Arhiiv 2017

Sillamäe ammoniaagiterminali keskkonnamõju hindamine sai valmis

Rahvusvaheline ettevõte EuroChem kavandab Sillamäe sadamasse  ammoniaagiterminali. Sillamäe ammoniaagiterminali rajamise eesmärk on võimaldada veeldatud ja jahutatud ammoniaagi ajutist hoidmist ning ammoniaagi ümberlaadimist seoses ekspordi ja impordiga (raudteelt meretranspordile, meretranspordilt kaldal paiknevasse hoidlasse) Sillamäe vabatsoonis. Terminali põhieesmärk on ammoniaagi eksport meretranspordiga Euroopa ja Ameerika turgudele. Kavandatav aastane ekspordikäive on kuni 1 miljon tonni ammoniaaki aastas.

Arendaja – EuroChem Terminal Sillamäe AS – kuulub rahvusvahelisse EuroChem gruppi, mille põhitegevus on mineraalväetiste tootmine. Lisaks sellele tegeleb grupp oma toodangu transpordi ja levitamisega klientideni, mille üks lüli on olemasolev vedelkeemia terminal Sillamäe sadamas (kinnistul Kesk tn 2a). Täiendavalt soovitakse rajada Sillamäe sadamasse ammoniaagiterminal, eesmärgiga parandada ettevõtte logistilist struktuuri ja tagada toodangule maailmaturul konkurentsivõimeline hind.

Ettevõte Skepast&Puhkim viis läbi terminali rajamisega seotud keskkonnamõju hindamise. Keskkonnamõju hindamise eesmärk oli anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale. Novembris tunnistas Sillamäe Linnavalitsus KMH aruande nõuetele vastavaks.

Vaata lisa

Algas Kose-Mäo neljarajalise maantee ehitus

Tallinna-Tartu maantee Kose-Mäo vahelise neljarealise maanteelõigu ehitustööd on alanud, teelõigu valmides väheneb Tallinnast Tartusse sõit 5,3 kilomeetri võrra.

Kose ja Mäo vaheline neljarajaline maantee ehitatakse kahes etapis. Kose ja Võõbu vaheline 25-kilomeetrisel lõigul ehitustööd juba käivad. Võõbu-Mäo 15 kilomeetri pikkuse lõigu ehitus algab kava järgi 2019. aastal.

Kose ja Mäo vaheline 40 kilomeetri pikkune neljarajaline maanteelõik valmib täies mahus kava järgi aastaks 2022. aastaks.

Hinnanguliselt jõuavad liiklejad pärast teelõigu valimist Tallinnast Tartusse praegusest üheksa minutit kiiremini.

Kose-Mäo teelõik on praegu Tallinna-Tartu maanteel üks liiklusohtlikumaid. Tallinna-Tartu maanteest moodustab see lõik viiendiku, kuid ligi pooled hukkunuga liiklusõnnetused juhtuvad just seal.

Kose-Mäo teelõigu eelprojekti ning selle keskkonnamõju hindamise koostas Ramboll Eesti AS, praegune Skepast&Puhkim OÜ. Kose-Ardu teelõigu tehnilise projekti koostas Skepast&Puhkim OÜ.

Vaata Postimehe videot ja galeriid siit.

Annikvere-Neanurme 2+1 sõidurajaga maanteelõik valmis

Annikvere-Neanurme 4,1 kilomeetri pikkusel lõigul ehitati vaheldumisi kaks 2+1 põhimõttel möödasõidulõiku pikkusega 1,5 ja 1,3 kilomeetrit. Selleks rajati kogu lõigu olemasoleva tee muldkehale lisaraja laiendused ja ehitati uued juurdepääsuteed ning tagasipöördekohad tagamaks kohaliku liikluse ühenduse olemasoleva teedevõrgustikuga.  Vajalikesse kohtadesse rajatakse müratõkkeseinad.

Teeprojekti koostas Skepast&Puhkim OÜ.

Vaata lisa:

https://reporter.postimees.ee/4305373/2-1-soidurajaga-maanteeloik-kasutusvalmis
https://www.youtube.com/watch?v=u1hGZHKF3wE
http://www.postimees.ee/3865159/video-tallinna-tartu-maanteele-tulevad-moodasoidurajad

Rail Balticu sõiduautode pealelaadimisjaama asukoha valik

Skepast&Puhkim OÜ ning AS Eesti Raudtee sõlmisid Rail Baltic Estonia OÜga lepingu, mille raames tuleb välja selgitada tehniliselt ja majanduslikult optimaalseim sõiduautode pealelaadimisjaama terviklahendus. Antud kompleks peab võimaldama efektiivset sõiduautode peale- ja mahalaadimisteenuse pakkumist.

Projekti nelja etapi käigus selgitatakse välja sõiduautode pealelaadimisjaama funktsionaalsus, tehniline ja ruumiline vajadus ning pakutakse välja parim terviklahendus koos teostatavus-tasuvusanalüüsiga.

Hankelepingu täitmise tähtaeg on 2018. a. mai algus.

