Suur samm edasi Eesti esimese meretuulepargiga

Keskkonnaministeerium avalikustas pea kümme aastat kestnud uuringute tulemused, mis hindasid esimese Eestisse plaanitava meretuulepargi võimalikke keskkonnamõjusid. Ühtegi otseselt negatiivset mõju nende uuringute käigus ei leitud, küll aga peab Hiiumaa loode- ja põhjarannikule meretuuleparki rajav Nelja Energia minema mitmes küsimuses kompromissile.

Loode-Eesti meretuulepargi arendaja ja Eesti ühe suurima tuuleenergia tootja AS Nelja Energia tegevjuhi Martin Kruusi sõnul on kõige olulisem, et kümme aastat kestnud uuringite ja läbirääkimiste tulemusel on nüüd jõutud nii keskkonna kui kogukonna seisukohalt sobivaima lahenduseni ning nüüd saab protsessiga edasi minna.

«Valminud keskkonnamõjude hinnang annab meile kindluse, et meretuulepark rajatakse viisil, millel puuduvad olulised negatiivsed mõjud nii Hiiumaa elanikele kui külalistele.”

Lisaks mürale, infrahelile ja vibratsioonile uuriti KMH käigus veel tuulepargi mõju merepõhja setetele ja rannaprotsessidele, merepõhja elustikule ja elupaikadele, vee kvaliteedile, hüdrodünaamikale, kalastikule, linnustikule, mereimetajatele, muinsusväärtustele, jääga seotud riske, navigatsiooniriskie, võimaliku õlilaigu levikut ning projekti visuaalset külge.

Meretuulepargi rajamise keskkonnamõju hindamise konsultant oli Skepast & Puhkim OÜ.

Loe lähemalt Postimehe artiklist.

Algas Tallinn-Helsingi tunneli tasuvuse uuring ja mõjuanalüüs

Uuringud, mille käigus selguvad kahe riigi vahelise mere aluse raudteetunneli maksumus, tasuvusaeg ning võimalik tehniline lahendus, algavad juba selle aasta veebruaris. Esimesi tulemusi on oodata käesoleva aasta jooksul.

Püsiühenduse tasuvust ja laiemat mõjuanalüüsi asub teostama konsortsium koosseisus Ramboll Finland, Sito, Strafica, Urban Research TA, Pöyry Finland ning Skepast&Puhkim OÜ.

Konsortsium selgitab, kas raudteetunneli rajamine on põhjendatud, või peaksime pikemas perspektiivis keskenduma laevaliiklusele ja Tallinna-Helsingi sadamate arendamisele.

Mõlema stsenaariumi kohta valmib tasuvusarvestus ja laiem mõjuanalüüs. Uuringu käigus tehakse põhjalik taustaanalüüs, uuritakse rajatava püsiühenduse mõju nii Eesti, Soome, kui ka kogu Euroopa majandusele, demograafilistele arengutele, samuti sotsiaalsetele, regionaalsetele ning majanduslikele väljavaadetele mõlemas riigis. Teostatakse ka traditsiooniline tasuvusanalüüs ning antakse hinnang reisi- ning kaubamahtudele. Uuringus keskendutakse ka olemasolevale laevaliiklusele ning ühendustele sadamatega nii Tallinnas, kui ka Helsingis.

Loe lisa Äripäevast.

Haapsalust üle silla Noarootsi

Skepast & Puhkim OÜ asus läbi viima uuringut, mis peaks vastama küsimusele, kui mõttekas oleks ehitada Noarootsit maakonnakeskusega ühendav sild. Uuringu tellijad on Noarootsi ja Ridala vald ning Lääne maavalitsus.

Uuring valmib 2017. aasta aprillis. Noarootsi abivallavanem Aivo Hirmo usub, et sillal oleks positiivne mõju maakonnale laiemalt.

Loe lisa Maalehest.

Algab Loode-Eesti rannikumere tuulepargi KMH aruande avalikustamine

Keskkonnaministeerium teatab Loode-Eesti rannikumere tuulepargi keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) aruande avalikustamisest.

Nelja Energia AS (registrikood 11183009) soovib elektrienergia tootmise eesmärgil rajada Loode-Eesti rannikumere tuulepargi, mille võimsus on kuni 1100 MW. Kavandatav tuulikute arv on ca 166 (oleneb tuuliku nimivõimsusest). Tuulikute omavaheline kaugus on umbes 1 km. Kavandatava tuulepargi asukohaks on arendaja valinud Hiiumaa rannikust vähemalt 12 km kaugusel asuvad merealad.

Arendaja esitas 23.03.2006 Keskkonnaministeeriumile vee erikasutusloa taotluse. Keskkonnaministeerium algatas vee erikasutusloa taotluse menetluse käigus 05.05.2006 otsusega nr 11-17/3873-2 keskkonnamõju hindamise. Vee erikasutusloa taotluse menetlus on peatatud kuni KMH aruande heakskiitmiseni.

