Algab Balticconnectori ehituse keskkonnaseire

Sõlmisime juuni lõpus Elering AS-ga lepingu Balticconnectori gaasi ülekandetoru ehitustööde aegse keskkonnaseire teostamiseks Eesti vetes. Seiret teostab konsortsium, kuhu kuuluvad Skepast&Puhkim OÜ, Maves AS, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ornitoloogiaühing.

Tööd algavad juulis 2018 ning kestavad 15 kuud.

Keskkonnaseire jälgib keskkonnanõuete täitmist Balticconnectori Eesti territoriaalvetesse ja majandusvööndisse jääva merealuse osa ehitustööde ajal. Seirekava katab järgmised Balticconnectori ehituse etapid:

•        Enne ehitustööde algust
•        Ehituse aegne seire

Lisaks teostatakse seire ka peale ehituse lõppu, kuid see ei kuulu antud lepingu mahtu.

Seirekava katab erinevad merekeskkonna mõjutatavad komponendid. Seire eesmärk on jälgida ja dokumenteerida projekti teostamise käigus võimalikku mõju merekeskkonnale ja võimaldada operatiivset sekkumist ja leevendusmeetmete kasutuselevõttu ebasoovitavate keskkonnamuutuste ilmnemisel.

Merekeskkonna seire hõlmab järgmisi merekeskkonna komponente:

• Merevee füüsikalised ja keemilised parameetrid
• Pelaagilised kooslused
• Merepõhja elupaigad tööde läbiviimise potentsiaalses mõjualas ja foonialal
• Merepõhja setete keemilised parameetrid
• Kalastiku koosluse struktuur tööde läbiviimise mõjualas ja foonialal
• Merekeskkonna müratase
• Linnustik

Seire on korraldatud selliselt, et oleks võimalik tuvastada konkreetselt ehitustegevusest tingitud mõju. Selleks viiakse läbi mõõtmised ja vaatlused nii kavandatud tegevuse vahetus läheduses kui ka referentsalal (ala, mis on üldiste keskkonnatingimuste kompleksi järgi sarnane ehitustegevusega hõlmatud alaga, kuid millel otseselt ehitustegevusest tulenev mõju ei avaldu). Seiretegevuse metoodiliseks aluseks on Eesti riikliku keskkonnaseire jaoks kehtivad metoodilised standardid ja nõuded, mis üldjoontes vastavad HELCOMi standardmetoodikatele (http://www.helcom.fi/action-areas/monitoring-and-assessment).

Kontakt: Hendrik Puhkim, hendrik.puhkim@skpk.ee

Skepast&Puhkim projekteerib lähiajal 37 kilomeetrit Tallinn-Pärnu-Ikla maanteed

Skepast&Puhkim sõlmis Maanteeametiga lepingud põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 92,6 – 120,6 Libatse – Nurme lõigu ja km 133,4 – 143 Pärnu – Uulu lõigu projekteerimiseks.

Projektidega nähakse ette põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) teemaplaneeringutega kavandatud trassi asukohas 2+2 või 2+1 lahendusega põhimaantee projekteerimist. Projekt sisaldab ka eritasandilisi liiklussõlmi, kogujateid ja kergliiklusteid.

Projekt antakse Maanteeametile üle 2019. aasta keskpaigaks.

Vaata lisa:

https://parnu.postimees.ee/4250237/nurmest-libatseni-kavandatakse-2-2-ja-2-1rajalist-maanteed

https://www.err.ee/586419/mitmed-maanteeloigud-saavad-ohutuma-2-1-lahenduse

https://www.mnt.ee/et/ehitus/parnu-uulu-loigu-projekteerimine-ja-ehitus

https://parnu.postimees.ee/4437009/juhtkiri-investeering-maanteesse?_ga=2.143606645.1762936936.1528271979-392791164.1507449687

https://parnu.postimees.ee/4434759/suur-plaan-parnu-uulu-loigule-planeeritakse-mitmetasandilisi-ristmikke

Skepast&Puhkim ja Psience OÜ viivad läbi Tartu linna elanike liikumisviiside uuringu

Skepast&Puhkim’il on koostöös Psience OÜ-ga käsil uut tüüpi uuring – Tartu linna ja selle lähipiirkonna elanike liikumisviiside uuring.

