Arhiiv 2016

KSH aruannete heakskiitmine

PÕLVA, VALGA JA VÕRU MAAKONNAPLANEERINGUTE KSH ARUANNETE HEAKSKIITIMINE

Aprilli lõpus kiitis Keskkonnaamet heaks Põlva, Valga ja Võru maakonnaplaneeringute keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanded. Aruannete avalikud väljapanekud toimusid ajavahemikul 01.02-29.02.2016 ning avalikud arutelud 23.-24.03.2016 Põlva, Valga ja Võru Maavalitsustes.

Põlva, Valga ja Võru maakonnaplaneeringute KSH eesmärk oli koostöös planeerija, maavalitsuste jt huvitatud osapoolte ning avalikkusega jõuda igakülgset arengut soodustava ja keskkonnakaitseliselt läbimõeldud lahenduseni. KSH seisukohast sai see eesmärk täidetud. Lisaks keskkonnakaitselistele aspektidele on KSH aruannetes antud terve rida soovitusi Kagu-Eesti maakondade edasiseks planeerimiseks ja arengu suunamiseks, et vähendada piirkonna sotsiaalset ja majanduslikku mahajäämust.

Töö teostamise periood 2013-2016.

Saime 10-aastaseks

SKEPAST&PUHKIM TÄHISTAS 18. MAIL OMA 10-NDAT TEGUTSEMISAASTAT!

2006. a alustasime 4 töötajaga Ramboll Estonia nime all tegutsemist Eesti turul. Kasvasime ja arenesime järgnevate aastate jooksul arvestatavaks tegijaks taristu, planeerimise ning keskkonnakonsultatsioonide valdkondades. Oleme olnud osalised mitmetes suurtes ja keerulistes töödes. Alates 17. juuli 2015. a. jätkasime tegutsemist nime all Skepast&Puhkim ning samas oleme tänaseni säilitanud väga head suhted Rambolli organisatsiooniga, mis annab meile endiselt rahvusvahelisi koostöövõimalusi. Täna töötab meil üle 30 oma ala parima spetsialisti.

„ Täname kõiki meie töötajaid ja kliente, kellega oleme need 10 aastat koos astunud! “

– HENDRIK JA PEETER

SKPK kollektiiv väisas Eesti toredaid väikesaari

Aastate jooksul on meie heaks traditsiooniks saanud igakevadised väljasõidud SKPK kollektiiviga Eestimaa looduskaunitesse paikadesse. Juba alates 2012. aastast oleme koostöös Looduse Omnibussiga külastanud väga erinevaid ja kauneid Eestimaa kohti – Noarootsi, Pakri poolsaar, Lahemaa, Matsalu looduskaitseala. Sel korral külastasime Prangli ning Aksi saari.

Täname selle aasta toreda elamuse eest Looduse Omnibussi ning laeva „Helge“ kapten Iivarit.

Põlevkivituha sobivus teedeehituseks

Eesti Energia Narva Elektrijaamades toodetud põlevkivituhast valminud Narva-Mustajõe ja Simuna-Vaiatu teelõikude pilootprojekti tulemused kinnitasid, et põlevkivituhk sobib kasutamiseks teede ehitamisel.

Projekti esimeses etapis kasutati tuhka asfaldialuse stabiliseerimiskihi rajamiseks Narva-Mustajõe teelõigul pikkusega 1,6 km. Teise etapina rajati 900-meetrine Simuna-Vaiatu teelõik, kus põlevkivituhka kasutati turbakihi mass-stabiliseerimiseks.

„Põlevkivituhka on varemgi Eestis teede ehitamiseks kasutatud ja need teed on olnud vastupidavad. Selle pilootprojekti raames katsetasime esimest korda Eestis põlevkivituhka kaasaegse mass-stabiliseerimise tehnoloogiaga ning mõõtsime ka sellega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid. Kuna tulemused on paljulubavad, muudame järgmise sammuna põlevkivituha standardiseeritud tooteks. Nii saame toodet kasutada suuremates kogustes teedeehituses kiht- ja mass-stabiliseerimiseks nii Eestis kui ka mujal. Saame nii põlevkivi paremini väärindada, pakkuda konkurentsivõimelise hinnaga kvaliteetset toodet teede-ehitajatele ning vähendada teede ja sadamate ehituses kasutatavate taastumatute materjalide kasutamist,” lisas Vals.

