Arhiiv 2017

Jätkub Skepast&Puhkim aastatepikkune hea koostöö Rootsi partneritega

Oleme koostanud veevarustuse ja kanalisatsiooni projekte Rootsi juba alates 2014. aastast.

Tänu Rootsi koostööpartneritele oleme saanud lühikese ajaga väga palju uusi teadmisi Rootsis rakendatavatest praktikatest nii ehituses kui ka projekteerimises. Meie projekteerijad on pälvinud kiidusõnu tehtud töö eest ning meie partnerid on väga huvitatud meiega koostööst ka tulevikus.

Paljude meie projektide alad asuvad samas piirkonnas, seega erinevate kõrvuti asuvate asulate VK lahendustest moodustub tervik, mis võimaldab süsteeme paremini hoomata.

Projektlahenduste koostamisel on aluseks vastava omavalitsuse poolt välja töötatud tehniline juhend. Juhendis toodud projekteerimise põhimõtted, samuti nõuded vormistusele on omavalitsustes üsna erinevad.

Topo-geodeetilise mõõdistuse aruanne Rootsi mõistes ei ole oma sisult ja täpsusastmelt võrreldav nõuetekohase Eestis tehtava aruandega. Projekteerimiseks vajaliku geoaluse koostamisel on siin oma roll ka projekteerijal, kes erinevatest allikatest kokku kogutud infokihid ühendab üheks projektlahenduste väljatöötamise jaoks vajalikuks aluskaardiks.

Rootsis on tavaline, et torustikud rajatakse kaljupinnasesse lõhkamise teel. Kuna reljeef on kõrguslikult väga muutlik, kasutatakse ühiskanalisatsiooni projektlahendusena väga palju survekanalisatsioonisüsteeme, mis tähendab, et kinnistu reovesi pumbatakse kinnistule rajatava pumpla abil ühiskanalisatsiooni liitumispunktini (avalikult kasutataval maal), milleks on survetorustik. Raskete ehitustingimuste (kaljupinnas, sood, järved) tõttu on sellise kanalisatsioonisüsteemi rajamine ja ekspluateerimine ökonoomsem nii ühiskanalisatsioonisüsteemi arendajale kui ka kinnistu omanikule.

Käesoleval ajal on meil koostamisel projekt, kus kahe saare veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid ühendatakse mandril asuvate süsteemidega rajades torustikud mere põhja. Tingituna saarte reljeefist kasutatakse ühiskanalisatsiooni rajamisel uudset madalsurvesüsteemi, mis võimaldab torustikud rajada tavapraktikast kõrgemale. Vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamisel külmumissügavusest tunduvalt kõrgemale kasutatakse torustikke ümbritsevat kaabliga soojustuskasti.

Rootsi VK lahendusi projekteerime programmiga Civil 3D, mis võimaldab kiirelt ja täpselt välja töötada erinevaid projektlahendusi koostöös meie Rootsi kolleegidega.

Oleme väga tänulikud oma Rootsi koostööpartneritele meile antud võimaluse ja usalduse eest.

EESTI ESIMEST RIIGI ERIPLANEERINGUT HAKKAVAD KOOSTAMA SKEPAST&PUHKIM OÜ KONSULTANDID

26. aprillil 2017. a sõlmisid Skepast&Puhkim OÜ ning Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus lepingu Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu detailse lahenduse ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamiseks.

Lepingu raames koostatakse ka Kaitseväe keskpolügooni ümbritsevas riigimetsas alaliseks riigikaitseliseks väljaõppeks kasutatava maa-ala piiritähistuse (ohuala piiritähistus), RMK matkaradade ja RMK vaatetorni ehitusprojekti ning keskkonnamõjude hindamine.

Tegemist on Eestis täiesti uue planeeringu liigiga, mis lisandus alates 01.07.2015 kehtima hakanud planeerimisseadusega. Riigi eriplaneering koostatakse sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks, mille toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks. Riigi eriplaneeringu kehtestab Vabariigi Valitsus, planeerimise korraldajaks on Kaitseministeerium.

Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu ruumilise lahenduse koostamise aluseks on arendusprogramm, mis on vajalik arengukava kohase sõjalise võime arendamiseks, nt tagamaks, et harjutusväli vastaks sõjalise väljaõppe uutele nõuetele ja uuele relvastusele ning loomaks väljaõppe võimalusi soomustatud jalaväepataljoni lahinglaskmiste korraldamiseks koos toetusüksustega.

Skepast&Puhkim OÜ konsultantidel on aastatepikkune kogemus riigikaitseliste objektide planeeringute ja mõjuhindamiste läbiviimisel.

Hetkel on meil koostamisel Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõppe rajatiste projekteerimine ja projekti keskkonnamõjude hindamine.

Varasemalt oleme koostanud nt:

• Jõgeva maakonda Kaitseliidu lasketiiru asukohavaliku analüüsi;
• Soodla harjutusvälja ja Nursipalu harjutusvälja mürauuringud;
• Kaitseväe keskpolügoni teeninduskeskuse laienduse detailplaneeringu;
• Klooga harjutusvälja detailplaneeringu;
• Aheraine ladestusala ja Kaitseliidu lasketiiru maa-ala detailplaneeringu;
• Valga maakonnas Otepää vallas Pilkuse külas asuva Aakre metskonna 53 maaüksusele radarposti detailplaneeringu.

Esimese riigi eriplaneeringu koostamine annab Skepast&Puhkim OÜ konsultantidele võimaluse olla selles valdkonnas teerajajaks ning hea praktika kujundajaks.

Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindlusest

Rail Baltic on rahvusvaheline raudteeühendus, mis ühendab Eesti Kesk- ja Lääne-Euroopa ning naaberriikidega. Rail Baltic on üks lähiaastate suurimaid investeeringuid nii Eesti inimeste reisimisvõimaluste parandamisse kui ettevõtluse, turismi ja kaubavahetuse edendamisse. Trass tagab liikumiskiiruse kuni 240 km/h ning annab võimaluse mugavalt ja kiirelt reisida Lätti ja Leetu ning sealt edasi Kesk-Euroopasse.

Rail Balticu raudtee ja sellega seotud taristu ning objektide rajamiseks kulub suur kogus ehitusmaterjale, millest mahukaima osa moodustavad täitematerjalid. Suurem osa raudtee ehitamiseks vajaminevatest maavaradest on kättesaadav Eestist, milleks on lubja- ja dolokivi, liiv ja kruus. Täiendavalt on olemas võimalus kasutada osaliselt alternatiivseid ehitusmaterjale: aherainet, põlevkivituhka, šlakikillustikku ja šlakiliiva.

Teede Tehnokeskus AS on 2017. a koostanud Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuringu, millest Skepast&Puhkim OÜ konsultandid tegid kokkuvõtte. Kokkuvõte on eelkõige suunatud ehitusmaavarade teemaga igapäevaselt mitte kokku puutuvatele kolmandatele osapooltele.

Uuringus on käsitletud ehitusmaterjalide varustuskindlust perioodil 2017-2027 Harju-, Rapla- ja Pärnumaal. Rail Balticu ehitusajaks on eeldatavasti 2020-2026. Varustuskindluse hindamisel on arvestatud ka muid suuremaid ehitustegevusi, mis jäävad Rail Balticu mõjupiirkonda (eelkõige Via Baltica ehitus).

Uuringust selgus, et lubja- ja dolokivi varustuskindlus on Rapla- ja Harjumaa osas rahuldav, Pärnumaa puhul langeb see perioodil 2020-2023 kriitilise piiri lähedale. Liiva ja kruusa varustuskindlus on Pärnu- ja Raplamaal kriitiline, Harjumaal on hetkel rahuldav, kuid uute varude lisandumiseta langeb ka seal vahemikus 2020-2025 kriitilise piiri lähedale. Alternatiivsetest ehitusmaterjalidest saaks kasutada Rail Balticu ehituseks osaliselt raudtee muldes põlevkiviaheraine killustikku, põlevkivituhka ning šlakikillustiku ja šlakiliiva, kuid kõige odavam oleks kasutada võimalikult palju kohalikku täitematerjali, mille veokaugus jääks alla 50 km. Põlevkivituha kasutamine annab eeldatavasti kokkuhoiu ehitusmaksumuses, mitte varustuskindluse tõstmisel.