Uuringu eesmärk on anda ülevaade sellest, millised tegurid mõjutavad Tartu linna elanike liikumisviiside valikuid ja valmisolekut kasutada säästvaid transpordilahendusi. Selle põhjal saab edaspidi kujundada linnaruumi ning teha vastavaid muudatusi, et suunata inimeste liikumisharjumusi jätkusuutlike lahenduste suunas.

Liikumisviiside uuringu raames kaardistatakse elanike liikumisviiside valikud, nende põhjused, peamiselt kasutatavad liikumistrajektoorid, liikumiste sihtkohtade asukohad ning nende külastamise vajadused. Samuti hangitakse taustainfot elanike valmisolekuks kasutada erinevaid liikuvusteenuseid ning säästvaid liikumisviise.

Tartu liikuvusuuring on  innovaatiline selle poolest, et soovime siin tavaküsitlusele lisaks hankida infot ka kaardikujul, st et inimeste liikumisharjumusi uurime me mh ka graafilise liikumispäeviku meetodi abil. Uudsed kaardirakendused võimaldavad seda tüüpi infot palju mitmekesisemalt hankida ning tulemusi saab ruumiliselt paremini visualiseerida, mis omakorda lihtsustab uuringu kasutatavust.

Liikumisviiside uuringul on palju praktilisi väljundeid, seda saab kasutada linnaruumi planeerimisel – eelkõige üld- aga ka detailplaneeringute jm tüüpi planeeringute raames, transpordilahenduste kavandamisel, arendusalale sobiva asukoha leidmisel, see annab taustainfot edasiste tegevuskavade mh liikuvuskavade koostamiseks.

Kuna transporditaristu otsused mõjutavad vahetult iga piirkonna ruumikvaliteeti ning kaasaegse inimese liikumisvajadus on suur, siis on selle valdkonna teemadering kõigi otsustajate igapäevane tööalane väljakutse. Kuid õigete valikute tegemiseks ja vajalike plaanide elluviimiseks on vaja taustainfot, mis tugineb kvalitatiivsele uurimismeetodile. Esindusliku valimi ja küsitluse õnnestumiseks oleme kaasanud oma meeskonda pikaaegse kogemusega ettevõtte Psience, kes omab sarnaste küsitluste läbiviimise oskusi.

Tartu linna elanike liikumisviiside uuring peaks valmima detsembris 2018.

Vaata lisa:

https://tartu.postimees.ee/4460655/tartu-linn-votab-inimeste-liikumisharjumused-uuesti-luubi-alla

https://www.err.ee/693923/tartu-hakkab-uurima-inimeste-liikumist

Skepast&Puhkimi planeeringute veebilahendused

19. aprillil 2018.a toimusid ESRI päevad, kus osalesime ja tegime ettekande teemal paberjoonised versus veebirakendus. Viimasel ajal on üha rohkem küsitud veebipõhiseid lahendusi ja tendentsid planeeringujooniste koostamisel on hakanud muutuma.

Üldplaneeringu üheks lahutamatuks osaks on selle joonis ja väljatrükk ehk paberkaart. Kuid paberkaardi kasutamisega kaasnevad mitmed probleemid, mis praegusel infoajastul on ajale jalgu jäänud. Üldplaneeringu joonis on tihtipeale väga suur ja sellega kontorilaua taga töötada on peaaegu võimatu. Paberkaardiga töötamiseks tuleb see riputada eraldi seinale või kasutada suurt lauda, et head ülevaadet saada. Teiseks probleemiks on see, et teemasid, mida kaardil kujutada on väga palju ja see teeb kaardid kirjuks. Kihtide kattuvusel on raske leppemärke lugeda ning seetõttu võib olla vajadus koostada mitu erinevat teemakaarti ja pole võimalik kogu infot koos vaadelda.

Jooniste failidega töötamine võib samuti palju probleeme tekitada, kuna jooniste disain lähtub üldjuhul paberjoonise loogikast. Näiteks on joonise leppemärgid ühes nurgas, kuid oluline info hoopis teises nurgas. Lisaks on failid väga suuremahulised, seega tekivad suurendamise probleemid, kihtide sisse-väljalülitamine on aeglane jms.

