Arhiiv 2020

E-avaliku arutelu formaat – milleks see hea on?

Nagu ikka igal asjal, nii on ka koroonaviirusest tingitud olukorral kaks poolt. Ühelt poolt on see kindlasti häirinud ja muutnud oluliselt meie kõigi igapäevaelu. Teiselt poolt on see aga sundinud meid nö kastist välja mõtlema, et leida tekkinud olukorras uusi toimivaid lahendusi.

Tahaksime Teile lähemalt tutvustada ühte SKPK toimeka meeskonna poolt kevadisel karantiiniajal välja mõeldud lahendust. Nimelt on keskkonnamõjude hindamise menetluses seadusest tulenevalt kohustuslik pidada vähemalt kaks avalikku arutelu. Kuni pandeemia alguseni toimusid need alati füüsiliste kokku saamistena. Kevadel aga töötasime välja e-avaliku arutelu formaadi, mida oleme tänaseks edukalt läbi viinud juba üle viie korra ning võime kinnitada, et tegu on Keskkonnaministeeriumi poolt tunnustatud seadusekohase uudse lahendusega, millele meie arvates on füüsiliste arutelude ees järgmised eelised:

• Paindlikkus. Võimalik on osaleda telefonis, arvutis vms nutiseadmes enda valitud asukohas.
• Tänu eelmises punktis toodud paindlikkusele võimaldab sellises formaadis avalik arutelu laiemapõhjalist osavõttu.
• Küsimused saab esitada arutelu jooksul soovi korral kirjalikult ja seega saab põhjalikumad ja paremini argumenteeritud vastused.
• Neile kes ei saa mingil põhjusel osaleda või kellele ei ole nutiseadmete kasutamise valmisolekut on võimalik tagada järelkuulamine/vaatamine ning oma arvamuse kirjalik avaldamine.
• Protokolli vormistamine on kiirem ja lihtsam, kuna igast koosolekust jääb maha videosalvestis ning kõik osalejad ja nende kirjalikud küsimused säilivad koosoleku logis.
• Aja ja muude ressursside efektiivne kasutamine. Kui mõne projekti puhul on vaja pidada mitu erinevat avalikku arutelu lühikeste ajaliste vahedega logistiliselt kaugetes asukohtades siis saab need asendada ühe e-avaliku aruteluga.

Arvestades eelpool toodut, oleme oma välja töötatud lahenduse üle uhked ning kindlasti julgustame seda edaspidi laiemalt kasutama ka muudes eluvaldkondades ning vajadusel oleme nõu ja jõuga abiks Teie oma analoogilise lahenduse väljatöötamisel

Kose-võõbu teelõik on valmis

Augustis 2020 on liiklusele avatud uuele trassile läbi metsade ja rabade rajatud E263 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 23 km pikkune Kose-Võõbu 2+2 ristlõikega teelõik, mille eelprojekti on koostanud Skepast&Puhkim OÜ eelkäija Ramboll Eesti AS konsortsiumis Ramboll Finland OY-ga. Skepast&Puhkim OÜ meeskond on andnud oma panuse 12,7 km pikkuse Kose-Ardu lõigu põhiprojekti valmimiseks. Meie töömahu hulka kuulusid: teede-ehituslik osa, sademevee- ja kanalisatsioonitorustike osa, Torupilli tunneli rajatis ning müraleevendusmeetmete projekteerimise osa. Skepast&Puhkim OÜ osales ka Kose-Võõbu lõigu järelevalve meeskonnas.

Mõningaid fakte Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa uue Kose-Võõbu trassi kohta:

• Tänu uuele trassile lüheneb Tallinna ja Tartu vahemaa 3 km ehk varasema 184 km asemel on see 181 km.
• Suurimaks lubatud sõidukiiruseks vastvalminud maanteelõigul saab soodsate ilmastikuolude korral olema kuni 120 km/h. Tänu teepikkuse lühenemisele ja suuremale sõidukiirusele võrreldes olemasoleva trassiga jääb liiklejate ajavõit trassi läbimisel 3 ja 7 minuti vahele.
• Ristumised teiste teedega on lahendatud kas eritasandiliste ristmike või ristetena.
• Kogu maanteelõigu ulatuses on paigaldatud ulukitarad. Rajatud on kolm loomatuvastuse süsteemiga varustatud samatasandilist ulukite läbipääsu, kaks ökodukti ning väiksemaid läbipääse väikeulukitele, kahepaiksetele ja roomajatele.
• Teelõigule ei ole lubatud aeglaseid sõidukeid (traktorid, jalgrattad jne). Nemad saavad kasutada vana Tallinna–Tartu maantee lõiku. Ka ülegabariidilised eriveod suunatakse vanale trassile.
• Rajatud on kolm puhkeala, kus lapsed saavad olla mängualal ja täiskasvanud turgutada end võimlemisalal ning vajadusel kasutada tualette.
• Peamiselt ajakulu lühenemisest ja liiklusõnnetuste vähenemisest saavutatav sotsiaalmajanduslike efektide hinnanguline rahaline väärtus on 6 miljonit eurot aastas.