Narva-Mustajõe ja Simuna-Vaiatu teelõigud rajati OSAMAT (Management of Environmentally Sound Recycling of Oil Shale Ashes into Road Construction Products) projekti raames, mille eesmärk on soodustada elektritootmisel tekkiva põlevkivituha senisest laiemat kasutamist. Maanteeameti teede arengu osakonna juhtivinseneri Taavi Tõntsi sõnul võib OSAMAT projekti üldiselt hinnata kordaläinuks. “Teostatud uuringute ja katsetuste põhjal teame nüüdseks, et tehniliselt on võimalik lisaks tsemendile ka põlevkivi keevkihtkatla tuhka mass-stabiliseerimiseks kasutada. Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee uuel teetrassil oleme näiteks lasknud projekteerijatel tehnilis-majanduslikes võrdlustes ühe alternatiivina käsitleda juba ka mass-stabiliseerimist turbasoode ületamiseks. Madalama liiklussagedusega maanteedel kavandame näiteks veel nõrgema kivimaterjali kompleksstabiliseerimises lubamist. Seega on tänu uuringutele edaspidi tehniliselt võimalik kasutada rohkem energiatootmisest järelejäävaid materjale teedehituses, majanduslikku tasuvust selgitatakse projektipõhiselt,” rääkis Tõnts.

Pilootprojekt viidi ellu aastatel 2010-2016. OSAMAT projekti osapooled on Eesti Energia, Nordecon, Skepast&Puhkim OÜ, Ramboll ja Maanteeamet. Projekti maksumus on 2,4 miljonit eurot ning seda toetab Euroopa Liidu keskkonnaprojektide kaasrahastamise programm LIFE+. Varem on põlevkivituhka kasutatud teede ehitamiseks aastatel 1971-1986 Eestis, Lätis, Leedus, Valgevenes ja Venemaal. Sel perioodil muudeti enam kui 1000 km teid tolmuvabaks, kattes need 15-20 cm kruusa ja tuha seguga. Lisaks sellele kasutati tuhka ka päris laialdaselt teetammide tugevdamiseks olukordades, kus nappis kvaliteetset killustikku ja muud täitematerjali.

Monitooringu aruannetega „Technical monitoring and scientific of data from OSAMAT project pilot sections“ ja “OSAMAT – post-project environmental monitoring” saab tutvuda www.osamat.ee

Lennujaama lennuliiklusala ehitusleping

SÕLMITI SKEPAST&PUHKIM AS PROJEKTEERITUD TALLINNA LENNUJAAMA LENNULIIKLUSALA EHITUSLEPING

Tallinna Lennujaam kuulutas septembris välja riigihanke projekti Tallinna lennuliiklusala ehitustööde teostamiseks, 9. märtsil sõlmiti ehitusleping hanke võitja Lemminkäinen Eestiga.

Ehituse maksumuseks kujuneb lepingu kohaselt 34,6 miljonit eurot, millest pool kaetakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest. Ehitustööde ettevalmistus algab käesoleva aasta aprillis ning ehitus peab olema valmis 2017. aasta lõpuks.

Ehitusprojekti raames rekonstrueeritakse olemasoleva lennuraja 20 aasta vanune kattekonstruktsioon, pikendatakse lennurada ning parendatakse ruleerimisteede ja õhusõidukite perroonialade süsteemi. Projektiga asendatakse praegune lennuvälja tuledesüsteem energia- ja keskkonnasäästlike süsteemidega ning paigaldatakse kõrgema kategooria lähenemistulede- ja navigatsioonisüsteemid.

Arendusprojekti eesmärgiks on tõsta Tallinna Lennujaama lennuohutuse taset, tõhustada lennujaama keskkonnasäästlikku ja efektiivset käitamist ning leevendada lennujaama infrastruktuuri ebasoodsat mõju ümbritsevale keskkonnale läbi lennujaama keskkonnaseisundi parendamise.

Tallinna lennujaama keskkonnaseisundi parendamiseks rajatakse lennuvälja idasuunale täiendav õhusõidukite jäätõrje ala, ehitatakse välja keskkonnanõuetele vastavad lumesulamisplatsid, rajatakse lumesulamisvete ärajuhtimis- ja monitooringusüsteemid ning ehitatakse nõuetekohane mootorite testimise ala.