Eelpool toodud probleeme aitab paljuski lahendada veebipõhine lahendus, mistõttu hakkab paberkaarti välja vahetama järjest enam veebirakendus. Näiteks ei ole veebis materjalide vaatamiseks vaja võimsaid arvuteid, info vaatlemise kiirus sõltub internetikiirusest. Veebirakendus on ka arusaadavam viis info esitlemiseks spetsialistide ringkonnast väljaspool.

Skepast&Puhkimi planeeringute osakonnas oleme välja töötanud erinevaid veebilahendusi, mis aitavad planeeringu infot paremini esitleda ja suurendada kasutajamugavust. Vt näidet siit.

Skepast&Puhkim OÜ konsulteerib Nordic Trout OY-d hoonestusloa taotlemisel ning viib läbi keskkonnamõjude hindamise.

Rootsi ja Soome suurim vikerforelli kasvataja Nordic Trout Ab sihib uue kalakasvanduse kohaks Hiiumaa rannikut, kus püsti panna Eesti suurim kalafarm.

Skepast&Puhkim OÜ konsulteerib Nordic Trout OY-d hoonestusloa taotlemisel ning viib läbi keskkonnamõjude hindamise.

Just Hiiumaa võeti Soome kontserni Kalaneuvos kuuluvas Nordic Troutis eesmärgiks seetõttu, et Hiiumaa merealade planeeringus on vesiviljeluse alad kenasti kinnitatud. Soomes on jälle uute kasvatuskohtade leidmisega raskusi ning keeruline ka tagada ligipääs farmidele, sest rannaalad sageli eraomandis.

Hiiumaa poolt vaadatuna on tegemist pigem positiivse algatusega, rääkis Hiiu vallavanem Reili Rand. “Nordic Trouti külastuse ning selle järgnenud uudise valguses on valla poole pöördunud teisigi huvilisi Hiiumaa rannikumerre kalakasvatuse rajamiseks,” lisas ta. Kalakasvatus Eestis on ka konkureeriva PRFoodsi juhatuse liikme Indrek Kasela sõnul suure perspektiiviga. “Me uurime ise ka võimalusi laiendada oma Soome ja Rootsi kasvatuste kogemusi Eestisse. Kalakasvatus sobib Eesti rannikule, sest just vikerforelli nõudlus on suurem kui pakkumine,” kommenteeris Kasela. Eestis ei saa Kasela sõnul rajada väga suuri, Norra omadega võrreldavaid kasvatusi, seepärast pole näiteks lõhekasvatus ratsionaalne. Kuid vikerforell pakub lisaks suurele ekspordipotentsiaalile ka Eesti tarbijale võimaluse süüa kohalikku, värsket ja kõrgekvaliteedilist kala.

Kala kasvatamine ja müük Eestis (tonnides)

Kolmekordistaks Eesti vesiviljeluse toodangu

Nordic Trouti vikerforelli kasvanduse aastatoodanguks planeeritakse 2000-2500 tonni vikerforelli. Eestis on raske sellisele mahule võrdlust tuua, viimaste statistikaameti andmete järgi müüsid Eesti vesiviljelejad 2016. aastal näiteks 680 tonni vikerforelli, mis moodustas ka enamiku siinsest vesiviljeluse toodangust. Seda, kui palju kala kasvatati, statistikaamet ei avalikusta, sest tootjaid on lihtsalt liiga vähe.

Täpsemalt tahavad soomlased ehitada kaks kalafarmi, mõlemale poole Tahkuranna poolsaart. Esimeses järgus valmiks väiksem, kuni 500 tonnise jõudlusega farm, kus hiljem võiks hakata kasvatama maimudest noorkalu. Need lastakse siis edaspidi sumpadesse juba suuremas farmis, kus neist kasvatatakse 2,5kilogrammised kalad.

“Esialgu toome maimud ja noorkalad meie kalafarmidest Soomes ja Rootsis, kuid uurime ka võimalusi teha koostööd kohalike tootjatega. Meil on valikus ka alustada maimude kasvatamist Eestis,” ütles Karlsson.

