Arhiiv 2021

Liivi lahe meretuulepargi KMH aruande koostamine jätkub

Keskkonnaministeerium tunnistas Liivi lahe meretuulepargi KMH programmi nõuetele vastavaks, jätkub KMH aruande koostamine Eesti Energia tellimusel.

SKPK sõlmis 2018. aastal Eesti Energiaga lepingu Liivi lahe meretuulepargi keskkonnamõjude hindamise (edaspidi KMH) programmi koostamiseks. Liivi lahe meretuulepark on senini suurim kavandatav tuulepargi arendus Eestis andes kuni 1000 MW elektrienergiat.

Meil on väga hea meel, et see projekt päädis 2021. aasta aprillis Keskkonnaministeeriumi poolse KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamisega. Eriliselt hea meel on aga selle üle, et nüüd on Eesti Energia usaldanud meile ka KMH aruande koostamise töö, mille raames viime läbi 20 erinevat keskkonnauuringut. Loodame siiralt, et viie aasta pärast saame teatada, et Eesti suurima meretuulepargi KMH on valmis ning nõuetele vastavaks tunnistatud!

Olulisemad VK üksuse projektid 2021.a sügisel

Allolevad veevarustuse ja kanalisatsiooni objektid peaksid valmis saama 2021 aasta lõpuks.

Pärnamäe tee veeühendustorustiku rajamise projekteerimistööd

Tellija: Viimsi vesi AS
Töö eesmärgiks on koostada veeühendustorustiku rajamise põhiprojekt viimsi valla veevõrgu ühendamiseks as tallinna vesi tegevuspiirkonna veevõrguga.

Projekteeritud mahud:

• veetorustik – 3120 m

Harkujärve, Loodjärve piirkonna ÜVK rekonstrueerimine

Tellija: Strantum OÜ
Töö eesmärgiks on koostada põhiprojekt olemasolevate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemide rekonstrueerimiseks harkujärve külas järvekalda, loodjärve, jaaniku ja koduaia tee piirkonnas.

Projekteeritud mahud:

• veetorustik – 1430 m
• isevoolne kanalisatsioon – 1470 m
• survekanalisatsioon – 377 m
• sademeveekanalisatsioon – 335 m

Pärnu linnas, Raeküla linnaosa sademeveesüsteemide projekteerimine

Tellija: Pärnu vesi AS
Töö eesmärgiks on pärnu linnas raeküla piirkonna sademevee tõrgeteta ja kiire ärajuhtimise tagamine projektipiirkonna teedel, tänavatelt ja kinnistutelt lähtudes pärnu linna sademevee arendamise strateegias toodud eesmärkidest ja põhimõtetest.
Projekti tänavaaladele tehakse geodeetilised uuringud ning koostatakse eelprojekt koos keskkonnamõju eelhinnanguga sademevee juhtimiseks läbi looduskaitseala pärnu lahte.

Projekteeritud mahud:

Projekti ala on umbes 169 hektarit ja eelprojektiga lahendatavate tänavate kogupikkus on umbes 24 km.

Võrusoo tööstusala I ehitusetapi teede ja tehnovõrkude põhiprojekt

Tellija: Võru linnavalitsus
Töö eesmärgiks on võru linnas, võrusoo tööstusala i ehitusetapi ala teede (s.h. Kraavid-truubid), soojustorustike, vee- ja kanalisatsioonitorustike, elektri- ja sidevarustuse ning tänavavalgustuse projekteerimine koos geodeetiliste uuringutega.

Projekteeritud mahud:

• veetorustik – 1167m
• isevoolne kanalisatsioon – 819m
• survekanalisatsioon – 469m
• reovee pakettpumpla – 1 tk

Keila jõe reoveekogumisala veemajandusprojekt

Männiku peapumpla laiendamine, Männiku-Tallinn ühenduse reoveekollektori rekonstrueerimine ja Kurtna reoveepuhasti likvideerimine.

