Arhiiv 2019

2+1 möödasõidulõikudega teedest

Viimastel aastatel on Eestisse ehitatud esimesed maanteelõigud, kus on vaheldumisi ühel suunal kaks sõidurada ning teisel suunal üks. Tegemist on nn 2+1 teedega, mis naaberriikidest on paljudele tuttavad. 2+1 teed sellisel kujul nagu need on Eestisse rajatud, on suuresti välja töötatud Rootsis 1990. aastate esimesel poolel.

Põhjuseks, miks sellist lahendust üldse kaaluda on mitu:

• 1+1 teedel olukorras, kui liiklussagedus kasvab >6 000 a/ööp, muutub möödasõiduvõimaluse leidmine raskeks, kuna vastassuunalist liiklust on liialt palju. Seda olukorda raskendab liikluskoosseis (raskeliiklust), tee geomeetria (nähtavus kurvide, tõusud, langused) ja ristmikud ning mahasõidud.
• Tee üldine liiklussagedus ei ole aga niivõrd suur, et oleks vajalik 2+2 maantee. Ühest piiri, millest alates on vajalik 2+2 siin ei ole ja see sõltub jällegi liikluskoosseisust, tee geomeetriast, ristmikest jms. Ideaalsetes oludes võib 1+1 tee läbi lasta ka 20 000 a/ööp, kuid teekasutajatele selline liikluskeskkond meeldiv ei ole. Seetõttu, kui prognoositav liiklus on >15 000 auto/ööp, tuleb tõenäoliselt otsustada 2+2 maanteede kasuks, kui aga vahemikus 6 000-15 000 autot/ööpäevas, siis on üheks võimalikuks lahenduseks 2+1 maanteed.

Suurema liiklussagedusega 1+1 teedel on raskemate liiklusõnnetuste põhiliseks põhjuseks laupkokkupõrked. Kui 1+1 maanteedel on möödasõit võimalik ainult vastassuuna vööndi kaudu siis keskpiirdega maanteede puhul (2+1 ka 2+2) on sõidusuunad eraldatud ja möödasõidud märksa ohutumad. Allolevast tabelist on näha, et 1+1 teed on umbes kaks korda ohtlikumad kui 2+1 teed:

Seega liiklusohutuse parandamine on üks peamisi tegureid miks 2+1 maanteid rajatakse. Kuigi vaheldumisi sõidusuundade kaupa 2-rajailste teelõikude rajamine ei suurenda tee enda läbilaskvust, loob see ohutud võimalused möödasõiduvajaduse rahuldamiseks ja võimaldab tagada suuremat keskmist kiirust ning ühtlasemat liiklusvoogu, mis kokkuvõttes tähendab ka teekasutajate suuremat rahulolu liikluskeskkonnaga.

Rajatud 2+1 teede puhul on aluseks võetud suuresti põhjamaade ehk maailma mõttes parima liiklusohutusega riikide tunnustatud praktikad. Diskussioon selle üle, kas rajatud lõigud on õnnestunud või mitte või ei ole lihtsalt (veel) meile harjumuspärased, toimub nii erialainimeste vahel kui ka ühiskonnas laiemalt. Samas omad selged kasutuskohad ja eelised 2+1 teedel on nii 1+1 teede kui ka 2+2 teedega võrreldes.

Andres Brakmann
/ Skepast&Puhkim infrastruktuuri osakonna juht

Valmis Haapsalu lahe rannikuveekogumi seisundi eksperthinnang

Keskkonnaameti tellimusel valmis Skepast&Puhkim OÜ poolt mai lõpus Haapsalu lahe rannikuveekogumi seisundi eksperthinnang. Uuringuala hõlmas Läänemaal täielikult Haapsalu linna ning osaliselt Lääne-Nigula valla territooriumi. Tegemist on ühe väikseima ja madalaima veekogumiga. Madalast veest tingituna puudub lahes vertikaalne temperatuurigradient ja kihistumine. Varasemalt teostatud uuringute ja seirete tulemused näitavad, et Haapsalu lahe rannikuveekogumi koondseisund on olnud halb või väga halb. Seega koondseisundi hea saavutamine on ebatõenäoline.

Eksperthinnangu eesmärk oli olemasolevate andmete põhjal anda hinnang koormusallikate mõjust (sh punkt- ja hajukoormus) rannikuveekogumile. Koormuste osas, mida hinnatakse oluliseks, esitati meetmed ja nende ligikaudsed maksumused, mille rakendamise tulemusena on võimalik veekogumi seisundit parandada.