Turustamisele suunatud kalade kehakaal on 2,5 kg (roogitult). Selleks, et saavutada Läänemere piirkonna kliimatingimustes turustamiseks sobilik suurus, vajab vikerforell kahte kasvuperioodi. Esimene kasvuperiood toimub teistes kasvatustes Eestis, Soomes või Rootsis. See on tingitud asjaolust, et tehistingimustes kasvatatud kalad ei pea vastu talvistes oludes ja kehtiva korra järgi ei tohi kalasid talvel lahtistes sumpades hoida.

“Pikemas perspektiivis tuleb meil arvatavasti rajada kalade puhastamiseks omaette asutus ikkagi Eestisse, kuid selle tarvis peame saavutama piisava toormemahu, mis tagaks töö aastaringselt, ka väljaspool lühikest kasvatushooaega,” kommenteeris Karlsson.

Kui palju töötajaid kasvandus vajab, on samuti praegu raske öelda, kuid konkreetselt kasvanduse jaoks 8-12 inimest, kuid puhastamisjaama rajamisel veel 30 lisaks, märkis ta.

“Kohtumistel Nordic Trouti esindajatega oleme selgelt kogukonna ootusena sõnastanud kohapealse kalatöötlemise, mis looks kogukonnale töökohti,” rääkis Rand.

Vesiviljeluse jalajälg karjakasvatusest väiksem

Võimalike keskkonnaküsimuste kohta peab vastused andma juba keskkonnamõjude hindamine (KMH) ning iseenesest on Hiiu merealas ruumi neljale kalakasvatusele. Avamere kalakasvatuse rajamise KMH eelhinnangus on märgitud, et silmas peab pidama näiteks, kuidas võib merepõhja mõjutada läbi kalasumpade vajuv sööt ja kalade väljaheited või kuidas võib ümbruskaudseid mõjutada lõhn.

Kasela märkis, et kalakasvatus on palju keskkonnasõbralikum kui näiteks loomakasvatus. “Meie enda farmid Rootis on “CO2-negatiivsed” ning üldiselt on kalakasvatuste süsihappegaasi jalajälg kümme korda väiksem kui loomakasvatuses või kaks korda väiksem kui seakasvatuses. Samuti on veekulu loomakasvatusega võrreldes väiksem seitse korda,” loetles ta.

3000 tonni kalasööta aastas

Sööta läheb sellises kasvatuses näiteks 1,2 kilogrammi iga kilogrammi kala kohta, see tähendab vajadust 3000 tonni kalasööta, millest 15 protsenti moodustab Läänemerest püütud kala, peamiselt kilu ja räim. Võrdluseks loomakasvatuses kulub iga kilo lõpptoodangu kohta 6-8 kilogrammi sööta.

“Traditsiooniliselt on kalaliha ja kalaõli olnud kalasööda kõige tähtsam koostisosa, kuid juba mitu aastat on edukalt katsetatud ka muu toorainega, mis on nii loomset kui ka taimset päritolu,” rääkis Karlsson.

Nordic Trouti peamised söödatarnijad asuvad Taanis (Biomar) ja Soomes (Raisioaqua), mõlemad ettevõtted kasutavad Karlssoni sõnul tooraineks Läänemerest püütavat kilu ja räime. Kalakasvatajad ise söödatootmise rajamise mõtet ei ole mõlgutanud, see on ikkagi võrdlemisi keerukas protsess ning nõuab ka suuremat tootmismahtu, kui endil ära kuluks.

Söödana kasutatakse graanuleid, mille suurus on tavaliselt 5–8 mm. Sööta tuuakse tonnistes kottides Lehtma sadamasse, kus see laaditakse söödapraamile, millele mahub korraga 400-600 tonni sööta

Pärnu lennuvälja rekonstrueerimine

AS Tallinna Lennujaam ja Skepast&Puhkim OÜ sõlmisid lepingu, mille eesmärgiks on koostada Pärnu lennuvälja liiklusala rekonstrueerimise eskiis- ja tehniline eelprojekt.