Tellija: Saku maja AS
Töövõtja: Merko ehitus Eesti AS
Projekteerija: Skepast&Puhkim OÜ
Ehitustööd täies hoos, mille raames viiakse läbi männiku reovee peapumpla laiendamine, männiku-tallinn ühenduse reoveekollektori rekonstrueerimine ja kurtna reoveepuhasti likvideerimine. Töö mahtu kuulusid ka vajalikud geodeetilised ja ehitusgeoloogilised uuringud.

Projekteeritud mahud:

• Männiku peapumpla laiendamine
  Reovee pumpade vahetus ja uue reoveemahutiga 1250 m3 pumpla rajamine
• Männiku-Tallinn ühenduse reoveekollektori rekonstrueerimine:
  – Nõlvaku tn. isevoolse torustiku rekonstrueerimine (de630) 375 m ulatuses;
  – siibrisõlmede rekonstrueerimine Saku-Tallinn survetorustikul (2 tk)
• Kurtna reoveepuhasti likvideerimine

Mäo Imavere eskiisi avalikustamine

22. septembril toimus Koigi mõisakoolis riigitee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Mäo-Imavere lõigu keskkonnamõjuhindamise programmi ning projekteerimistingimuste menetluse avalik arutelu. Avalikust arutelust sai osa võtta ka Teamsis.

Lisaks kavandatavat lahendust kajastavale 3D visualiseeringule (video all) tutvustati eskiisi ka kolmemõõtmelises mudelruumis.

Lahenduste tutvustamine mudelruumis aitab avalikkusel neid paremini mõista. 3D-põhine lähenemine juba eskiisi etapist muudab kogu projekteerimise protsessi digitaalseks ning aitab vähendada infokadu. Mudelruum võimaldab puudutatud või huvitatud osapooltel iseseisvalt lahendustega tutvuda ning anda omapoolset tagasisidet või vajalikku sisendit projekteerimise protsessi järgmistesse etapidesse.

Avasime tütarettevõtte Lätis

07. septembril registreeriti SIA Skepast & Puhkim Lätis

Skepast&Puhkim OÜ on üks Eesti juhtivaid ettevõtteid keskkonnaalase konsultatsiooni, munitsipaalplaneerimise ja taristu kavandamise vallas – jätkame edukat laienemist ning asutasime Lätti oma tütarettevõtte. Läti ettevõte SIA Skepast & Puhkim jätkab kontserni traditsioone, pakkudes Läti riigiasutustele, kohalikele omavalitsusüksustele ja ettevõtetele kvaliteetseid teenuseid.

Ettevõtte tegevuse keskmes on professionaalsed teenused, mida pakutakse tõhusalt, õigeaegselt ja kvaliteetselt. Kasutame kõiki 15 tegutsemisaasta jooksul kogutud teadmisi ja kogemusi ning uusimaid tehnoloogiad ja nendega kaasnevaid võimalusi.

Ettevõtte Skepast&Puhkim üheks suurimaks väärtuseks on alati olnud meie professionaalsed töötajad, seega kavatseme ka Lätis kokku panna avatud suhtumisega sõbraliku ja aktiivse meeskonna.

Edu meile kõigile edasiste projektidega!

Võru linnas vee- ja kanalisatsioonirajatiste ning teede projekteerimis- ja ehitustööd

Töö eesmärgiks on koostada Võru linnas ja vallas hanke alusel teede- ja tehnovõrkude ehitusprojektid erinevates piirkondades.

Tellija: VÕRU VESI AS
Töövõtja: MERKO EHITUS EESTI AS
Projekteerija – konsortsium: Skepast&Puhkim OÜ ja Keskkonnaprojekt OÜ

Projekti mahus on ka haljastuse osa ja tänavavalgustuse ehitusprojektide koostamine, vajalikud kooskõlastused ja ehituslubade hankimine. Projektid koostatakse erinevate etappide kaupa, mis võimaldab tellijal korraldada erinevaid ehitushankeid.

BiM tiimi värbamine | BiM üksus

Tänasest alustab SKPK-s tegutsemist BiM üksus, mille tegevus keskendub BiM-i protsessi rakendamisele Infra projektides. Üksuse juhiks on SKPK 2020. aasta parim töötaja Eno Lints.