Loe lähemalt Ärilehe artiklist.

Valmis Kernu ümbersõidu põhiprojekt

Maanteeameti tellimusel koostas Skepast&Puhkim OÜ põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 37-42 Kernu ümbersõidu põhiprojekti, mis kujutab endast möödasõidualadega 2+1 sõiduraja ja keskpiirdega teed, millel lubatud sõidukiirus saab olema 100 km/h.

Kavandatav uus Pärnu mnt trass hakkab teenindama läbivat transiitliiklust ning olemasolev Kernu vaheline teelõik jääb kohaliku liikluse teenindamiseks. Selle tulemusena peab liiklusohutuse tase paranema nii läbiva kui ka kohaliku liikluse jaoks. Uus Pärnu maantee trass pöörab olemasolevalt maanteelt paremale vahetult peale Kohatu tanklat ning läbib valdavalt põllumaid ja üksikuid metsaalasid. Ristumine kõrvalmaanteega 11360 on lahendatud eritasandilise liiklussõlmena. Ulukite ohutuse tagamiseks on kogu trassi ulatuses kavandatud loomatarad ja üks ülekäigukoht, kus on tarakatkestus. Põhimaantee E67 alla on kavandatud ka 3 konnatruupi.

Tutvu trassiskeemi joonisega SIIN.

Vaata lisaks ka projektist tehtud 3D animatsiooni SIIT.

Auvere tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvalik ja keskkonnamõju strateegiline hindamine

Vaivara Vallavolikogu 11.10.2017 otsusega nr 158 võeti vastu Auvere tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvalik ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne.
Asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmisega kinnitas Vaivara Vallavolikogu, et valitud asukoht on kõige sobivam kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga kavandatava tuulepargi rajamiseks ning et tuulepargi asukoht, püstitamise üldised tingimused, asukoha eelvaliku tegemine, asukoha eelvaliku otsus ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne vastavad õigusaktidele ning keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande väljatöötamise kavatsuses sisalduv teave on piisav erinevate kaalutud asukohtade vahel valiku tegemiseks. Eriplaneeringu järgmine etapp on tuulepargi detailsema lahenduse väljatöötamine.

Töö teostaja on Skepast & Puhkim OÜ.

Auvere tuulepargi eriplaneeringu vastu võtmise otsuse ja planeeringumaterjalidega on võimalik tutvuda Vaivara valla kodulehel http://www.vaivaravald.ee/dp/Eriplaneering/pdf/pass.htm.

SKPK XXIX Rahvusvahelisel Balti Teede Konverentsil

27.-30. augustil 2017 toimus Tallinnas XXIX Balti Teede Konverents (International Baltic Road Conference) .

Esimesel päeval tegid ettekande ka meie spetsialistid. Hendrik Puhkim tutvustas projekti OSAMAT, mille käigus katsetati põlevkivituha rakendamist teede ehituses, ning Urmas Konsap esitles kruusateede tolmutõrje meetodite alternatiivseid lahendusi.

Maanteeamet sõlmis ehituslepingu Kose-Ardu lõigu ehitamiseks

2017. aasta jaanuaris sai valmis Skepast&Puhkim OÜ ning Reaalprojekt OÜ projekteeritud E263 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa maantee Kose-Ardu-Võõbu teelõik km 40,0 – 68,0.

Käesoleva aasta augustis sõlmis Maanteeamet ehituslepingu AS TREV-2 Grupiga, kes hakkab nimetatud lõigu esimest osa ehk Kose-Ardu 12 kilomeetri pikkust lõiku ehitama. Pikemalt saad lugeda Maanteeameti uudist SIIT.

Rail Balticu hooldusdepoo eeluuring

OÜ Rail Baltic Estonia sõlmis 24. mail 2017. a. Skepast&Puhkim OÜ ning AS-ga Eesti Raudtee lepingu, mille eesmärk on teostada eeluuring Rail Balticu raudteeinfrastruktuuri hooldusdepoo tehnilise ja ruumilise vajaduse kohta.

Uuringu lõplik valmimise tähtaeg on detsember 2017.

Pikema artikli töö sisust on avaldanud ka Äripäeva portaal, mida saab lugeda SIIT.

Kas arendusprojektide realiseerumine peab nii palju aega võtma?

Arendusprojektide puhul on esmane tegevus sageli detailplaneeringute koostamine ja keskkonnamõjude hindamine, mis tekitab palju küsimusi projektide kestuse ja vajalikkuse osas. Ühe osapoole jaoks võib see olla mittevajalik, lühike ja kiirustav, teisele väga oluline, pikk ja aeglane. Sellisteks arendusprojektideks võivad olla näiteks raudtee, maantee, tuulepargi, sadama, tehase rajamine või ka olemasolevate laiendamine. On juhuseid, kus esialgu kavandatud ajagraafik läheb tegelikkuses lõhki ja seda mitte kuude, vaid aastatega. Arendusprojektide kavandamisel on kindlasti tähtis, et kõik olulised aspektid oleksid põhjalikult käsitletud ning otsuse tegijatel oleks kvaliteetne ja piisav informatsioon järgmiste sammude tegemiseks. Sageli on lõpplahenduseks kompromiss, sest kõiki ettepanekuid täielikult arvesse võtta pole enamasti võimalik. Mida suurem arendus, seda kauem aega kipub minema. Kuid kas see peab nii olema?