Põltsamaa valla üldplaneeringu eelnõu avalikustamine

Augusti viimastel päevadel lõppes Põltsamaa valla üldplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikustamine. Sellega on alguse saanud valla üldplaneeringu esialgse lahenduse kokkuleppimine ametiasutustega ning laiema avalikkusega. Skepast&Puhkim OÜ jaoks on Põltsamaa üldplaneering aga olnud käimasoleva üldplaneeringute laine ajal suureks õpetajaks ja teejuhiks.

Üldplaneeringu eelnõu eesmärgiks on tutvustada avalikkusele valla ruumilise arengu eesmärke ning maakasutus- ja ehitustingimusi, mis peaksid nende eesmärkide täitmiseni viima. Eelnõu ei ole kindlasti planeeringu lõpplahendus, millega nõustumist avalikkuselt oodatakse. See on koostatud erinevate alusanalüüside tulemusi, vallavalitsuse praktilisi vajadusi ja pikaaegset visiooni ning erinevate ametiasutuste seisukohti arvesse võttes. Käesoleval ajal on avalikustamise eesmärgiks ennekõike laiema avalikkuse, kuid ka erinevate ametiasutuste täiendavate seisukohtade kaasamine, arvamuste läbiarutamine, täiendavate ideede kogumine, et täiendada ja panna kokku üldplaneeringu lahendus, mis võtab arvesse võimalikult paljude asjaosaliste huvisid tasakaalustatud arengu saavutamiseks.

Üldplaneeringu eelnõu lahenduse koostamisel oleme koostöös vallavalitsusega sõnastanud eelnõu, mis annab Põltsamaa linnale täiendava arengutõuke ning võimaldab valla hajaasustatud ruumi arendada senisest paindlikumalt – võttes arvesse alade eripärasid, ajas toimuvaid muutusi ning Põltsamaa valda puudutavaid suurarendusi, sh Tallinn-Tartu maantee väljaehitamist 2+2 maanteeks.

Kuigi avaliku väljapaneku periood on läbi, on kõigil soovijatel võimalik kogu üldplaneeringu protsessi käigus igal ajal esitada oma ettepanekuid lahenduse parandamiseks. Septembri teises pooles on ees ootamas ka avalikud arutelud valla suuremates keskustes, kus on samuti võimalik oma seisukohti esitada. Üldplaneeringu eelnõuga, koostatud alusanalüüside ning keskkonnamõju strateegilise hindamisega saad tutvuda Põltsamaa valla kodulehel.

Skepast&Puhkim OÜ jaoks on lisaks Põltsamaale ees ootamas ka Jõgeva, Kohila, Setomaa, Lääne-Harju valdade, Haapsalu linna ning mitme teise omavalitsuse üldplaneeringute avalikustamine. Põltsamaa üldplaneeringu koostamise kogemus on nende planeeringute lahendusse andnud olulise sisendi, aidates seeläbi ühtlustada üldplaneeringute koostamise ning ka elluviimise praktikat omavalitsustes.

Hendrik Puhkim: Eesti vajab tuuleparke, kiirraudteed, kaasaegset tööstust – ja kiiresti!

Hendrik Puhkim, Skepast&Puhkim OÜ juhatuse liige

On aasta 2040. Mina usun, et siis on Eestis paljud asjad (endiselt) väga hästi. Meie inimesed on väga tublid, meil on puhas loodus, arenenud tööstus ja taristu. Palju negatiivseid mõjusid loodusele ja inimestele, mida kardeti seoses esimese meretuulepargi, puidutöötlemise tehase ja kiirraudteega, on osutunud üle hinnatuks. Ma ennustan, et selleks ajaks on selge, et keskkonnamõjud on kardetust väiksemad ning seda kinnitavad ka läbi viidud uuringud.