BiM eelised

BIM on protsess, mis järjest suuremal määral ehitussektoris sh ka infras kanda kinnitab. Oleme SKPK-s liikumas suunas, kus traditsiooniline projekteerimise protsess on ressursimahukam ning ajakulukam võrreldes BiM-ga. Viimase käigus digitaliseeritakse ehitusinfo, kontrollitakse projektlahendust ja antakse sellekohast tagasisidet projektile. Vajalikud raportid ning mahuaruanded saadakse BiM mudelitest kätte automaatselt. Kuna BIM’i sisendiks on projekteerijate poolt loodud 3D mudel, arendab BiM-i üksus neile paremaid ning kiiremaid töövahendeid, mis lihtsustavad nii projekteerijate kui ka BIM mudeli koostajate tööd.

Tahad asjast rohkem teada? Võta ühendust eno.lints@skpk.ee

Vaata lisaks

Referentsobjekt Suure-Jaani-Olustvere

Riigitee nr 24116 Suure-Jaani-Olustvere km 0,8-26,09 rekonstrueerimise põhiprojekti koostamisega alustati 2018. aasta kevadel. Projekt valmis 2019. aasta suvel.

Projekti eesmärk ja maht

Projekti eesmärgiks oli lõigu liiklusohutuse taseme tõstmine, sõidumugavuse parandamine ning majanduslikult tasuvate lahenduste leidmine teekatte ümberehituseks.

Projekteeriti valdavalt kaherajaline V klassi maantee parameetritele vastav sõidutee katte laiusega 7,0 m ning sõiduraja laiusega 3,0 m. Ristumine riigiteega nr 57 on lahendatud ringristmikuna. Olustvere mõisa alleed läbiva teelõigu viimane kilomeeter on projekteeritud katte laiusega 4,0 m. Vastutuleva sõiduki läbilaskmiseks on projekteeritud peatumistaskud.

Lõigus km 4,3 kuni 4,95 projekteeriti uus 2,5 m laiuse kattega kergliiklustee lõik. Liikluse rahustamiseks projekteeriti asulavahelisele lõigule kolm künnist. Kõrvalmaantee Suure-Jaani teelõigu ehitustööd valmisid 2020. aasta sügisel, peatöövõtjaks oli Tallinna Teed AS.

Kärdla keskväljak sai uuenduskuuri

4. novembril avati Hiiumaal Kärdlas uue ilme saanud keskväljak.

Skepast&Puhkim ülesandeks oli Kärdla keskväljaku ümberehituse projektis teostada insenerosade projekteerimine.  Põhiprojekti staadiumini koostasime projektdokumentatsiooni järgmistele osadele: teeehitus ja liikluskorraldus, veevarustus (sh hüdrandid), kanalisatsioon, sadeveekanalisatsioon (sh vihmapeenrad), drenaaž, elektrivarustus, sidevarustus.

Vaata lisa ka ERR uudisteportaalist.

Sügistreff Kiusus

SKPK töökas kollektiiv tõmbas hetkeks hinge töömelust ning käis Nõmmel restoranis Kius head ja paremat mekkimas.

Veevarustuse ja kanalisatsioonitööde peamised projektid 2020

Mäeltküla tööstuspargi taristu projekteerimine

TELLIJA: VILJANDI VALLAVALITSUS

Töö eesmärgiks on koostada Viljandi vallas, Mäeltküla tööstuspargi detailplaneeringu alusel teede ja tehnovõrkude ehitusprojekt. Detailplaneeringu ala ca 62ha, mis on jagatud 39 krundiks.

Projekteeritavad mahud:

• Veetorustik – 3685 m
• Isevoolne reovee kanalisatsioonitorustik – 1998 m
• Reovee survekanalisatsioonitorustik – 1956 m
• Reoveepumplad – 2 tk
• Tuletõrje veevõtutiik – 1 tk

Projekti mahus on ka tänavavalgustuse, sidevarustuse ja gaasivarustuse ehitusprojektide koostamine, vajalikud kooskõlastused ja ehituslubade hankimine. Projektid koostatakse eraldi etappide kaupa, mis võimaldab tellijal korraldada erinevaid ehitushankeid.

