Arhiiv 2022

Saage tuttavaks Skepast&Puhkim OÜ planeeringute osakonna uue juhi, Triin Leplandiga

20. juuni 2022

Saage tuttavaks Skepast&Puhkim OÜ planeeringute osakonna uue juhi, Triin Leplandiga. Järgnevalt saad täpsemalt lugeda, kellega uue juhi näol täpsemalt tegemist on, mis Triinu sõnul inspireerib teda enim nii era- kui ka tööelus ja millised on esimesed emotsioonid uuel ametikohal.

Räägi meile endast: pere, huvid, ambitsioonid, hariduskäik ja karjäär. Kuidas leidsid tee Skepast&Puhkimi kollektiivi?


Kõigepealt võin isiklikus plaanis hetkel öelda, et olen väga õnnelikus vabaabielus ja oma elukaaslasega koos juba 14 aastat. Ma armastan väga reisida, nautida erinevate maade kööki ja avastada uusi looduskauneid paiku. Minu südames on väga eriline paik – Hiiumaa, kust on pärit minu isa ja kus ma vähemalt igal suvel ja jõulude ajal üritan käia. Hiiumaa on olnud minu jaoks alati see koht, kus ma saan tõeliselt puhata, kus aeg seisab paigal ja kus saab muidugi suitsukala 😊. Lisaks on Hiiumaal meri igal pool ligidal, ja kui mul on vaja midagi selgeks mõelda, siis lähen alati mere äärde lained vaatama. Samuti on mul väga eriline suhe muusikaga, see on minuga olnud nii kaua, kui ennast mäletan. Olen õppinud viiulit ja soololaulu ning palju ka solistina esinenud nii kontsertidel kui ka muusikalistes etendustes. Siiamaani võtan aeg-ajalt oma lõbuks pilli kätte. Hetkel on laulmine jäänud pisut tahaplaanile, sest aktiivselt ma praegu enam esinemas ei käi. Kuid mine sa tea, võib-olla varsti tuleb see aeg jälle tagasi.

 

Karjäärist niipalju, et olen lõpetanud Eesti Maaülikooli kinnisvara planeerimise erialal, milles mul on magistri kraad. Saime nii kinnisvara hoolduse, halduse, maakleri-hindaja ja arendaja teadmisi, ent ka ettekujutuse ruumilisest planeerimisest, maakorraldusest ja geodeesiast. Iga aine raames käisid praktikud meile rääkimas oma tööst ja ühel toredal päeval sattus meile rääkima ka planeerija, kes kirjeldas oma igapäevast tööd ruumilise planeerimise valdkonnas. Sellest ajast peale sain ma heas mõttes külge ruumilise planeerimise pisiku. Mulle tundus see ülimalt huvitav ja väljakutseid esitav töö, ning juba sellel loengul mõtlesin ma, et ma tahaksin saada ka kunagi planeerijaks, kes saab mõjutada tuleviku suuri ruumilisi arenguid. Nii hakkasingi selle nimel teadlikult tööd tegema. Ülikooli praktikandina olin kindel, et tahan minna ruumilisi planeeringuid koostavasse ettevõttesse. Võtsin Eesti Planeerijate Ühingu kodulehel lahti liikmete nimekirja ja kirjutasin kõikidele suurematele firmadele, kelle ekspertide andmed ma internetist leidsin. Ainus kes vastas, oli Ramboll AS (praegune Skepast&Puhkim) ja pakkus mulle praktikakohta, kus minu ülesandeks sai otsida andmed ja koostada aluskaardid Harku-Lihula-Sindi elektriliini projektile.

 

Kellena Sa Skepast&Puhkimis alustasid ja millal?


Ühesõnaga alustasin SKPKs (sellel ajal nimega Ramboll AS) 2013 kevadel praktikandina. Seejärel oli umbes 3 kuud vahet ja 2013. a sügisel alustasin juba osalise koormusega planeeringute osakonnas tehnikuna. Esialgu olid mu tööülesanneteks jooniste koostamine ja nö assistendi roll erinevates projektides, kuni magistriõpingute lõpuni (2014. a kevadel). Üsna pea usaldati mulle juba ka sisulist panustamist planeeringutesse ning umbes aasta pärast alustasin esimeste projektide juhtimisega. Nii sai minust ruumiliste planeeringute projektijuht.