Arendusprojektide osapooltel on tulenevalt nende rollist erinevad vaatenurgad. Arendaja huvi on võimalikult lühikese ajaga ning mõistlike (loe: väheste) kulutustega jõuda „paberimajandusega“ lõpule ning „lüüa kopp maasse“. Arendaja jaoks on see etapp investeering (ehk teisisõnu kulu). Otsustajad, kelleks võivad olla kohalikud omavalitsused või riigiametid, vajavad põhjalikke analüüse, uuringuid ning argumente, et olla kindlad kavandatava tegevuse teostatavuses ning selle keskkonnamõjudes. Siin peitubki võimalik konfliktikolle. Kui palju uuringuid ja analüüse on piisav ning millal muutub mõistlik investeering ebamõistlikuks? Otsustajad sooviksid enamasti veel ja veel täiendavaid uuringuid, et lükata otsustamine edasi ning olla ikka täiesti kindlad. Paraku pole täiesti kindel kunagi võimalik olla ning otsused tuleb teha kriitiliselt vajaliku info baasil. „Agad“ jäävad alati.

Kolmas osapool arendusprojektide puhul on avalikkus. Siia alla võivad kuuluda kõik, kes selleks ise soovi avaldavad. Meie seaduste ning hea praktika üheks tugitalaks on protsessi ja menetluse läbipaistvus ning laiapõhjaline kaasatus. Kõigil huvitatud osapooltel on võimalus kaasa rääkida, esitada küsimusi ning teha ettepanekuid, et saavutada parim võimalik tulemus. Avalikkusel on seega suured õigused arendusi mõjutada, samas kui kohustusi ning hilisemat vastutust on neil vähem. Kaasamine otsustusprotsessidesse on kahtlemata vajalik ning mõistlik, kuid siinjuures tuleks vältida äärmustesse kaldumist. Oluline on oma seisukohti tasakaalukalt argumenteerida ning esitada konkreetseid ja asjassepuutuvaid küsimusi ning ettepanekuid ilma „kogu maailmavalu“ sisse toomata. Samas on selge ka see, et veendunud ja põhimõttelised vastased oma meelt reeglina ei muuda ning nende jaoks on kogu protsess tihti läbi viidud „ebapiisavalt“, „kallutatult“ ja „arendaja huvides“. Endale ebasobiva tulemuse korral on vastastel tavapäraseks käitumiseks kohtusse pöördumine. See ei ole kindlasti mõistlik praktika, sest kohtusüsteem ei ole hea planeeringute koostaja või keskkonnamõjude hindaja, rääkimata kulutatud ajast ja rahast.

Kvaliteetne ning piisav tulemus ei ole saavutatav ainult suure töömahu ja pika kestusega. Samuti ei ole sellel otsest positiivset seost ka põhimõttega, mida meie seadusandja näib soosivat – mida rohkem menetluse etappe, kooskõlastamisi, avalikustamisi, kaasamist, seda parem töö saab. Kvaliteetne töö on võimalik ära teha keskendudes ainult kõige olulisemale ja seda mõistliku aja jooksul, seejuures ilma sadade lehekülgede pikkuste aruannete ja sinna juurde kuuluva lohiseva bürokraatiata.

Investor ning ettevõtja saavad alati valida, kuhu nad oma raha investeerivad ja kus oma tegevust alustavad. Siinjuures ei pea piirduma ühe konkreetse riigiga seda enam, kui vastav riik ei taga arendajatele võimalust mõistliku ajaga otsuste langetamiseks. Näiteks Soomes toimub arenduste planeerimine ning keskkonnamõjude hindamine kiiremini ja efektiivsemalt ning seda kõike töö kvaliteedis järeleandmisi tegemata. Söandan väita, et seal on bürokraatiat vähem ning otsuseid tehakse julgemini. Kindlasti ei tingi sealset kiiremat otsustusprotsessi väiksem kaasamine ning demokraatlike põhimõtete eiramine.

Mis on aga arendusprojektide laiem eesmärk? Ettevõtja seisukohast on eesmärk teenida kasumit, tehes seejuures vastavaid investeeringuid, mille käigus luuakse töökohti ja makstakse riigile makse ehk teisisõnu edendatakse majandust. Ettevõtjad ja investorid on need, kes panevad aluse majanduskasvule ja toodavad lisandväärtust, mida saab hiljem kasutada sotsiaalsüsteemi, hariduse jms edendamiseks. Seega ei tohiks arendusprojekte piirata ebamõistlikult aja- ja ressursimahuka ning kohmaka planeerimisprotsessi ja keskkonnamõjude hindamisega, vaid see peaks vastupidi olema hoogu andev ja kõigile osapooltele kindlust sisendav paindlik tööriist mõistliku kestusega.

Loe artiklit Äripäevas.