pihlak

Sõnumiagentuur Akkadian

Mob.:+ 372 5334 0078

E-mail: paul@akkadian.eu

Dokumendid

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine (KMH). Programmi eelnõu

Lisa 1. KMH algatamise otsus

Lisa 2. KSH leevendusmeetmed

Lisa 3. KMH programmi seisukohad

 

Sügisene väljasõit ja Kose-Ardu teelõigu projekteerimine 2015-2017

14. okt. 2019

Perioodil 2015-2017 osalesime Tallinn-Tartu põhimaantee Kose-Ardu teelõigu neljarajaliseks projekteerimisel.

Projekteeritava teelõigu pikkuseks oli 12,7 km, kuhu sisse jäi üks riste (Torupilli tunnel), kaks liiklussõlme (Kose-Risti ja Ardu), üks ökodukt ning üks samatasandiline loomade teeületuskoht.  Skepast&Puhkim OÜ meeskonna poolt teostatava töömahu hulka kuulusid:

  • teede-ehituslik osa
  • sademevee- ja kanalisatsioonitorustike osa
  • Torupilli tunneli rajatis
  • müraleevendusmeetmete projekteerimise osa

Kose-Ardu teelõigu ehituse peatöövõtjaks on TREV 2. Ehitustööd algasid 2017. aasta lõpus ja peaksid lõppema 2020. aasta sügisel. Teostame ehitataval teelõigul järelevalvet.

Töisesse rutiini vahelduse loomiseks ja ehitusobjektilt tagasiside saamiseks tegime meeskonnaga ühise väljasõidu objektile. Peale objekti külastust ning Oxforelli poolt pakutud kõhutäit, saime meeskonna koostööoskusi proovile panna 360° poolt korraldatud meeskonnamängus Päästke kolleeg.

Tänud kõigile osapooltele, Skepast&Puhkimi infra ja VK üksused, TREV 2, Oxforell ja 360°, ürituse kordamineku eest!

SKPK suvepäevad 2019

10. sept. 2019

 

Sel aastal toimusid Skepast&Puhkim suvepäevad ühel väga omanäolise ajalooga saarel – Naissaarel.

Saare peal korraldas meile Seiklusfirma 360 KRAADI väga meeleoluka AddFest’i…

ning hiljem käisime tutvumas Naissaare erinevate vaatamisväärsustega…

 

Fotod: Raimo Pajula

 

Lõime taas käed TalTech korvpallimeeskonnaga

9. sept. 2019

Lõime taas käed TalTech korvpallimeeskonnaga ja toetame klubi ka 2019/2020 hooajal.

Väärtustame meeskonnatööd, sest tõelised väärtused sünnivad just koostöös! Korvpallis mängib iga meeskonnaliige oma rolli, täpselt nagu meie kollektiiviski.

Tugev meeskonnamängija on eesrindlik oma alal, kuid ei kaota silmist tiimi ühiseid eesmärke. Tunneme, et jagame TalTech korvpallimeeskonnaga ühesuguseid väärtusi. Koostöö, oskused, pühendumus, „klaas pool täis“ suhtumine, julge pealehakkamine ja tahe teha midagi veel vingemat – need on iga meeskonda edasiviivaks jõuks, olgu siis palliväljakul või ettevõtlusmaastikul.

Läbi aegade on korvpall olnud Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilaste ja õppejõudude seas olnud populaarne spordiala. Esimene teadaolev märge ulatub lausa aastasse 1928. Skepast&Puhkim OÜ ja TalTechi koostöö sai alguse 2018 sügisest.


Soovime neile edukat alanud hooaega!


 

Loode-Eesti rannikumere tuulepargi KMH aruande avalik väljapanek ja avalik arutelu

9. aug. 2019

Keskkonnaministeerium teatab Loode-Eesti rannikumere tuulepargi keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) 2019. aasta aruande avalikustamisest. Arendaja esitas 20.03.2006 Keskkonnaministeeriumile vee erikasutusloa taotluse. Keskkonnaministeerium algatas vee erikasutusloa taotluse menetluse käigus 05.05.2006 otsusega nr 11-17/3873-2 keskkonnamõju hindamise. Keskkonnaministeerium jättis KMH aruande 13.07.2018 kirjaga 7-12/17/902-66 heakskiitmata. Arendaja esitas 01.08.2019 täiendatud KMH aruande avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu korraldamiseks.

Enefit Green AS (registrikood 11184032, arendaja alates detsember 2018, sinnamaani oli arendaja Nelja Energia AS) soovib elektrienergia tootmise eesmärgil rajada Loode-Eesti rannikumerre tuulepargi, mille võimsus on kuni 1100 MW. Kavandatav tuulikute arv on 107-182 tk (oleneb tuuliku nimivõimsusest). Tuulikute omavaheline kaugus on umbes 1 km. Kavandatava tuulepargi asukohaks on Hiiumaa rannikust vähemalt 12 km kaugusel asuvad merealad.

KMH osapooled:

KMH aruandega on võimalik eelnevalt tutvuda siin ja Keskkonnaministeeriumikodulehel.

KMH aruande kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi saab esitada Keskkonnaministeeriumile kirjalikult või e-posti teel 16. septembrini 2019. aastal.

KMH aruande avalik arutelu toimub 18. septembril 2019. aastal kell 16.00 Kärdla kultuurikeskuses (Rookopli tänav 18, Kärdla linn).

Keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu lõigule Harju/Rapla maakonna piir–Hagudi

10. juuli 2019

Rail Baltica ühisettevõtte RB Rail AS tellimusel on valminud keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu raudteetrassi lõigule Harju/Rapla maakonna piir–Hagudi. Keskkonnamõju hindamise protsess viiakse läbi paralleelselt raudtee põhiprojekti koostamisega. Kõnealuse keskkonnamõju hindamise programmi on koostanud Skepast&Puhkim OÜ.