 

Millised on peamised väljakutsed teie valdkonnas? Seevastu, milline töö osa on kõige nauditavam?


Meie valdkonnas pakub kõige rohkem väljakutseid eri osapoolte vahelise tasakaalu hoidmine ja kokkulepete saavutamine; samas on see ka kõige nauditavam osa, kui lõpuks on kokkulepped saavutatud. Ruumiline planeerimine on väga mitmekülgne ala, see vajab suurt paindlikkust ja olulisel kohal on just arutelud erinevate osapooltega, mille tulemusel tulevikulahendused tegelikult sünnivad. Just need arutelud võivad olla teinekord emotsionaalselt keerulised, kuna kokkulepete või kompromisside saavutamisel peavad kõik osapooled mingil määral järele andma. Planeerija on seal puhver, kes aitab kompromisse saavutada ja olenevalt teemast võib see vahel olla väga keerukas roll. Mulle on jäänud hinge üks tore mõte, mida mulle rasketel läbirääkimistel meeldib endale meenutada: planeerija on tuleviku kaitseingel! 😊

 

Palun too välja mõni tööalane võit, mis on enim kõnetanud nii Sind või ka Sinu kolleege.


Üks viimase aja võite ei ole mul aga seotud SKPKga, vaid tööga rahandusministeeriumis, kus minu juhtimisel valmis Eesti esimene üleriigiline mereala planeering. See oli väga keerukas protsess ja seda 4 aastat vedada oli väga suur väljakutse.

 

Kuidas kujunes Sinu otsus planeeringute osakonna juhi positsioon vastu võtta?


Planeeringute osakonna juhi positsiooni vastuvõtmise otsus ei tulnud mul lihtsalt, aga samas tegin ma selle üsna kiiresti. See oli väga huvitav hetk, sest ma olin rahandusministeeriumis alles hiljuti vastu võtnud osakonnajuhataja asetäitja koha ja mulle meeldis mu meeskond ning töö väga. Teisalt tundsin, et tahaksin suuremat muutust ja tööd väljaspool riigisektorit, sest seal eemaldusin ma järjest enam planeerija tööst, mis mulle väga meeldis. SKPK pakkumine pani mind just selle nurga alt mõtlema, et ma saaksin jätkata planeerijana ja töötamist meeskonnaga. Mäletan, et sõitsime elukaaslasega läbi Eesti Haapsalusse puhkama. Ümberringi möllas torm, tuiskas ja teed polnud hästi näha, ning ma tegin endale +/- tabeli, kas võtta pakkumine vastu või ei. Ilm peegeldas väga hästi, milline segadus mu sees valitses. Jõudnud Haapsalusse, vaatasin päikeseloojangulist merd ja mõtlesin mida teha. +/- tabel ütles selgelt, et peaksin koha vastu võtma, samas teadsin, et rahandusministeeriumist lahkudes jätan mitmed endale südamelähedased teemad maha. Kaalukeeleks sai lõpuks see, et ma saan jätkata oma arengut juhina, uuesti olla planeerija ja jätkata Eesti mereala planeeringu elluviimist järgmiste planeeringutega.

 

Millised on esimesed emotsioonid ja ülesanded uues ametis?


Esimesed emotsioonid on olnud väga soojad, mind ootas ees väga tore meeskond, kellega koos on lausa lust töötada. Hetkel on suurim väljakutse orienteerumine kõigis projektides ja teemades – sisseelamine võtab aega ja projekte on palju –, aga mulle väga meeldib inimesi toetada ja aidata. Usun, et toon meeskonda väga vajalikke kogemusi just suurprojektide juhtimisest (erinevate osapoolte, ekspertide ja meeskondade juhtimisest), kommunikatsioonist, merendusvaldkonnast ja tuuleenergeetikast.