Varustuskindluse tõstmiseks oleks kõige olulisem avada uusi karjääre. Paraku on keskmiselt liiva ja kruusa karjääride avamise aeg 3-4 ning lubja- ja dolokivikarjäärde puhul kuni 5 aastat. Juhul kui karjääride avamise käigus tuleb läbi viia ka keskkonnamõju hindamine, siis on see aeg kuni 2 korda pikem. Samuti on vajalik alustada Pärnumaal ja Raplamaal liiva ja kruusa maardlate leidmiseks üldgeoloogilise uurimistööga maavara leviku väljaselgitamiseks.

Sõlmisime uue projekteerimislepingu – Mnt 4 Libatse-Nurme lõik

Skepast&Puhkim OÜ ning Maanteeamet sõlmisid 06.06.2017 mahuka projekteerimistööde lepingu, mille raames projekteeritakse maantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 92,6 – 120,6 lõik, kokku 28 km.

Projekti valmimise tähtaeg on 2019. aasta jaanuar.

2017. aasta 12 suuremast riigimaanteede remondiobjektist 5 on projekteerinud Skepast&Puhkim

E263 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee
12-kilomeetrine Kose-Ardu teelõik ehitatakse uuele trassile, mis lühendab Kose-Ardu vahelise vahemaa läbimise teekonda ca 1,3 km. Teele on kavandatud  müratõkkevallid ja -seinad ning üks ulukite läbipääs. Lisaks on kavandatud parklad ja puhkealad raskeliiklusele. Ehitustööde eesmärgiks on jätkata Tallinn-Tartu põhimaantee I klassi maanteeks ehitamisega Tartu suunal ning seeläbi suurendada liiklusohutust ja vähendada liiklusõnnetuste arvu. Eeldatav maksumus on 60 miljonit eurot. Tööd algavad suvel 2017.

Annikvere-Neanurme lõigule rajatakse kaks 2+1 põhimõttel möödasõidulõiku. Lisaks ehitatakse uued juurdepääsuteed ning tagasipöördekohad tagamaks kohaliku liikluse ühenduse olemasoleva teedevõrgustikuga. Vajalikesse kohtadesse rajatakse müratõkkeseinad. Eeldatav maksumus on 4,5 miljonit eurot. Tööd algavad 2017. aastal.

https://www.youtube.com/watch?v=u1hGZHKF3wE
http://www.postimees.ee/3865159/video-tallinna-tartu-maanteele-tulevad-moodasoidurajad

Valmaotsa-Kärevere lõigule rajatakse 2+1 tee, kuhu tuleb neli möödasõidulõiku, kaks kummaski suunas. Vajalikesse kohtadesse rajatakse müratõkkeseinad ja kogu objekti ulatuses tulevad loomatarad ning vajalikesse kohtadesse loomade tagasihüppe kohad. Eeldatav maksumus on 8 miljonit eurot. Tööd algavad 2017. aastal.
https://www.youtube.com/watch?v=LdFnYjKGs2Q
https://www.youtube.com/watch?v=mCvGEFnKRPQ&t=181s

E67 Tallinn–Pärnu–Ikla maantee

Nurme õgvendus ja Nurme-Jänesselja 2+1 möödasõiduala ehituse käigus olemasolev tee rekonstrueeritakse ja 2+1 ristlõikega teelõigule paigaldatakse metallist karptalast keskpiire. Lisaks ehitatakse uus Nurmeveski sild ja remonditakse vana Nurme sild. Samuti ehitatakse välja jalg- ja jalgrattatee Jänesselja ringist Nurme ristmikuni. Maksumus on 5 miljonit eurot, millest 85% kaasrahastab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond. Tööd lõppevad 2017. aasta lõpus.