Et Pärnu lennuvälja infrastruktuur vastaks rahvusvaheliselt aktsepteeritud tasemele (ICAO, EASA), on arendusprojekti eesmärgiks rekonstrueerida lennuvälja liiklusala (lennurada, perroon, ruleerimistee), projekteerida uus tulede süsteem ja perrooni valgustus, elektri,- sademevee- ja kanalisatsioonitrasside süsteemid, vajalikud nõuetekohased ohutusalad. Projekttööde teostamise lõpptähtaeg on 2018. aasta lõpp.

AS Tallinna Lennujaam and Skepast&Puhkim OÜ signed an agreement aimed at drafting a preliminary and technical preliminary project for the reconstruction of the traffic area of Pärnu airfield.

To meet an internationally accepted levels (ICAO, EASA) for Pärnu aerodrome infrastructure, the aim of the development project is to reconstruct the aerodrome traffic area (runway, apron, taxiway), design a new lighting system and apron lighting, electricity, rainwater and sewerage systems, required proper safety areas.

The deadline for completion of the design works is the end of 2018.

KeMÜ esimeheks valiti Hendrik Puhkim

MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing (KeMÜ) valis hiljuti järgmiseks kaheks aastaks uue juhatuse, kuhu kuuluvad Riin Kutsar, Jaak Järvekülg, Kaja Peterson, Karl Kupits, Elar Põldvere, Toomas Pallo ja Hendrik Puhkim. Juhatuse esimeheks valiti Hendrik Puhkim.

Foto: http://www.eaia.eu/

KeMÜ on loodud 2012 aastal ning ühendab endas keskkonnamõju hindamisega tegelevaid eksperte. Ühingusse kuulub 40 liiget.

Ühingu üldisem eesmärk on keskkonnamõju hindamise (nii KMH kui KSH) süsteemi paremaks muutmine ja keskkonnamõju hindamise kvaliteedi tõstmine Eestis ja tore, kui pisut ka Euroopas/maailmas. Et seeläbi paraneks KMH/KSH maine, sisuline otstarbekus ja otsustes keskkonnamõju arvestamine.

Ühing korraldab liikmetele arutelusid, teeb koostööd ametkondadega ning osaleb õigusloomes.

ÜLDPLANEERINGUTE UUED VÄLJAKUTSED

Omavalitsuste üldplaneeringud on jõudmas järjekordsesse suuremasse koostamise ning uuendamise etappi. Põhjuseks eelkõige haldusreform, kuid kaudselt on selle esilekutsumiseks ka uute lähenemiste arengud ning ühiskonna muutustest tulenevad vajadused. Üldplaneering kui omavalitsuse pikaaegne strateegiline ruumiline arengudokument ei saa üldjuhul üle 10-20 aasta järjest muutumatuna oma inimeste elukeskkonna tööriistana toimida.

Aja jooksul on muutunud seadused ning põhimõtted, kuidas ruumi käsitletakse. Samuti on lisandunud kogemust ja teadmist, kuidas arenguid suunata. Järgnevalt anname ülevaate üldplaneeringu peamistest uutest suundadest ning väljakutsetest, millega omavalitsused lähiaastatel kokku puutuma peavad.

Üldplaneeringu tehnilise ja sisulise mahu suurenemine

Üldplaneeringu keskne teema on küsimus täpsusastmest – kuidas luua piisavalt üldised tingimused, mis toimiksid suure raamistikuna, kuid mis oleksid samal ajal piisavalt täpsed, et mitmekülgseid juhtumeid käsitleda. Tingimused peavad olema nii üldised kui võimalik, kuid samas nii täpsed kui kohapealsed olud vajavad. Detailsete tingimuste taustal on vaja meeles pidada paindlikkust ja üldisi eesmärke, milleni tahetakse jõuda. Kohalikel omavalitsustel tuleb rohkem rakendada ka kaalutlusotsuse jõudu, kuid selle rakendamisel on oluline meeles pidada üksikasjaliku põhjendamise vajadust. Kõikvõimalikke olukordi ei suudetagi alati ette näha ning sel juhul tuleb usaldada kaalutletud mõistuse häält.