Haapsalu rannikuveekogumi seisundi parandamiseks saab välja pakkuda mitmeid meetmeid. Eeldada võib, et parima tulemuse annab lahe puhastamine setetest. Teised meetmed – roo lõikus, heitveelasu sissevoolukoha nihutamine avamere suunas, veevahetuse parandamine Tahu lahe ja Hara lahe vahel, punktkoormusallikatest tuleneva reostuse vähendamine, hajukoormusallikatest tuleneva reostuse vähendamine – on eraldivõetuna eeldatavalt väiksema mõjuga. Igal juhul on kõik vaadeldud meetmed rakendatavad etappidena, mille teostamiseks on vajalik teostada täpsemaid uuringud ja teha projektid ning võimalik, et ka keskkonnamõju hindamised. Meetmete rakendamisel võtab lahe hea seisundini jõudmine aega vähemalt 10 aastat.

Keskkonnaamet jätkab rannikuveekogumi seisundi parandamiseks vajalike meetmete rakendamisega ja uuringute läbiviimisega tuginedes antud uuringus toodule.

Marju Kaivapalu
/ Skepast&Puhkim OÜ keskkonnakorralduse üksuse juht

Algab Rail Balticu põhiliini projekteerimine Pärnu-Rapla lõigul

Rail Balticu ühisettevõtte RB Rail AS esindajad sõlmisid reedel Tallinnas lepingu Hispaania firma IDOM Consulting, Engineering, Architecture esindajatega Pärnu-Rapla raudteelõigu projekteerimiseks. Tegemist on esimese Rail Balticu põhiliini projekteerimislepingu sõlmimisega.

Leping puudutab 71-kilomeetrist lõiku Rapla maakonnapiirist Tootsini Pärnumaal, teatas RB Rail.

Lähtuvalt eelprojekist on lõigule plaanis rajada 13 maanteeviadukti, üheksa raudteeviadukti, üheksa ökodukti ja neli raudteesilda. Sõlmitud lepingu summa ilma käibemaksuta on 6,8 miljonit eurot.

Järgmise 24 kuu jooksul projekteerib IDOM koos Eesti ettevõttega Skepast & Puhkim OÜ raudtee aluskonstruktsiooni, pealisehituse ja sellega seotud tsiviilrajatised. Teenus hõlmab kohapealseid uurimusi, toimeväärtuse kujundamist, projekti põhjalikku väljaarendamist ning üksikasjalikku tehnilist projekteerimist.

Loe täismahus artiklit ERR uudiste portaalist.

Me peame rääkima ruumilisest planeerimisest

Skepast&Puhkim OÜ viis detsembris 2018 Rahandusministeeriumi tellimusel läbi uuringu, mille eesmärgiks oli kõigi Eestis kehtivate detailplaneeringute arvu, nende säilitamise koha ja formaadi väljaselgitamine.

Uuringu tulemused näitavad, et Eestis kehtib ligikaudu 15 000 detailplaneeringut, millest kolmandik on endiselt kättesaadavad üksnes paberkandjal ning paljudes omavalitsustes puudub inforegister kehtivate detailplaneeringute säilitamiseks. Palju olulisem numbrilistest näitajatest antud uuringus on pilguheit ruumilise planeerimise olukorrale Eesti omavalitsustes, mis avanes uuringu läbiviimise ajal ja selle tulemusel.

Ebaühtlane detailplaneeringute koostamise praktika

Nii palju kui on Eestis omavalitsusi, on ka erinevaid lähenemisi detailplaneeringute koostamisele – nende menetlemisele, ruumilahenduse väljatöötamisele ja sisunõuete kohaldamisele ning ka kehtivate planeeringute haldamisele. On omavalitsusi, kes juhivad detailplaneeringute koostamist täielikult digitaalselt ja on omavalitsusi, kes menetlevad planeeringuid üksnes paberkandjal. Kõikvõimalikud vahepealsed lahendused jäävad nende äärmuste vahele. Sama kehtib ka detailplaneeringute säilitamise kohta.

Planeeringud ongi aja- ja kohapõhised ning kaht identset planeeringulahendust ei ole olemas. Küll aga saab ja peabki olema ühesugune lähenemine planeerimismenetlusele ja planeeringulahenduse kujunemisele. Eestis ühtne lähenemine täna puudub.