Arendaja esitas 15.04.2010 hoonestusloa taotluse Eesti Vabariigi Valitsusele. Hoonestusluba annab 50 aastaks õiguse koormata merepõhja avameretuulikutega. Hoonestusloa taotluse menetlus on peatatud kuni KMH aruande heakskiitmiseni.

KMH osapooled on:
1) arendaja on Nelja Energia AS (Regati pst 1, 11911 Tallinn), kontaktisik on Siim Paist, tel 639 6610 siim.paist@neljaenergia.ee;
2) KMH juhtekspert on Skepast&Puhkim OÜ (Laki 34, 12915 Tallinn), kontaktisik Hendrik Puhkim, tel 698 8352, hendrik.puhkim@skpk.ee;
3) tegevusloa andja ja KMH järelevalvaja on Keskkonnaministeerium, keskkonnaministeerium@envir.ee.

KMH aruandega on võimalik tutvuda kuni 10.03.2017. a:
1) Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonnas – Narva mnt 7a, Tallinn, IV korrus, ruum nr 402a. Kontaktisik on merekeskkonna osakonna spetsialist Kaspar Anderson (tel 626 2990, e-post: kaspar.anderson@envir.ee);
2) Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel: http://www.envir.ee/et/merekeskkonna-kaitse-teated;
3) Skepast&Puhkim kontoris aadressil Laki 34, Tallinn, IV korrus või koduleheküljel https://skpk.ee/uudised/;
4) Nelja Energia AS koduleheküljel: http://www.hiiumeretuulepark.ee

KMH aruande avalikud arutelud toimuvad:
1. 08. märtsil 2017. a kell 16:00 Kärdla kultuurikeskuses Rookopli tänav 18, Kärdla linn, Hiiu vald
2. 09. märtsil 2017. a kell 15:00 Keskkonnaministeeriumi I korruse nõupidamiste ruumis aadressil Narva mnt 7a, Tallinn.

Ettepanekuid ja vastuväiteid KMH aruande kohta ning küsimusi saab Keskkonnaministeeriumile kirjalikult või e-posti teel esitada 10. märtsini 2017. a.
Materjalid tutvumiseks:

Loode-Eesti rannikumere tuulepargi KMH aruanne
Lisa 1. Kalastiku uuring
Lisa 2. Merepõhjasetete uuring
Lisa 3. Geoloogia ja rannaprotsessid
Lisa 4. Linnustiku uuring
4.1 Linnustiku uuringu aruanne
4.2 Merelindude asusutustiheduste modelleerimise tulemused
4.3 Linnustiku uuringute metoodika juhendmaterjal (inglise keeles)
Lisa 5. Mereprotsesside hüdrodünaamika
Lisa 6. Merepõhjaelustiku ja elupaikade uuring
6.1 Merepõhjaelustiku ja elupaikade inventuur
6.2 Täiendav eksperthinnang
Lisa 7. Mürakaardid
7.1 Mürakaart nr 1
7.2 Mürakaart nr 2
7.3 Mürakaart nr 3
Lisa 8. Madalsagedusliku müra ja infraheli uuring
Lisa 9. Visualiseeringud
Lisa 10. Keskkonnapiirangud
Lisa 11. 2007-2010 teostatud uuringud
11.1 Hiiumaal 2007-2010 teostatud uuringud
11.2 Turbulence impact Assessment
11.3 Hiiumaa avamere tuulepargi mõju lainetele
11.4 Linnustiku uuringud
11.5 Sotsiaal-majanduslikud mõjud
11.6 Visualiseeringud
11.7 Põhjasetete uuringud
11.8 Hüdrometeoroloogia, navigatsioon, riskid
11.9 Merepõhjaelustiku ja -elupaikade inventuur
11.10 Kalastiku uuring

Lisa 12. KMH programm
Lisa 13. 2011 KMH aruanne koos laekunud kirjade ja vastustega
Lisa 14. Piiriülese avalikustamise materjalid

SKPK jõulukuu koosviibimine Palmses

Jõulud olid vanade eestlaste tähtsaimad pühad. Oma paljude töökeeldudega ja rohke söömisega olid jõulud hingetõmbeaeg keset pikka ja pimedat talve.

Traditsiooniline iga-aastane jõuluaegne koosviibimine kõikide kolleegidega toimus sel aastal Palmses. Tutvusime Palmse mõisa ja selle põneva ajalooga. Maitsvat jõulurooga pakkus meile Palmse mõisa kõrts.

Täname Palmse mõisa pererahvast ning meeldivaid kõrtsnikke toreda õhtu eest!