2040. aastal on taastuvenergeetika lahendused saanud oluliseks energiaallikaks, kuna põlevkivi kasutamine on märgatavalt langenud suurte keskkonnamõjude ning sellest tulenevate kõrgete keskkonnatasude tõttu. Selleks ajaks töötavad esimesed meretuulepargid ning järgmisi on peagi lisandumas. Kohalike kogukondade elanikud on rahul kvaliteetse elektriühendusega, mida tuuleparkidega tagatakse. Tuuleparkide abil teenivad kogukonnad arvestatavat ja reaalset tulu, millega on juba palju ära tehtud. Parandatud on teid ja tänavaid, nii mõnigi ühiskondlik hoone on peale saanud uue katuse ja ette uued aknad ning uksed. Kohalik võim toetab stipendiumitega noori nende õpingutes nii kodukandis kui kaugemal. Turism edeneb, kuna tuulepargid on loonud selleks täiendavaid võimalusi. Mure lindude pärast on lahenenud – uuringud näitavad, et linnud ei lase tuulikutel ennast häirida ning puhke- ja toitumisalasid jätkub neile piisavalt. Selgub, et linnud oskavad edukalt näha ja vältida nende liikumisteedel olevaid objekte. Vt ka: m.arileht.delfi.ee

Paarikümne aasta pärast on kiirrong paljudele igapäevane liikumisvahend. Veelgi enam, autode kasutus on langustrendis, kuna rööbastransport annab mugavaks ja kiireks piirkonnasiseseks liikumiseks hea alternatiivi, millega võrreldes on autoga sõitmine kallis ja ajakulukas. Tallinn-Tapa-Tartu-Valga liin on renoveeritud ning kaasaegsed rongid on rahvast täis. Kiire raudteeühendus Tallinna ja Pärnu vahel on siseriiklikult elavdanud majandust ja aidanud luua töökohti. Rongiga saab mugavalt sõita Riiga ja kaugemalegi ning seda võimalust kasutatakse sageli reisimiseks Eestisse ja Eestist välja. Metsloomade seire on kinnitanud, et metsloomad on raudteele rajatud ökoduktid ja teised ligipääsud hästi omaks võtnud ning kardetud isoleerumist ja killustumist pole toimunud. Paarkümmend aastat varem tehtud püüe külvata hirmu, et kiirraudtee „lõikab Eesti pooleks“, on osutunud alusetuks. Vt lisaks: majandus24.postimees.ee

2040. aastaks on Eestisse ehitatud mitmeid puidu väärindamise tehaseid ning kavandatakse järgmisi. Üldine trend maailmas on märkimisväärselt liikunud plastist ja nafta baasil valmistatavate toodete vähendamise suunas. Puidu kasutamine toormaterjalina on jätkuvalt tõusujoonel, kuna selle keskkonnamõjud on väiksemad. Puidu väärindamise tehaste asukohtade, kasutatava tehnoloogia ja keskkonnamõjude üle toimunud põhjalikud arutelud ja arvukad uuringud on selgitanud välja parimad võimalikud lahendused. Keskkonnanõuded tehastele on aastatega järjest karmimaks läinud ning nende täitmist kontrollitakse pidevalt – ei mingit õhku rikkuvat haisu ega surnud kalu vees. Tooraine puudust ei ole ja tehased on loonud sadu uusi hästi tasustatud töökohti üle Eesti. Puit on endiselt üks väheseid loodusvarasid, mida me suudame edukalt eksportida. Loe juurde: err.ee

Mõnikord meenutatakse aastakümnete tagust aega, kus arenduste vastu tugevalt võideldi ja väideti, et nende rajamisel hävib suur osa meie loodusest ja hakkame elama tehnomaastikul müra, tolmu ja haisu keskel. Kaasavat osalusdemokraatiat kasutati tookord radikaalsetel eesmärkidel ning NIMBY lokkas. Peale rida emotsionaalseid otsuseid uuenduslikele projektidele vastu seista saabus pikk vaikus investorite poolt uute plaanide osas kuni riigijuhid taipasid, et see ei ole mõistlik olukord ning käärisid käised üles. Hakati aktiivselt uusi projekte läbi viima ja võeti vastu julgeid otsuseid. Saadi aru, et era- ja riiklikud investeeringud elavdavad majandust ja annavad lõppkokkuvõttes suuremat maksuraha. Loodus on meil ilus ja mitmekesine nii nüüd kui ka tulevikus.

Suvepäevad Raudsillal

Sel aastal toimusid Skepast&Puhkim suvepäevad Harjumaal.