 

Millised on sinu tulevikuplaanid ettevõttes?


Soovin tegevusi arendada ja liikuda nii, et meie meeskond oleks kokkuhoidev ja me saaksime üksteisele erinevaid teemasid lahendades toetuda. Pakume parimat planeeringute konsultatsiooniteenust Eestis. Arendame GIS teenuseid edasi selliselt, et need kiirendaksid meie tööd ja aitaksid samas ka tellijatel oma vajadusi laiemalt täita ning kokkuvõttes edendaksid seeläbi ruumilise planeerimise digipööret.

Kes on Skepast&Puhkimi uus tegevjuht, Anni Konsap?

15. märts 2022

Kevad 2022 tuleb meie ettevõttes veidi teisiti. Kuigi ettevõtte asutajad, omanikud ja senised tegevjuhid Peeter Škepast ja Hendrik Puhkim jätkavad ettevõttes igapäevast tööd, on Skepast&Puhkim OÜ-l alates 1. märtsist 2022 uus tegevjuht – seni planeeringute osakonda juhtinud Anni Konsap. Järgnevalt saad täpsemalt lugeda, miks selline muutus ette võeti ning kellega meie uue tegevjuhi näol täpsemalt tegemist on.

Tegevjuhi koha loomise mõtte taga on soov ettevõttesse veidi värskust tuua. Kuigi Skepast&Puhkim on aastate jooksul tänu suurepärastele ekspertidele, mitmekülgsetele projektidele ning headele klientidele kasvanud stabiilseks ja tugevaks ettevõtteks, on vahel vaja väikest muutust, et mõte saaks edasi areneda. Seda mõttevärskust ehk tegevjuhi positsioon meie ettevõttesse toobki.

Alates 2018. aastast Skepast&Puhkim OÜ planeeringute osakonda juhtinud Anni enda sõnul ei tulnud otsus tegevjuhi koht vastu võtta üleöö, kuid omanike usaldus andis sellele positiivse tõuke. Ta kirjeldab selle otsusega kaasnevat emotsiooni kasuema metafooriga – keegi on oma lapse kasvatanud kooliealiseks tubliks lapseks ja nüüd on vaja, et keegi jätkaks tema kasvatamist hakkajaks ja edumeelseks täiskasvanuks, säilitades seejuures väljakujunenud väärtusi ja tugevusi. Vastutus on suur, kuid eesmärk tänuväärne.

Tegevjuhi kohale asumine on Annile kaasa toonud väga erinevaid emotsioone – natukene on närvikõdi, natukene on hirmu, palju on ootusärevust ja elevust. Ülesanne on hoida ja edendada ettevõtet pidevalt muutuvas maailmas. Üheskoos areneda, edasi liikuda ja väärtust luua.

Tegevjuhina soovib Anni esmajärjekorras luua keskkonna, kus kõik meie inimesed saavad teha seda, mida nad kõige paremini oskavad, et aidata meie klientidel ellu viia nende eesmärke. Anni hinnangul on Skepast&Puhkim OÜ-s hämmastav ja unikaalsete oskustega meeskond. Kui neil on hea, on ka meie klientidel hea. Kui meie klientidel on hea, sünnib koostöös ägedaid asju.

Anni on elupõline Haapsalu tüdruk. Kasvanud Haapsalus ja elab seal ka praegu – nii palju kui muu Eesti tagant aega üle jääb. Peale keskkooli lõppu tegi ta põike Tartusse, kus ennast Tartu Ülikoolis omajagu otsis – astus esmalt sisse filosoofiasse, õppis soome keelt, inglise keelt ja kirjandust ja lõpuks maandus geograafiaõpingute juurde. Et sellest väheks jäi, otsustas ta ühel hetkel juurde õppida ka õigusteadust, sest mõistis, et tänapäeva maailmas ja eriti ruumilise planeerimise valdkonnas, mis geograafiaõpingute ajal armsaks sai, ei saa üle ega ümber õigusest. Nii ta siis ongi selline kahe maailma vahel kõikuja – geograaf-jurist või jurist-geograaf – vastavalt vajadusele.