Keskkonnamõju hindamise esimeseks etapiks on programmi koostamine, milles kirjeldatakse projekteeritavat raudteelahendust, lahenduse võimalikke alternatiive, mõjutatavat keskkonda ning kirjeldatakse vajalikke täiendavaid uuringuid ning keskkonnamõju hindamise metoodikat. Rail Baltic Estonia OÜ keskkonnajuhi Roland Müüri sõnul viiakse keskkonnamõju hindamine läbi, et leida raudteele planeeringukoridoris parim asukoht ning optimaalseimad tehnilised lahendused. “Töö käigus arvestatakse nii loodus- kui inimkeskkonnaga, et vältida või minimeerida raudteest tulenevaid mõjusid,“ lisab Müür.

Loe täismahus uudist Rail Baltica kodulehelt.

Detailplaneering: Lidl hoonestus Raadiku tänava 1,72 ha krundile

28. juuni 2019

Lidl valmistub Tallinnas mitme kaupluse ehituseks. Lidl valmistub Tallinnasse rajama viit kuni kuut kauplust, neist ühele on ehitusluba juba väljastatud ja veel kolm on menetluses. Värskelt on vastu võetud ka üks detailplaneering.

Skepast&Puhkim OÜ poolt koostatud detailplaneeringus on Seli asumis Raadiku tänaval asuvale 1,72-hektarilisele krundile rajamisel kuni kaks kahekorruselist kauplusehoonet koos abihoonetega. Hoonete ehitusalune pind võib võtta kuni 3000 m2, hoonete suletud brutopind kokku on kuni 6000 m2.

Loe täismahus artiklit ERR majandusuudiste portaalist.

IDOM ja SKPK sõlmisid lepingu RB Pärnu-Rapla lõigu projekteerimiseks

11. juuni 2019

7. juunil 2019 sõlmisid IDOM ja Skepast&Puhkim OÜ lepingu Rail Baltic’u Pärnu-Rapla lõigul uue raudtee projekteerimiseks.

Lepingu väärtuseks on 3,5 M€ ning lepingu kestuseks 2 aastat.

SKPK tööde mahtu kuulub: teede, maanteesildade ja teiste kommunikatsioonide projekteerimine ning keskkonnamõjude hindamise läbiviimine.

2+1 möödasõidulõikudega teedest

7. juuni 2019

Viimastel aastatel on Eestisse ehitatud esimesed maanteelõigud, kus on vaheldumisi ühel suunal kaks sõidurada ning teisel suunal üks. Tegemist on nn 2+1 teedega, mis naaberriikidest on paljudele tuttavad. 2+1 teed sellisel kujul nagu need on Eestisse rajatud, on suuresti välja töötatud Rootsis 1990. aastate esimesel poolel.

Põhjuseks, miks sellist lahendust üldse kaaluda on mitu:

  • 1+1 teedel olukorras, kui liiklussagedus kasvab >6 000 a/ööp, muutub möödasõiduvõimaluse leidmine raskeks, kuna vastassuunalist liiklust on liialt palju. Seda olukorda raskendab liikluskoosseis (raskeliiklust), tee geomeetria (nähtavus kurvide, tõusud, langused) ja ristmikud ning mahasõidud.
  • Tee üldine liiklussagedus ei ole aga niivõrd suur, et oleks vajalik 2+2 maantee. Ühest piiri, millest alates on vajalik 2+2 siin ei ole ja see sõltub jällegi liikluskoosseisust, tee geomeetriast, ristmikest jms. Ideaalsetes oludes võib 1+1 tee läbi lasta ka 20 000 a/ööp, kuid teekasutajatele selline liikluskeskkond meeldiv ei ole. Seetõttu, kui prognoositav liiklus on >15 000 auto/ööp, tuleb tõenäoliselt otsustada 2+2 maanteede kasuks, kui aga vahemikus 6 000-15 000 autot/ööpäevas, siis on üheks võimalikuks lahenduseks 2+1 maanteed.

Suurema liiklussagedusega 1+1 teedel on raskemate liiklusõnnetuste põhiliseks põhjuseks laupkokkupõrked. Kui 1+1 maanteedel on möödasõit võimalik ainult vastassuuna vööndi kaudu siis keskpiirdega maanteede puhul (2+1 ka 2+2) on sõidusuunad eraldatud ja möödasõidud märksa ohutumad. Allolevast tabelist on näha, et 1+1 teed on umbes kaks korda ohtlikumad kui 2+1 teed:

Seega liiklusohutuse parandamine on üks peamisi tegureid miks 2+1 maanteid rajatakse. Kuigi vaheldumisi sõidusuundade kaupa 2-rajailste teelõikude rajamine ei suurenda tee enda läbilaskvust, loob see ohutud võimalused möödasõiduvajaduse rahuldamiseks ja võimaldab tagada suuremat keskmist kiirust ning ühtlasemat liiklusvoogu, mis kokkuvõttes tähendab ka teekasutajate suuremat rahulolu liikluskeskkonnaga.

Rajatud 2+1 teede puhul on aluseks võetud suuresti põhjamaade ehk maailma mõttes parima liiklusohutusega riikide tunnustatud praktikad. Diskussioon selle üle, kas rajatud lõigud on õnnestunud või mitte või ei ole lihtsalt (veel) meile harjumuspärased, toimub nii erialainimeste vahel kui ka ühiskonnas laiemalt. Samas omad selged kasutuskohad ja eelised 2+1 teedel on nii 1+1 teede kui ka 2+2 teedega võrreldes.

Andres Brakmann
/ Skepast&Puhkim infrastruktuuri osakonna juht