E265 Tallinna ringtee

Lagedi-Karla teelõigul rekonstrueeritakse 3,7 km Tallinna ringteed ning ehitatakse ümber 2+2 ristlõikega maanteeks. Rajatakse Karla viadukt ja Pirita-Ülemiste kanali sild. Eeldatav maksumus on 12 miljonit eurot, millest 85% kaasrahastab Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond. Tööd algavad suvel 2017.
https://www.youtube.com/watch?v=xot_ukHX6kE&t=38s

Allikas: https://www.mnt.ee/et/uudised/maanteeameti-12-suurimat-ehitusobjekti-2017-aastal

Skepast&Puhkim OÜ keskkonnaekspertide kaasabil valmis Nord Stream 2 piiriülese KMH aruanne

Nord Stream 2 on kavandatav maagaasi torujuhtmesüsteem, mis suurendab transpordivõimsust Euroopasse, et täita selle piirkonna kasvavat impordivajadust. Kaks torujuhet on planeeritud kulgema Venemaa Läänemere-rannikult läbi Läänemere kuni Saksamaal Greifswaldi lähedal asuva maaletulekukohani, sealjuures suurel määral paralleelselt olemasolevate Nord Stream 1 torujuhtmetega. Kavandatud torujuhtmete kogupikkus on ligikaudu 1200 km ning nende prognoositud ehitamise aeg on 2018-2019. Torujuhtmed suudavad tarnida aastas 55 miljardit m³ maagaasi keskkonnasäästlikult ja töökindlalt otse ELi turule.

17. aprillist kuni 19. maini oli keskkonnaministeeriumi veebilehel võimalik tutvuda Nord Stream 2 projekti piiriülese keskkonnamõju hindamise aruandega (nn Espoo aruanne). Aruande avalik arutelu toimus 24.05.2017 keskkonnaministeeriumi saalis.

Espoo aruandes kirjeldati ja hinnati võimalikke piiriüleseid mõjusid ning kogu projekti üldist mõju riikides, keda see võib mõjutada. Kavandatav gaasitrass läbib Venemaa, Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa majandusvööndit ja/või territoriaalvett. Ehkki torujuhe ei kulge läbi Eesti, on Eesti territoriaalmerel ja majandusvööndil ühine piir Venemaaga ning majandusvööndi piir Soome ja Rootsiga ning seega võib Eestile avalduda nende riikide vetest pärit piiriülene mõju. Eesti majandusvööndi kaugus Nord Stream 2 torujuhtmetrassist on 1,5-18 km Venemaa osas ning 1,8-6 km Soome osas. Võrreldes olemasolevate Nord Stream 1 torujuhtmetega paiknevad uued torujuhtmed Eesti territoriaalvetest veelgi kaugemal.

Nord Stream 2 projekti jaoks on tehtud kavandatava torujuhtme marsruudi ümbruses mitu aastat teadustöid ja uuringuid, ulatudes tehnilistest ja keskkonnaalastest uuringutest kuni riikliku ja rahvusvahelise tasandi sotsiaalsete ning sotsiaal-majanduslike mõjude analüüsimiseni.

Osana Soome keskkonnamõju hindamisest viis Nord Stream 2 AG projekti raames Eestis 2016. aasta kevadel läbi elanike küsitluse, et saada teada muredest ja ootustest, mis Eesti elanikel võivad seoses Nord Stream 2 torujuhtmega olla. Küsitluses osalenud 501 intervjueeritavat valiti linnadest ja valdadest, mis asusid trassi äärsel rannajoonel. Küsimustik sisaldas punkte, mis käsitlesid üldist keskkonnateadlikkust, Nord Streami 1 ja 2 projekti, Eesti ja Soome vahelisi veealuseid elektrikaableid Estlink 1 ja 2 ning kavandatavat Eesti ja Soome vahelist veealust maagaasi torujuhet Balticconnector.