Harkujärve Argo 9 arendusala teede ja välistrasside projekteeris-ehitustööd

TELLIJA: LIVEN AS
TÖÖVÕTJA: MSM OÜ

Töö eesmärk on koostada Harkujärve piirkonnas Argo 9 detailplaneeringu alusel arendusala teede ja tehnovõrkude ehitusprojekt, hankida vajalikud kooskõlastused ja ehitusluba. Arenduspiirkonda on planeeritud 38 ridaelamut ja 13 kortermaja.

Projekteeritavad mahud:

• Veetorustik – 4760 m
• Isevoolne reovee kanalisatsioonitorustik – 3220 m
• Reovee survekanalisatsioonitorustik – 2430 m
• Sademevee kanalisatsioon – 2955 m
• Reoveepumpla – 1 tk
• Sademeveepumpla – 1 tk

Lisaks nimetatud tehnovõrkudele projekteeritakse igale kinnistule gaasivarustus, teed- ja kergliiklusteed, tänavavalgustus, sademevee äravooluks kinnistutelt kraavid ja tiigid. Projekteerimistööde periood on orienteeruvalt 7 kuud, infrastruktuuri ning hoonete rajamine kuni 5 aastat. Tutvu materjalidega siit: linnaehituslikud seosed, kontseptsioon, asendiplaan.

Projekt Sture

TELLIJA: PML INFRAKONSULT AB

Stockholmi kesklinnas ühes peamises ostukeskuses viiakse läbi uuenduskuur. Seoses sellega projekteeriti ostukeskusega külgnevale Grev Turegatani tänavale uued tehnovõrgud koos reoveepumpla ja maa-aluse hoonega. Tegemist on kitsa 800 meetri pikkuse tänavaga, mis hõlmab erinevaid tehnosüsteeme: veetorustik, kanalisatsioonitorustik, sademeveetorustik, gaasitorustik, soojustorustik, jahutustorustik, valgustuskaablid, elektrikaablid, sidekaablid ja liiklusjuhtimise süsteemid.

Sademevee vooluhulga mõõturite ja nende tarbeks sidekaabli paigaldamine Life Urbanstorm projekti raames

TELLIJA: VIIMSI VALLAVALITSUS
TÖÖVÕTJA: AS TERAMET

Käesoleva töö eesmärk oli projekteerida (sh hankida kooskõlastused ja ehituseks vajalikud load), tarnida, paigaldada (teostada vajalikud ehitustööd vastavalt projektile ja taastada kõik kahjustused) ning seada üles neli (4) sademevee vooluhulga mõõturit.

Vooluhulga mõõturid paigaldatakse järgmistesse mõõtepunktidesse:

• Karikakra tee kraav/sademeveekanalisatsioon (K-1.6), valgala suurus ca 43,3 ha;
• Rummu tee kraav/sademeveekanalisatsioon (K-3.1), valgala suurus ca 29,1 ha;
• Võrkoja tee kraav (K-5.1), valgala suurus ca 206,8 ha;
• Männi tee kraav (K-6.3), valgala suurus ca 33,0 ha

Vooluhulga mõõturid paigaldati olemasolevatesse truupidesse, anduri kontrollpaneel koos päikesepaneelidest toiteallikaga rajati puidust masti külge.

Kangru aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamine

TELLIJA: OÜ KIILI KVH
TÖÖVÕTJA: RTS INFRAEHITUS OÜ

Ehitusprojekt hõlmab Luige-Kangru reoveekogumisalal Kangru alevikus Mareti-Kivila piirkonna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendamist. Projektiga antakse liitumisvõimalus ühiskanalisatsiooniga 49-le olemasolevale elamumaa (eramaja) kinnistule ja ühele üldkasutatava maa kinnistule (mitteabikõlbulik), tagatakse tuletõrjeveevärk projekti alal ning rajatakse purgla.

Projekteeritud mahud:

• Veetorustik – 776 m
• Isevoolne reovee kanalisatsioonitorustik – 1467 m
• Reovee survekanalisatsioonitorustik – 130 m
• Reoveepumplad – 2 tk
• Purgla V=30m3 – 1 tk