Ootused üldplaneeringu täpsusastmele on suurenenud, sest see peab andma lähtetingimusi mitte pelgalt detailplaneeringutele, vaid ka projekteerimistingimustele. Teisalt on haldusreformi tulemusena käsitletavad territooriumid oluliselt suurenenud ja seeläbi on üldplaneeringu sisu läinud ka kompleksemaks – ühe omavalitsuse territooriumil on koos väga tihedad keskusalad kui ka ajaloolised hajakülad. See on päris suur väljakutse piirkonna ruumilise ühtlustamise jaoks ning loogiliste ja lihtsasti kasutatavate reeglistike määramiseks. Kui üldplaneering hõlmab väga eriilmelisi piirkondi, kus on mitmed erisugused kohalikku konteksti arvestavad reeglid, siis muutub tavapärase teksti ja jooniste kujul esitatud planeeringu lugemine suureks väljakutseks ka kogenud spetsialistile. Üldplaneeringu suureneva keerukuse üheks lahenduseks on uuenenud formaadi kasutamine, mis tähendab, et tavapärane paberkaust kaob ajapikku ajaloohõlma ning asemele tuleb pigem veebirakendusena loetav planeeringu formaat. Kuid see eeldab paratamatult ka tehnilise ja tarkvaralise võimekuse suurendamist omavalitsuste aga ka teiste kasutajate jaoks. Üldplaneeringu tehnilise ja sisulise mahu suurenemine tähendab omakorda, et suureneb ka üldplaneeringu koostamise maksumus.

Üldplaneering peab lähtuma realistlikust olukorrast

Esimesed omavalitsuste üldplaneeringud olid valdavalt olemasolevat olukorda kirjeldavad ning loetelud piirangutest, kuid tänaseks on aru saadud, et üldplaneeringu peamine väljund on anda tingimusi ehitustegevuseks ning arengu suunamiseks. Olemasolevate kirjeldustega ei ole palju teha, kui neist ei tulene tulevikku vaatavaid suuniseid. Seega tasub üldplaneeringu koostamisel eelkõige panustada tingimuste ning juhiste välja töötamisse, sest läbi nende toimub peamine üldplaneeringu elluviimine. Samal ajal tuleb siht hoida strateegilisel vaatel ning kurss seada üldiste ruumiliste eesmärkide põhjal. Ühiselt sõnastatud visioon ning põhimõtted on need tööriistad, mille pärast üldplaneering pidevat lugemist ja kasutamist leiab.

Eelmise põlvkonna üldplaneeringuid analüüsides võib tõdeda, et need olid tihti liialt idealistlikud. Tänaseks on õpitud, et üldplaneering peab pigem lähtuma realistlikust olukorrast, st et otsused peavad tuginema statistilisele analüüsile ning tervele mõistusele, mitte lühiajalistele muutuvatele oludele. Arenguid tuleb ohjata, sest nendega kaasnevad muutused tuleb omavalitsusel endal varem või hiljem lahendada. Mõistlik on kohe algusjärgus visualiseerida tervikpilt ning kaasnevate hüvede kõrval teadvustada ka probleeme. Kas väheneva elanike arvu tingimustes suudab omavalitsus tagada vajalike teenuste kättesaadavuse ja elukeskkonna atraktiivsuse? Kas tehase ärakolimisega, mis on seni olnud suurim tööandja, suudetakse taastada vajalikud kohapealsed töökohad?

Arvestada tuleb ühiskondlike trendidega

Samuti on asjakohane üldplaneeringu ajaraamistikus arvestada ühiskondlike üldiste trendidega: rahvastiku vananemise, kahanemise ning rändest tulenevate muutustega. Inimesed ei ole konkreetsete ruumiliste asukohtadega enam nii tugevalt seotud kui varasemate põlvkondade jooksul ning see survestab üha enam omavalitsusi panustama kvaliteetse ja inimsõbraliku elukeskkonna loomisse. Kesksele kohale tuleb paigutada turvaline, inimest igal tema eluhetkel väärtustav eluruum. Rahvastiku kahanemise ja vananemise väljakutseteks on vähempaindlike vanuserühmadega arvestamine (noored ja eakad) ning nende jaoks vajaliku infrastruktuuri ning ruumilise keskkonna kujundamine. Samuti on muutunud majanduslik keskkond ning töötegemise viisid ja valdkonnad.