Küsitluse tulemused näitasid, et Nord Stream 2 torujuhe paneb teatava osa Eesti uuringule vastajatest muretsema. Ainult iga neljas vastaja (25%) pidas torujuhtme ehitamist üsna positiivseks või väga positiivseks. Kui neil paluti kirjeldada oma suhtumist Nord Stream 2 projekti oma sõnadega, nimetasid vastajad kõige rohkem (17%) projekti kahjulikkust mere-elustikule. Huvitavaks võib pidada asjaolu, et kui vastajatel paluti hinnata erinevaid maagaasi transpordiviise, peeti maagaasi torujuhet kõige ohutumaks viisiks (kokku 49% vastajatest). Elanike küsitluses väljendatud mure tõttu tehti Soome keskkonnamõju hinnangus järeldus, et Nord Stream 2 torujuhtmega seotud tegevusel Soomes võib olla väike piiriülene mõju Eesti rannaalade elanikele. Nord Stream 2 AG püüab neid muresid leevendada, suheldes kogu projekti vältel Eesti avalikkusega ennetavalt ja läbipaistvalt.

Piiriüleste mõjude hindamise aruande kokkuvõttes on leitud, et Nord Stream 2 torujuhtme rajamisega kaasneb väheoluline piiriülene mõju merevee kvaliteedile kivide kaadamise, süvendamise ja laskemoona kahjutustamise tõttu. Väike ja keskmine mõju avaldub laskemoona kahjutustamisel mereimetajatele ja kaladele. Kokkuvõttes ei teki Nord Stream 2 torujuhtme rajamisega Eestile olulist negatiivset piiriülest mõju.

Kernu ümbersõidu projekti tutvustus

Kernu rahvamajas tutvustati põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 37 – 42 Kernu ümbersõidu põhiprojekti, mille on koosatud SKEPAST&PUHKIM OÜ Maanteeameti tellimusel.

Tutvustatud projektist kirjutas ka Harju Elu SIIN.

Valmis Türi tervisekeskuse detailplaneering

Türi Vallavolikogu kehtestas 30.03.2017. a Türi tervisekeskuse detailplaneeringu, mille koostajaks oli Skepast&Puhkim OÜ. Planeering oli algatatud 29. oktoobril 2015. a.

Planeeringuga kavandati Türi linna uus tervisekeskuse hoone aadressil Viljandi tn 26 ja 28. Detailplaneeringuga määrati alale uus otstarve – ühiskondlike ehitiste maa, lahendati ümberkruntimine, määrati ehitusõigus, tingimused projekteerimisele ning anti tehnovõrkude põhimõtteline lahendus.
Uue hoone asukoht ja ehitusõigus valiti selliselt, et see sobituks olemasolevate lähipiirkonna hoonetega ning moodustaks ümbritsevaga tervikliku linnaruumi. Samuti võeti arvesse hoone perspektiivset kasutusvajadust ning jalakäijaid ja kergliiklejaid eelistavad põhimõtted, kuna tegu oli avaliku hoonega linna peatänava ääres.
Detailplaneering oli Türi kehtivat üldplaneeringut muutev, kuid muutmise vajadus oli kooskõlas avaliku huviga ning planeeritav funktsioon oli võimalik sobitada olemasolevasse linnaruumi.
Planeeringu koostamise käigus tehti koostööd Türi Vallavalitsuse, Maanteeametiga, Maa-ametiga, Päästeametiga, Terviseametiga, lähimate naabrite jt osapooltega.

Loode-Eesti rannikumere tuulepargi KMH kohta saab küsimusi ja ettepanekuid esitada 17. märtsini

Eile Tallinnas toimunud Loode-Eesti rannikumere tuulepargi KMH (keskkonnamõjude hindamise) avalikul arutelul otsustati pikendada aruande kohta ettepanekute esitamise aega. Kui varem oodati küsimusi ja kommentaare 10. märtsini, siis arvestades aruande mahukust ja suurt avalikku huvi, pikendatakse seda 17. märtsini.

KMH-ga on kõigil võimalik tutvuda Keskkonnaministeeriumi, Nelja Energia AS ning Skepast&Puhkimi veebilehtedel ning kohapeale tulemisega Keskkonnaministeeriumis (Narva mnt 7a, Tallinn, kontakt: kaspar.anderson@envir.ee, 626 2990) ja Skepast&Puhkimi kontoris (Laki 34, Tallinn). KMH aruande kohta saab ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi esitada Keskkonnaministeeriumile kirjalikult või e-posti keskkonnaministeerium@envir.ee teel kuni 17. märtsini 2017.