Ennekõike peab Anni ise ennast aga planeerijaks. Mida see täpselt tähendab, on järjepidevalt muutumises, kuid kohati endalegi üllatuseks armastab Anni enim tööd ja suhtlust erinevate inimestega, plaanipidamist ja läbimõeldud, kuid pidevalt kohaneva protsessi kaudu eesmärgini jõudmist.

Skepast&Puhkim OÜ tegevusvaldkonnas peab Anni kõige raskemaks (aga samas ka nauditavamaks) osaks arvamuste paljusust. Olgu see taristu projekteerimine, keskkonnamõju hindamised või planeeringute koostamine – mitte ükski neist tegevustest ei toimu üksi laua taga nokitsedes. See hõlmab alati koostööd erinevate asutustega, inimestega, omavalitsustega, kellel kõigil on oma nägemus ja ootused. Nende nägemuste kokku heegeldamine ongi alati kõige keerulisem aga ka kõige tänuväärsem osa tööst – erinevate osapoolte ärakuulamine, mõista püüdmine ja lahenduste otsimine. Aga eks me päeva lõpuks seda kõike inimeste jaoks teeme – neile hea elukeskkonna loomiseks.

Igapäevatöös kõnetavad Annit enim väikesed võidud – need hetked, kui kolleegidega ümber laua istudes ja mõne projekti kallal ragistades tekib see „ohoo moment“, et nii lähemegi edasi või nii lahendamegi meie ees oleva probleemi. See sünergia toidab enim ja paneb mõistma, miks tasub teha seda, mida me iga päev teeme. On ju Skepast&Puhkim OÜ juhtmõte „Koos loome tulevikku.“ Seega toidab Annit igapäevaselt enim see, kui ettevõtte juhtmõte päriselt ka realiseerub.

Oma vaba aja veedab Anni enamasti pere ja sõpradega, tehes siis parasjagu seda, mis pähe tuleb  – uitab looduses, reisib, orienteerub, loeb raamatuid, sõidab süstaga või vaatab niisama pilvi. Eelmisel suvel tekkis Annil suur kirg purjetamise vastu. Püsib lootus, et ehk saab saabuval hooajal metsa asemel ka pigem merel seigelda.

Annit kõige paremini tundvad inimesed aga ilmselt ütleksid, et muusika on see, mis on kõige enam Anni teema.  Anni enda sõnul on ta hea vaid muusika kuulamises. Ta alustas hiljuti oma vinüülikogu laiendamisega ja võib nüüd ka vinüülipoodides tunde tuhlata. Anni ise arvab, et kõik, kes teda lähemalt tunnevad teavad, et tal on igaks eluhetkeks mingi lugu olemas, mis seda olukorda parasjagu kõige paremini iseloomustab. Näiteks Skepast&Puhkim OÜ tegevjuhi kohale astumist iseloomustab tema jaoks kõige paremini Queen’i lugu „Don’t Stop Me Now“.

Anname särtsu meretuuleparkide rajamisele

12. okt. 2021

Viime koos meie Läti tütarfirmaga SIA Skepast&Puhkim Elering AS-ile ning Läti põhivõrguhaldajale AS Augstsprieguma tīkls (AST) läbi analüüsi parima võimaliku kõrgepingeliini koridori asukoha väljaselgitamiseks meretuuleparkide ühendamiseks maismaa põhivõrku. Töö valmib 2021. aasta lõpuks ning on aluseks edasise planeerimis- ja mõjuhindamise protsessi läbiviimiseks.

Töö eesmärgiks on trassikoridoride visandamine ning võimalike koridoride võrdlemine nii sotsiaalmajanduslikest (eluhoonete paiknemine, kultuuriväärtuste paiknemine jmt) kui ka looduskeskkonna (kaitsealused objektid, kaitsealad jmt) piirangutest lähtuvalt. Eestis analüüsitakse võimalikke trassikoridoride kulgemist Lihula, Sindi ning Kilingi-Nõmme alajaamadest mereni. Lätis analüüsitakse sarnaselt trassikoridoride kulgemist Ventspilsi, Dundaga, Aloja, Užava ja Tume alajaamadest.