Küsimus on, kui hästi ollakse kursis ühiskonnas aset leidvate trendidega ning kuidas neid kohaliku elu arendamiseks kasutada ning millisteks muutusteks ollakse valmis juba täna. Need on aspektid, mille üle kohalik omavalitsus peab uue üldplaneeringuga alustamisel mõtlema. Olukorra analüüs ja lähtekohad on soovitatav enne konsultandi palkamist läbi mõelda.

Väliste konsultantide kaasamine

Üldplaneeringu koostamisel konsultandi abi kasutades on vaja meeles pidada, et kohalikku olu ja eripärasid teavad kõige paremini kohalikud spetsialistid ning kuna üldplaneeringu koostamine on suuremahuline projekt, tasub töökoormuse mõttes reserveerida eraldi inimene, kelle tööülesannete hulka kuulub üldplaneeringu koordineerimine ja koostamine. Samuti tasub meeles pidada, et omavalitsus ja konsultant koostavad üldplaneeringut partnerluses, konsultant ei saa planeeringut üksi valmis teha ning sellest ei oleks ka omavalitsusele abi. Kuna üldplaneeringu viib ellu omavalitsus, siis on äärmiselt oluline, et omavalitsus ise on koostaja rollis aktiivsem ja juhtiv osapool.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine

Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku (Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus).

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetaval alal peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni.

ÜVVK kava

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine toimub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVVK kava) alusel. Kava koostamist korraldab kohalik omavalitsus.

ÜVVK kava koostatakse vähemalt 12 aastaks ja vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ning vajaduse korral korrigeeritakse. Seejuures tuleb kava täiendada nii, et käsitletava perioodi pikkus oleks taas vähemalt 12 aastat ning üle vaadatud kava uuesti kinnitada. Iga nelja aasta tagant tuleb ÜVVK kava ülevaatamise raames läbi vaadata reoveekogumisala andmed (piirid, suurus) ja muutuste korral esitada taotlus reoveekogumisala kinnitamiseks keskkonnaministrile.

Vastavalt Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele peab ÜVVK kava sisaldama vähemalt:

• ühisveevärgiga kaetavate alade ja reovee kogumisalade kaarte;
• dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemi, sealhulgas reoveekogumisalade sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee äravoolurajatiste põhiskeemi. Dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeem peab sisaldama vähemalt:
• veeallikate ja veehaarete ning pumba- ja puhastusrajatiste asukohti, sanitaarkaitsealade ning rõhutsoonide ulatust ja kirjeldust;
• tulekustutusvee saamise lahendusi ja veevõtukohti;
• kanalisatsioonisüsteemide kirjeldust, ülevoolu-, pumba- ja puhastusrajatiste ning purgimissõlmede ja väljalaskude asukohti ja kujasid.
• ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendusmeetmete ajakava ning nende hinnangulist maksumust.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamisel riigi tagatud laenuga, riiklike või Euroopa Liidu vahenditega peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas lisaks eespool nimetatud andmetele sisalduma veel:

• keskkonnatingimuste ülevaade;
• ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse kirjeldus;
• sotsiaal-majanduslike näitajate kirjeldus;
• ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide asukoht ja nende asendiskeem ning nimetatud süsteemide tehniline kirjeldus ning seisukorra ja sobivuse hinnang;
• vee-ettevõtja finants-majanduslike näitajate kirjeldus ning lühi- ja pikaajalised investeerimisprogrammid, investeeringute allikad jm seaduses nõutud finantsosa;
• kohaliku omavalitsuse üksusele sobivate tehniliste lahenduste iseloomustus;
• kohaliku omavalitsuse üksuse määratud perspektiivsete ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetavate alade kaardid.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava tuleb enne kinnitamist kooskõlastada Keskkonnaameti ja Terviseametiga. Tuleb arvestada, et kui mingi piirkond jäi ÜVVK kavast välja ja see kantakse sinna hiljem eraldi aktiga, siis tuleb ka tehtavad muudatused kooskõlastada Keskkonnaameti ja Terviseametiga.

Mitme kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumi hõlmava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud ala ulatus ning sellise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise tingimused määratakse omavalitsuste vahelise halduslepinguga.