Info maa-alal kehtiva ehitusõiguse kohta on ebatäielik

Omavalitsustes on ruumiinfo käsitlemine äärmiselt ebaühtlane, kohati mittetäielik. Näiteks võib esineda olukordi, kus omavalitsusel on säilitatud planeeringu kehtestamise otsus, kuid puuduvad joonised ja seletuskiri ehk informatsioon mingil maa-alal kehtiva lahenduse kohta. Esineb ka vastupidiseid olukordi – olemas on planeeringulahendus, kuid puudub informatsioon planeeringu menetlemise kohta. Linnalises keskkonnas muudetakse (juriidilise terminiga „täpsustatakse ja täiendatakse“) detailplaneeringuid projekteerimistingimustega, kuid uus lahendus jõuab harva planeeringujoonisele. On vaja aega ja eriteadmisi, et tegelikult kehtivast lahendusest lõplikult aru saada.

See tähendab omakorda suurt segadust planeeringute peamise sihtrühma – avalikkuse jaoks. Teadmata, millised ruumilahendused ja -praktika omavalitsuses kehtivad, on keeruline arendada mingeid piirkondi või kaitsta oma õigusi ja huve planeerimismenetluses.

Informatsiooni lünklikus tähendab suurt halduskoormust ka omavalitsustele – telefonikõned, kirjavahetused, teabepäringud jms. Kui arvutada summaarselt kokku mõne detailplaneeringu väljaotsimisele või kehtiva lahenduse mõistmisele kuluv aeg omavalitsustes, võib ainult ette kujutada meie ruumikvaliteeti, kui kogu see ajaressurss suunata hoopis planeeringute sisuliste lahenduste väljatöötamise peale.

Minu kinnistul kehtiv ehitusõigus = ametniku ajalooline mälu

Uute ja suuremate omavalitsuste ruumiline areng on otseses seoses selles osavallas töötava ametniku töökogemusega uues vallas. Tihtipeale saab adekvaatse informatsiooni üksnes valla ametnikult, kes on pikkade aastate jooksul planeeringutega tegelenud. Nende mälus oleva informatsiooni hulk on üüratu ja ebamaiselt väärtuslik. Kuid kas see on jätkusuutlik lahendus?

Pikkade menetluste tegelik põhjus

Ühtse, lihtsa ja automatiseeritud menetluskeskkonna puudumine on enamikes omavalitsustes suureks murekohaks. See ei puuduta üksnes lahenduse kuvamist vaid kogu planeerimisprotsessi ja menetluse läbiviimist – avalikustamist, kooskõlastamist ja muid vajalikke toiminguid. Täna on nii mõnigi detailplaneeringu menetlus takerdunud inimliku eksituse taha või Excel põhise protsessijuhtimise ebapiisavuse taha, kuna õigel hetkel on sobiv linnuke õigesse lahtrisse tegemata, ametnik on vahetunud teadmata täpset menetluse seisu või on ununenud kooskõlastus mõne seaduses nõutud ametkonnaga.

Üks väikse detaili kahe silma vahele jätmine võib tähendada kuni 2 kuulist viivitust planeerimisprotsessis, mis on 1,5 aastat kestva menetluse jaoks tegelikult täiendav 10% ajakulu – seda nii huvitatud isikule, omavalitsusele kui ka planeerijale. Automatiseerides planeerimismenetluse läbi lihtsa menetluskeskkonna, vabastame suurel hulgal omavalitsuses planeerimisega tegelevate ametnike ning planeerijate aega, et see omakorda suunata parema ja läbimõelduma ruumikvaliteedi loomisele.

Tsiteerides (vähemalt osaliselt) klassikuid – meie ruumilise planeerimise olukord on halb, kuid see on meie tuleviku väetis.

Anni Konsap
/ Skepast&Puhkim planeeringute üksuse juht

Estonia pumphüdroelektrijaama detailplaneering ja KSH

Skepast&Puhkim OÜ koostab Alutaguse vallas Estonia pumphüdroelektrijaama detailplaneeringut ja keskkonnamõju strateegilist hindamist. Elektrijaama arendaja on Eesti Energia AS ning planeeringu koostamise korraldaja on Alutaguse vald. Aprillis esitati ametkondadele ja erinevatele huvigruppidele arvamuse avaldamiseks planeeringu lähteseisukohad ja mõjuhindamise väljatöötamiskavatsus.

See märgib esimese olulise etapi lõpusirgele jõudmist pumphüdroelektrijaama kavandamisel Alutaguse vallas. Lähteseisukohtadega määratletakse sisuliselt ülesandepüstitus kogu ülejäänud planeerimise ja mõjuhindamise protsessiks – sätestatakse planeeringu koostamise eesmärk, tuuakse välja mõjud, mida mõjuhindamise käigus hindama asutakse, määratakse kindlaks edasise protsessi ajakava ja koostöö alused ning esitatakse nimekiri läbiviidavatest uuringutest.