Trassikoridoride visandamiseks kasutame ArcGIS tarkvara, mis võimaldab alusandmete analüüsi automatiseerimise kaudu jõuda nii ruumiliselt, tehniliselt kui ka looduskeskkonna vaatevinklist sobivaimate koridorideni. Koridoride omavaheliseks võrdlemiseks kasutame erinevaid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid kriteeriume (näiteks elamualade kaugus, võimalik mõju looduskeskkonnale, koridori tehnilised tingimused), mille sisustamise järgselt saame välja valida eelistatud ning mitte-eelistatud trassikoridoride asukohaalternatiivid.

Lõpptulemusena panustab töö otseselt Eesti meretuuleparkide arendamisse. Kui Eesti ja Läti riigid on välja valinud parimad võimalikud alad meres tuuleparkide püstitamiseks, võimaldab antud töö tulemus algatada vajalikud planeeringud ning loamenetlused maismaal nende meretuuleparkide ühendamiseks.

Ühendusvõimaluste analüüs on osa Eesti ja Läti riikidevahelise meretuulepargi eelarenduse projektist ELWIND.

Foto: Sven Zacek

SKPK projekteerib 40km uut 2+2 ristlõikega Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteed

7. okt. 2021

SKPK on sõlminud Transpordiametiga lepingud Adavere-Põltsamaa ja Mäo-Imavere 2+2 ristlõikega maanteelõikude eelprojektide koostamiseks.

Projekteerime 40 kilomeetrit 2+2 ristlõikega maanteed koos eritasandiliste liiklussõlmede, ristete ja roherajatistega.

Paia liiklussõlm

Mõhküla liiklussõlm

Uuel teel saab tulevikus hea ilmaga sõita kiirusega 120km/h.

Tänaseks on mõlemale lõigule valminud eskiid ja projekt jõudnud projekteerimistingimuste menetluse etappi, kus täpsustakse puudutatud kinnistuomanike ettepanekuid.

Adavere-Põltsamaa ja Mäo-Imavere projektist ülevaate saamiseks oleme valmistanud kõigile huvilistele videod.

Mäo-Imavere

Adavere-Põltsamaa

 

Liivi lahe meretuulepargi KMH aruande koostamine jätkub

2. okt. 2021

Keskkonnaministeerium tunnistas Liivi lahe meretuulepargi KMH programmi nõuetele vastavaks, jätkub KMH aruande koostamine Eesti Energia tellimusel.

SKPK sõlmis 2018. aastal Eesti Energiaga lepingu Liivi lahe meretuulepargi keskkonnamõjude hindamise (edaspidi KMH) programmi koostamiseks. Liivi lahe meretuulepark on senini suurim kavandatav tuulepargi arendus Eestis andes kuni 1000 MW elektrienergiat.

Meil on väga hea meel, et see projekt päädis 2021. aasta aprillis Keskkonnaministeeriumi poolse KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamisega. Eriliselt hea meel on aga selle üle, et nüüd on Eesti Energia usaldanud meile ka KMH aruande koostamise töö, mille raames viime läbi 20 erinevat keskkonnauuringut. Loodame siiralt, et viie aasta pärast saame teatada, et Eesti suurima meretuulepargi KMH on valmis ning nõuetele vastavaks tunnistatud!

Olulisemad VK üksuse projektid 2021.a sügisel

1. okt. 2021

Allolevad veevarustuse ja kanalisatsiooni objektid peaksid valmis saama 2021 aasta lõpuks.

Pärnamäe tee veeühendustorustiku rajamise projekteerimistööd

Tellija: Viimsi vesi AS
Töö eesmärgiks on koostada veeühendustorustiku rajamise põhiprojekt viimsi valla veevõrgu ühendamiseks as tallinna vesi tegevuspiirkonna veevõrguga.