Sauga valla üldplaneeringu kehtestamine

Sauga vallavolikogu kehtestas osaliselt oma 05.12.2016. a otsusega nr 97 Sauga valla üldplaneeringu. Sauga valla üldplaneeringu koostamist alustati juba 2007. aastal. 2013. a viidi läbi riigihange üldplaneeringu ja KSH uue konsultandi leidmiseks. Riigihankes tunnistati edukaks Skepast&Puhkim OÜ pakkumus.

Sauga valla üldplaneering kehtestati osaliselt ning kehtestamise otsusest jäid välja Tammiste külas asuv piirkond Kasteheina ja Karukella tänavate pikenduste vahel, mis on seotud Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebuses nõutud avalike juurdepääsude tagamisega Pärnu jõe kallasrajale ning Pärnaõie tee 24 kinnistu ulatuses kuni eelmainitud Riigikohtu lahendi saamiseni.

Üldplaneeringu koostamise eesmärkideks olid:

•  valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine;
•  kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine;
•  maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste, sealhulgas maakasutuse juhtotstarbe ning muude tingimuste määramine.

Eesmärgid tulenesid vajadusest kaasajastada 1997. a kehtestatud üldplaneering.

Tähistasime sügise algust

Meie tubli kollektiiv käis sügise saabumist tähistamas soojalt hubases restoranis Argentiina.

Kiidame üheskoos sealseid teenindajaid ning loomulikult suured tänud grillmeistrile.

SKPK suvepäevad 2016

Lõikuskuu lõpus pidas meie kollektiiv meeleolukalt iga-aastaseid suvepäevi. Sel korral külastasime Järvakandi Klaasimuuseumit ja seiklesime imekauni Mukri raba matkarajal. Päeva lõpetasime Toosikannu Puhkekekuses nabani nalja pakkunud Suvepäevade Filmifestivaliga.

Lisaks kõigile osalejatele ja korraldajatele täname ka lahket Ilmataati, kes organiseeris meile suurepärase ilma 🙂

Harju, Lääne ja Pärnu maakonna teemaplaneeringute kehtestamine

Harju, Lääne ja Pärnu maakonnaplaneeringuid täpsustav teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ kehtestamine.

Juuli lõpus ja augusti alguses kehtestasid maavanemad Harju, Lääne ja Pärnu maakonnaplaneeringuid täpsustava teemaplaneeringu „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“. Planeeritava kõrgepinge õhuliini ehitus on üks suurematest siseriiklikest infrastruktuuriprojektidest.

Planeeritav Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliin on osa kogu Eesti katmiseks vajalikust 330 kV elektrivõrgust ning esimene etapp Eesti ja Läti vahelisest uuest 330 kV pingega elektriülekandeliinist. Planeeritav elektriliin on vajalik üleriikliku varustuskindluse suurendamiseks  ning ülekandekadude vähendamiseks, mis omakorda tagab tarbijatele parema elektriühenduse. Kaugemas tulevikus on uus liin vajalik energiaturu arendamiseks Balti riikide ja Kesk-Euroopa ning Skandinaavia vahel.

Teemaplaneeringu koostamise eesmärgiks oli Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine ning olemasoleva Harku-Lihula-Sindi 110 kV õhuliini trassi vastavusse viimine 330 kV pingeklassiga õhuliini trassi nõuetega.

Planeeritud Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliin on 173 km pikk, läbib kolme maakonda ja ühtteistkümmet omavalitsust. Liin kulgeb Harju maakonnas läbi Harku, Saue, Kernu ja Nissi valdade, Lääne maakonnas läbi Risti, Kullamaa, Martna ja Lihula valdade ning Pärnu maakonnas läbi Koonga, Audru ja Sauga valdade. Õhuliini ehitamine on kavandatud aastatel 2017-2020.

Töö periood: 2011-2016

Tellijad: Harju Maavalitsus, Pärnu Maavalitsus, Lääne Maavalitsus ja Elering AS

Meil on lisandunud uusi magistreid

Meie kaks tublit ja andekat kolleegi omandasid sel kevadel Tallinna Tehnikaülikoolis ehitusteaduskonnas magistrikraadi.

Elge Ninep omandas TTÜ ehitusteaduskonna keskkonnatehnika instituudis keskkonnakorralduse erialal magistrikraadi. Egle lõputöö teemaks oli “Mustoja seire ja vee kvaliteet”, mille juhendajaks oli Argo Kuusik.

Marko Toode omandas TTÜ ehitusteaduskonna teedeinstituudis tehnikateaduste magistrikraadi. Marko lõputöö teemaks oli “2+1 teede tehnilis-majanduslikud ja liiklusohutusalased aspektid”, mida juhendas Inna Romandi.

Uusi kordaminekuid!