Alutaguse valda, Estonia kaevanduse territooriumile kavandatava kuni 50MW koguvõimsusega pumphüdroelektrijaama tööpõhimõte seisneb maapealse ja maa-aluse reservuaari kõrguste vahe energeetilises ärakasutamises: madala elektrihinna juures või elektrisüsteemi tootmisvõimsuste ülejääkide korral pumbatakse vesi alumisest reservuaarist ülemisse (elektrienergiat tarbitakse) ning kõrge elektrihinna juures või tootmisvõimsuste puudujäägi korral süsteemis lastakse vesi omakorda ülemisest reservuaarist alumisse (toodetakse elektrit). Nii töötab pump-hüdroelektrijaam sisuliselt akuna, mis võimaldab tasakaalustada tootmist elektrisüsteemis.

Eesti Energia kavandatav pumphüdroelektrijaam on teine sarnane arendus Eestis. Pumphüdroelektrijaama, küll 500 MW koguvõimsusega, kavandatakse ka Paldiskisse. Planeering kehtestati aprillis 2019. Ka Paldiski pumphüdroelektrijaama detailplaneeringu on koostanud ja keskkonnamõjude hindamise on läbi viinud Skepast&Puhkim OÜ.

• Estonia pumphüdroelektrijaama lähteseisukohtadega saab tutvuda siit.
• Paldiski pumphüdroelektrijaama planeeringu materjalidega saab tutvuda siit.

Skepast&Puhkim juba 13

18. mail täitus meil juba 13 aastat tegutsemist. Kolleegidega tähistasime SKPK sünnipäeva sel korral restoranis Kolm Sibulat.

Video autor Eno Lints.

Looduse Omnibussiga kevadisel väljasõidul

Juba aastaid külastame kevadeti koos Looduse Omnibussiga huvitavaid kohti üle Eesti. Seekord käisime vaatamas ehitustöid Sindi paisul, väisasime Tori Siidritalu ning paitasime alpakasid Ares asuvas Alpakafarmis.

Video autor on meie kolleeg Eno Lints.

Rail Balticu perspektiivse kaubajaama logistilisi ühendusvõimalusi käsitlev uuring

23. mail toimus Pärnumaa Arenduskeskuses Rail Balticu perspektiivse kaubajaama logistilisi ühendusvõimalusi käsitleva uuringu avakoosolek. Uuringu tellijaks on SA Pärnumaa Arenduskeskus ja teostajaks Skepast&Puhkim OÜ. Idee autoriks ja toetajaks on Riigikogu liige Andres Metsoja, partneriteks Rahandusministeerium, Pärnu linn, Tori vald, Pärnumaa Omavalitsuste Liit ja kohalikud ettevõtjad.

Pärnumaa Arenduskeskuse pressiteadet loe täismahus siit.

2018. aasta sillaprojekteerija Margo Märdin

7. mail toimus Tallinnas Maanteeameti tänuüritus. Tunnustati möödunud aasta parimaid tegijaid oma valdkonnas.

Meil on rõõm teatada, et kategoorias “Parim sillaprojekteerija 2018” sai auhinna meie andekas kolleeg – Margo Märdin.

Palju õnne Margo!

Marko Ründva ja Skepast&Puhkim asutasid ettevõtte Kajaja Acoustics

Pikaajaliste kogemustega akustikakonsultandi Marko Ründva ja Skepast&Puhkim OÜ juhtide koostöös sündis 2018. aasta lõpus müra- ja akustika-alaseid konsultatsioone pakkuv ettevõte Kajaja Acoustics.

Laki põik 2, Tallinn   |   info@kajaja.ee   |   www.kajaja.ee

Kajaja Acoustics peamine eesmärk on pakkuda kvaliteetset tellijale orienteeritud akustikaalast konsultatsiooni, projekteerimise ja mõõtmiste teenust. Visioon on kasvada Eesti juhtivaks ettevõtteks ja olla eelistatud koostööpartner antud valdkonnas.

Marko Ründval on pikaaegne kogemus ehitus- ja ruumiakustika, keskkonnamüra (sh militaarmüra) valdkonna konsultatsioonis ja projekteerimisel, akustilistel kontrollmõõtmistel ja ehitustööde järelevalvel alates 2000. a.

Alates 2006. a tegutsev Skepast&Puhkim OÜ on rohkem kui 12 aasta jooksul teostanud rohkelt keskkonnamüra alaseid töid (mõõtmised, modelleerimised, konsultatsioon ja hinnangud) erinevates valdkondades – maanteed, raudteed, lennuliiklus, tuulepargid, tööstus- ja militaarobjektid. Lisaks on osaletud Tallinna linna välisõhu strateegilise mürakaardi koostamisel.

Teenused

Spetsialistid

VAATA LISA