Projekteeritud mahud:

  • veetorustik – 3120 m

Harkujärve, Loodjärve piirkonna ÜVK rekonstrueerimine

Tellija: Strantum OÜ
Töö eesmärgiks on koostada põhiprojekt olemasolevate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemide rekonstrueerimiseks harkujärve külas järvekalda, loodjärve, jaaniku ja koduaia tee piirkonnas.

Projekteeritud mahud:

  • veetorustik – 1430 m
  • isevoolne kanalisatsioon – 1470 m
  • survekanalisatsioon – 377 m
  • sademeveekanalisatsioon – 335 m

Pärnu linnas, Raeküla linnaosa sademeveesüsteemide projekteerimine

Tellija: Pärnu vesi AS
Töö eesmärgiks on pärnu linnas raeküla piirkonna sademevee tõrgeteta ja kiire ärajuhtimise tagamine projektipiirkonna teedel, tänavatelt ja kinnistutelt lähtudes pärnu linna sademevee arendamise strateegias toodud eesmärkidest ja põhimõtetest.
Projekti tänavaaladele tehakse geodeetilised uuringud ning koostatakse eelprojekt koos keskkonnamõju eelhinnanguga sademevee juhtimiseks läbi looduskaitseala pärnu lahte.

Projekteeritud mahud:

Projekti ala on umbes 169 hektarit ja eelprojektiga lahendatavate tänavate kogupikkus on umbes 24 km.

Võrusoo tööstusala I ehitusetapi teede ja tehnovõrkude põhiprojekt

Tellija: Võru linnavalitsus
Töö eesmärgiks on võru linnas, võrusoo tööstusala i ehitusetapi ala teede (s.h. Kraavid-truubid), soojustorustike, vee- ja kanalisatsioonitorustike, elektri- ja sidevarustuse ning tänavavalgustuse projekteerimine koos geodeetiliste uuringutega.

Projekteeritud mahud:

  • veetorustik – 1167m
  • isevoolne kanalisatsioon – 819m
  • survekanalisatsioon – 469m
  • reovee pakettpumpla – 1 tk

Keila jõe reoveekogumisala veemajandusprojekt

Männiku peapumpla laiendamine, Männiku-Tallinn ühenduse reoveekollektori rekonstrueerimine ja Kurtna reoveepuhasti likvideerimine.

Tellija: Saku maja AS
Töövõtja: Merko ehitus Eesti AS
Projekteerija: Skepast&Puhkim OÜ
Ehitustööd täies hoos, mille raames viiakse läbi männiku reovee peapumpla laiendamine, männiku-tallinn ühenduse reoveekollektori rekonstrueerimine ja kurtna reoveepuhasti likvideerimine. Töö mahtu kuulusid ka vajalikud geodeetilised ja ehitusgeoloogilised uuringud.

Projekteeritud mahud:

  • Männiku peapumpla laiendamine
    Reovee pumpade vahetus ja uue reoveemahutiga 1250 m3 pumpla rajamine
  • Männiku-Tallinn ühenduse reoveekollektori rekonstrueerimine:
    – Nõlvaku tn. isevoolse torustiku rekonstrueerimine (de630) 375 m ulatuses;
    – siibrisõlmede rekonstrueerimine Saku-Tallinn survetorustikul (2 tk)
  • Kurtna reoveepuhasti likvideerimine

 

Mäo Imavere eskiisi avalikustamine

27. sept. 2021

22. septembril toimus Koigi mõisakoolis riigitee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Mäo-Imavere lõigu keskkonnamõjuhindamise programmi ning projekteerimistingimuste menetluse avalik arutelu. Avalikust arutelust sai osa võtta ka Teamsis.

Lisaks kavandatavat lahendust kajastavale 3D visualiseeringule (video all) tutvustati eskiisi ka kolmemõõtmelises mudelruumis.