Arendaja Nelja Energia AS esitas 23.03.2006 Keskkonnaministeeriumile vee erikasutusloa taotluse, mille menetlemise käigus algatas Keskkonnaministeerium 5.05.2006 keskkonnamõju hindamise. KMH aruande avalikustamine toimus esmakordselt 2011. aastal, praegusel juhul on tegemist täiendatud ja korrigeeritud KMH aruande  avalikustamisega. Korrigeeritud on näiteks tuulepargi arendusalade paiknemist ning loobutud on esialgu väljapakutud tuulepargi aladest Neupokojevi ja Apollo madalatel.

Arendaja Nelja Energia AS soovib elektrienergia tootmise eesmärgil rajada Loode-Eesti rannikumere tuulepargi, mille võimsus on kuni 1100 MW. Kavandatav tuulikute arv on ca 166 (oleneb tuuliku nimivõimsusest), tuulikute omavaheline kaugus on umbes 1 km. Tuulepargi asukohaks on arendaja valinud Hiiumaa rannikust vähemalt 12 km kaugusel asuvad merealad. KMH aruande koostamisel on arvestatud täiendavate baasuuringute ja ekspertarvamuste tulemustega.

KMH ekspert oli Skepast&Puhkim OÜ, eksperdirühma kuulusid veel Tallinna Ülikooli Ökoloogiainstituut, Eesti Geoloogiakeskus, Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut, Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut ning Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Ramboll Soome OY ja EMD International A/S.

Täiendavad KMH materjalid (Lisad 12-14) on kättesaadavad siin: https://skpk.ee/uudis/algab-loode-eesti-rannikumere-tuulepargi-kmh-aruande-avalikustamine/

Ebakvaliteetne detailplaneering võib rikkuda investeeringu

Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik eelkõige tihedama asustusega piirkonnas – kui soovitakse ehitada linnades, alevites ja alevikes. „Kuna tegemist on üsna ajamahuka protsessiga, on mõistlik teha seda ühe korra, aga see-eest korralikult,“ leiab Skepast&Puhkim OÜ juhatuse liige Hendrik Puhkim.

„Enamasti tullakse konsultatsioonile juba kindla arendusplaaniga. Eeltöö käigus on võimalik aga kaaluda eri stsenaariume ning leida alale ruumikasutuselt ja majanduslikult parim lahendus. Näiteks ridamaja arendamise asemel võib otstarbekamaks osutuda hoopis büroohoone kavandamine. Põhjaliku analüüsi korral on ka tõenäolisem, et kohalik omavalitsus nõustub planeeringut algatama.“

Detailplaneeringu puudused ilmnevad enamasti selle elluviimisel

Planeeringu kvaliteeti näitab selle sisuline korrektsus ja elluviidavus. Detailplaneering määrab maakasutuse ja ehitamise tingimused ning on otsene projekteerimise alusdokument. Sageli ilmnevadki vead alles projekteerimisel, halvimal juhul alles pärast ehituse lõppemist kui hoone on juba kasutusse võetud. Näiteks uuselamurajoonides, kus kevadeti koguneb hoovi vesi, kuna sademevete ärajuhtimisele planeeringus piisavalt tähelepanu ei pööratud.

Hendrik Puhkim meenutab kurbnaljakat näidet seoses endisele põllumaale rajatud elamualaga: „Planeerija polnud krundipiiride määramisel arvestanud maaparanduskraavidega. Nii juhtuski, et krundi piirid olid määratud mitte kraavi keskelt, vaid ühele omanikule kuulus ka mõnemeetrine riba teisel pool kraavi. See aga tekitas probleeme ala hooldamisel, kui muruniidukiga oli vaja liikuda teisele poole kraavi. Olukorra lahendusena oli vajalik muuta krundi piire, kuid tollal kehtinud planeerimisseaduse alusel tuli pika detailplaneeringu protsessiga uuesti otsast alata. Tänaseks on vastavat seadust täpsustatud ning teatud muudatusi saab teha ilma uut planeeringut koostamata. Kuid hästi läbimõeldult koostatud planeeringu puhul ei ole vaja muudatuste nõusoleku saamiseks omavalitsust või muid ameteid täiendavalt koormata.“