Esmalt kanuutasime mööda ilusat Valgejõge, kus ka kõik kuivaks jäime 🙂

Seejärel suundusime juba ääretult mõnusasse kohta – Raudsilla puhkekeskusesse.

Foto autor: Eike Riis.

Avati E263 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Kose-Võõbu 2+2 ristlõikega teelõik

Reedel, 14. augustil, avati liikluseks E263 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Kose-Võõbu 2+2 ristlõikega teelõik pikkusega 23 km.

Skepast&Puhkim OÜ eelkäija Ramboll Eesti AS projekteeris Kose-Võõbu eelprojekti. Skepast&Puhkim OÜ projekteeris Kose-Ardu lõigu põhiprojekti ja osales projekti järelevalve meeskonnas.

Suured tänud Inna Romandile projekteerimise vedamise ja Urmas Konsapile järelevalvemeeskonna juhtimise eest!

Uus rubriik: toredad persoonilood meie tublidest kolleegidest

Meile meeldib mõelda, et mitte ettevõtted ei tee koostööd, vaid ettevõttes töötavad inimesed. Igas inimeses on peidetud oskus teha „midagi“ eriti hästi ja kui see „midagi“ ülesse leida ning inimesele anda võimalus selles valdkonnas ennast tõestada, sünnib suuri tegusid. Teame, et iga meeskonna liikme panus on eksisteerimiseks oluline ja oskame oma meeskonda ning meie inimesi väärikalt hinnata.

Saage tuttavaks, persoonilugude lehel leiate toredaid lugusid meie tublidest kolleegidest. Hoidke silma peal, see rubriik täieneb veel!

Pakume BIM teenust

Järjest kiiremini arenev ühiskond on kaasa toonud vajaduse uuendusteks ka ehitussektoris. Sellepärast oleme ka meie Skepast&Puhkimis järjest rohkem panustamas BIM mudeldamisse (BIM – Building Information Model).

BIM mudel võimaldab täpsemalt väljatöötada lahendusi, leida tehtud töös esinevaid konflikte ning hallata projektis sisalduvat informatsiooni. Suudame mudeldada kõiki katendi konstruktsioone, täite- ja kaevemahte, sademeveesüsteeme ja tehnovõrke ning liikluskorraldusvahendeid. Kõikidele mudeldatavatele elementidele suudame automatiseeritult lisada ka neile klientide poolt nõutava informatsiooni.

Läbi Dynamo suudame automaatselt koostada BIM mudeliga kaasaskäivaid dokumente. Meie töövõtted on paindlikud ning kohandatavad kõigi meie klientide vajadusi silmas pidades.

Eesti esimene avalik e-arutelu on edukalt toimunud

Uhkusenoodiga hääles võime öelda, et Eesti esimene avalik e-arutelu on edukalt toimunud!

Arutelu sisuks oli Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaama KMH programmi tutvustus. Osalejaid oli kokku üle 30 ja rahule jäid nii otsustaja, arendaja kui ka SKPK meeskond. Eriline tänu Jürile ja Aidele, kes tegid selle võimalikuks. Usume, et e-arutelu on väga hea viis kaasata erinevatesse projektidesse laiemat avalikkust, mis sai nüüd esmakordselt praktikas ka tõendatud.

Järgmine avalik e-arutelu toimub 10. juunil ja osaleda saavad kõik huvitatud isikud. Teema: Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 99,0-120,6 Libatse-Nurme lõigu põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise programmi avalik väljapanek ja avaliku arutelu. Lisainfo leiad siit.

Kohtumiseni uutel e-aruteludel!

Hendrik Puhkim: kriisi ei pea raiskama

Virtuaalsed keskkonnaarutelud aitaksid investeeringutega edasi liikuda, kirjutab Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu juhatuse esimees Hendrik Puhkim

leht.postimees.ee | Postimees | 22. aprill 2020

Ka planeeringute puhul oleks toimiv lahendus virtuaalselt toimuvad avalikud arutelud, kus oleks kõigile huvilistele tagatud võimalus osaleda. Samal ajal loovad virtuaalsed lahendused võimaluse osaleda ka eriolukorra lõppedes näiteks nendel, kellel pole mingil põhjusel võimalik füüsiliselt kindlasse kohtumispaika kohale tulla. Täna veel ei ole sellised lahendused riiklikul tasemel võimalikud, kuid loodame, et ametlike keskkonnaalaste avalike arutelude virtuaalne läbiviimine on peagi reaalsus ning saame selle abil astuda sammu lähemale tuleviku võimalustele.

Loe täispikka artiklit: leht.postimees.ee