Lahenduste tutvustamine mudelruumis aitab avalikkusel neid paremini mõista. 3D-põhine lähenemine juba eskiisi etapist muudab kogu projekteerimise protsessi digitaalseks ning aitab vähendada infokadu. Mudelruum võimaldab puudutatud või huvitatud osapooltel iseseisvalt lahendustega tutvuda ning anda omapoolset tagasisidet või vajalikku sisendit projekteerimise protsessi järgmistesse etapidesse.

 

Avasime tütarettevõtte Lätis

15. sept. 2021

07. septembril registreeriti SIA Skepast & Puhkim Lätis


Skepast&Puhkim OÜ on üks Eesti juhtivaid ettevõtteid keskkonnaalase konsultatsiooni, munitsipaalplaneerimise ja taristu kavandamise vallas – jätkame edukat laienemist ning asutasime Lätti oma tütarettevõtte. Läti ettevõte SIA Skepast & Puhkim jätkab kontserni traditsioone, pakkudes Läti riigiasutustele, kohalikele omavalitsusüksustele ja ettevõtetele kvaliteetseid teenuseid.

Ettevõtte tegevuse keskmes on professionaalsed teenused, mida pakutakse tõhusalt, õigeaegselt ja kvaliteetselt. Kasutame kõiki 15 tegutsemisaasta jooksul kogutud teadmisi ja kogemusi ning uusimaid tehnoloogiad ja nendega kaasnevaid võimalusi.

Ettevõtte Skepast&Puhkim üheks suurimaks väärtuseks on alati olnud meie professionaalsed töötajad, seega kavatseme ka Lätis kokku panna avatud suhtumisega sõbraliku ja aktiivse meeskonna.

Edu meile kõigile edasiste projektidega!


 

Raivo Damkevics

Skepast&Puhkim Läti juht

+371 2660 5599
raivo.damkevics@skpk.lv


 

Võru linnas vee- ja kanalisatsioonirajatiste ning teede projekteerimis- ja ehitustööd

20. mai 2021

Töö eesmärgiks on koostada Võru linnas ja vallas hanke alusel teede- ja tehnovõrkude ehitusprojektid erinevates piirkondades.

Tellija: VÕRU VESI AS
Töövõtja: MERKO EHITUS EESTI AS
Projekteerija – konsortsium: Skepast&Puhkim OÜ ja Keskkonnaprojekt OÜ

 

Projekteeritud mahud:


  • Veetorustik – 6630 m
  • Isevoolne reovee kanalisatsioonitorustik – 7439 m
  • Reovee survekanalisatsioonitorustik – 2216 m
  • Sademeveekanalisatsioon – 4954 m
  • Reoveepumplad – 3 tk
  • Sademeveepuhastid – 3 tk

Projekti mahus on ka haljastuse osa ja tänavavalgustuse ehitusprojektide koostamine, vajalikud kooskõlastused ja ehituslubade hankimine. Projektid koostatakse erinevate etappide kaupa, mis võimaldab tellijal korraldada erinevaid ehitushankeid.

BiM tiimi värbamine | BiM üksus

1. veebr. 2021

Tänasest alustab SKPK-s tegutsemist BiM üksus, mille tegevus keskendub BiM-i protsessi rakendamisele Infra projektides. Üksuse juhiks on SKPK 2020. aasta parim töötaja Eno Lints.

BiM eelised


BIM on protsess, mis järjest suuremal määral ehitussektoris sh ka infras kanda kinnitab. Oleme SKPK-s liikumas suunas, kus traditsiooniline projekteerimise protsess on ressursimahukam ning ajakulukam võrreldes BiM-ga. Viimase käigus digitaliseeritakse ehitusinfo, kontrollitakse projektlahendust ja antakse sellekohast tagasisidet projektile. Vajalikud raportid ning mahuaruanded saadakse BiM mudelitest kätte automaatselt. Kuna BIM’i sisendiks on projekteerijate poolt loodud 3D mudel, arendab BiM-i üksus neile paremaid ning kiiremaid töövahendeid, mis lihtsustavad nii projekteerijate kui ka BIM mudeli koostajate tööd.

Tahad asjast rohkem teada? Võta ühendust eno.lints@skpk.ee

 

Vaata lisaks