„Probleeme võib tekkida ka tehnovõrkudega, kui need kavandatud asukohta tegelikult ära ei mahu,“ toob pikaajaliste kogemustega spetsialist järgmise näite. „Kõik trassid kavandatakse enamasti avalikus kasutuses olevasse teekoridori. Mõnikord juhtub, et teemaa määratakse liiga kitsas ja trassid tuleb rajada hoopis eramaale. See aga tähendab, et trasside kaitsevööndid tuleb hoida vabana – sinna ei tohi rajada ei hooneid, piirdeaedasid ega haljastust. Samuti peab tehnovõrgu omanik saama sellele hoolduseks igal ajal ligi ning vajalik on seada servituut.

Liigne detailidest kinni hoidmine ei ole alati põhjendatud

Pealiskaudsele planeeringule vastupidiselt võib halbu üllatusi tuua ka liialt detailne planeeringulahendus, mis piirab erinevaid kasutusi, hoonete paigutust või arhitektuurset lahendust. Kui miljööväärtuslikel aladel võib olla põhjendatud väga konkreetsete viimistlusmaterjalide või katusekallete nõudmine, siis tavapärases keskkonnas pole see siiski vajalik.

Näiteks imiteerivate materjalide kasutamise keelamine võis olla kümme aastat tagasi põhjendatud, kuna sel ajal olid levinud nn plastikust puitlaudised. Praegu, kui turul on palju uusi ehitusmaterjale, ei oma selline piirang hoone esindusliku väljanägemise osas sisulist tähendust. Planeeringu paindlikkust on mõistlik rakendada ka nn segaaladel, kus võiks näha ette võimalusi hoonete mitmeotstarbeliseks kasutamiseks.

Vigane menetlus võib kaasa tuua planeeringu tühistamise

Planeeringu puhul on kriitilise tähtsusega korrektne menetlus, sest see tagab planeeringu töökindluse muuhulgas ka kohtuvaidluste puhul.

Kuigi menetlustoimingute ja planeerimisotsuste eest vastutab kohalik omavalitsus, hoiab pädev konsultandist planeerija silma peal ka menetluse käigul. Suureks komistuskiviks on veekogude äärde ehitamine, kuna seal tuleb jälgida ka looduskaitseseadusest tulenevaid menetlusnõudeid. Hendrik Puhkim toob järjekordse elulise näite: „Näiteks kavandati kruusakarjäärist tekkinud järve äärde puhkekeskust – kämpinguid, supelranda, mängu- ja spordiväljakuid. Kuna kohalik omavalitsus eeldas, et tehisveekogu puhul ehituskeeluvööndit ei ole, jäeti sellekohane luba keskkonnaametilt taotlemata. Pärast planeeringu kehtestamist aga selgus, et kavandatud lahendust ei olegi võimalik ellu viia ja tuli koostada uus planeering.“

Teatud juhtudel, kus seadus detailplaneeringu koostamist otseselt ei nõua, on hilisemate vaidluste vältimiseks see siiski mõistlik teha. Pahameelt tekitavateks objektideks võivad olla nii hajaasustusse kavandatavad tööstushooned, kui ka näiteks turismiobjektid. „Oskuslik kommunikatsioon ja kompromisside leidmine on osa planeerija igapäevasest tööst“ kinnitab Hendrik Puhkim. „Skepast&Puhkimi poole võib alati nõu saamiseks pöörduda nii eraklient, kui ka omavalitsus või mõne suuremamahulise projekti planeerija. Mida varasemas etapis spetsialistid planeerimisse kaasatakse, seda korrektsem ja kõiki osapooli rahuldavam on tõenäoliselt lõpptulemus.“

Loe artiklit Delfi Ärilehes.