Tallinna kesklinna idaosa sademeveelahenduste skeemi koostamine

Tallinna Kommunaalameti tellimusel oleme alates 2017. a juulikuust koostanud Tallinna kesklinna idaosa piirkonna sademeveelahenduste skeemi.

Kesklinna idaosa ühisvoolse kanalisatsiooni valgala on osa linna ühest suuremast, Kesklinna ühisvoolse kanalisatsiooni valgalast ja baseerub tunnelkollektoril nr 1, mille kaudu  juhitakse reo- ja sademeveed edasi Paljassaare reoveepuhastusjaama. Sademevesi koormab üle ühisvoolse süsteemi Ahtri tänava piirkonnas, mis põhjustab suurte vihmade puhul ulatuslikke uputusi tänavatel ja reovee sattumise merre Härjapea ülevoolu kaudu, samuti häirib ühisvoolse süsteemi kaudu Paljassaarde suunatud sademevesi reoveepuhasti tööd.

Sademevee suunamiseks merre töötavad täna Lootsi ja Härjapea sademeveepumplad, projekteeritud on Reidi tee sademeveepumpla ning Põhja pst 33 isevoolne sademevee väljalask.

Valgalapõhised lahendused kanalisatsiooni lahkvoolseks viimiseks on varasemalt koostatud Kesklinna valgalaga piirnevate Katusepapi ja Seevaldi kollektori valgalade kohta.

Töö koostatakse kahes etapis, millest esimene etapp valmis septembris 2017.

Koostatava töö esimeses osas täpsustati valgala piir lähtudes käesolevaks ajaks planeeritud ja projekteeritud reo- ja sademeveekanalisatsiooni võrkudest valgalal ja selle piiril ning varem koostatud uurimistöödest-skeemidest. Koguvalgala sees määrati 4 suuremat alamvalgala ning nende eelvoolud. Koostati valgala lahkvoolne reo- ja sademevee ärajuhtimise põhimõtteline skeem koos väiksemate alamvalgaladega, vanalinnale nähti ette eelvoolud kanalisatsiooni lahkvoolseks viimiseks. Koguvalgala reoveekanalisatsiooni eelvooluks on tunnelkollektor nr 1, sademevee eelvooluks Tallinna laht.

Esimese etapi raames koostati määratud alamvalgalade koondtabel, mis sisaldas alamvalgala pindala, pinnakatte iseloomustust ning arvutuslikku vooluhulka alamvalgalalt. Vastavalt lähteülesandele tuleb töös arvestada AS-i Tallinna Vesi reaalselt mõõdetud vihmade andmetega. Vooluhulga arvutamise jaoks teostati seega esimese etapi raames vihmade analüüs, mille käigus koostati võrdlustabelid ja graafikud illustreerimaks reaalselt mõõdetud vihmade koguseid ja intensiivsust ning vastavalt standardile arvutatud vihmade intensiivsust. Analüüsi tulemus näitas, et viimastel aastatel mõõdetud reaalsed vihmad on 1,4 – 2,2 korda suurema intensiivsusega kui arvutuslikud.

Töö teises etapis on koostamisel sademeveevõrgu hüdrauliline mudel, mille tulemusena määratakse sademeveesüsteemi täpsemad lahendused (vajalikud torustiku läbimõõdud, kõrgused, kalded, erinevate valgalade omavahelised ühendused, ühtlustusrajatised jms). Üheks suurimaks dikteerivaks asjaoluks on perspektiivsete sademeveetorustike ristumised olemasolevate suurte ühisvoolsete kanalisatsioonikollektoritega. Teises etapis koosatakse perspektiivsete torustike täpsustatud skeemid, põhikollektorite pikiprofiilid, võimalik ehitusetappideks jaotus ja hinnangulised mahtude tabelid, samuti antakse soovitused järgmiste projekteerimisetappide jaoks.

Koostatav töö kooskõlastatakse Tallinna Kommunaalametiga, AS-iga Tallinna Vesi, Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga ja Tallinna Keskkonnaametiga ning on edaspidi aluseks planeeringutes ja projektides ühiskanalisatsiooni tehniliste lahenduste koostamisel ja maa-alade reserveerimisel ühiskanalisatsiooni vajalike rajatiste ehitamiseks.