Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindlusest

Rail Baltic on rahvusvaheline raudteeühendus, mis ühendab Eesti Kesk- ja Lääne-Euroopa ning naaberriikidega. Rail Baltic on üks lähiaastate suurimaid investeeringuid nii Eesti inimeste reisimisvõimaluste parandamisse kui ettevõtluse, turismi ja kaubavahetuse edendamisse. Trass tagab liikumiskiiruse kuni 240 km/h ning annab võimaluse mugavalt ja kiirelt reisida Lätti ja Leetu ning sealt edasi Kesk-Euroopasse.

Rail Balticu raudtee ja sellega seotud taristu ning objektide rajamiseks kulub suur kogus ehitusmaterjale, millest mahukaima osa moodustavad täitematerjalid. Suurem osa raudtee ehitamiseks vajaminevatest maavaradest on kättesaadav Eestist, milleks on lubja- ja dolokivi, liiv ja kruus. Täiendavalt on olemas võimalus kasutada osaliselt alternatiivseid ehitusmaterjale: aherainet, põlevkivituhka, šlakikillustikku ja šlakiliiva.

Teede Tehnokeskus AS on 2017. a koostanud Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuringu, millest Skepast&Puhkim OÜ konsultandid tegid kokkuvõtte. Kokkuvõte on eelkõige suunatud ehitusmaavarade teemaga igapäevaselt mitte kokku puutuvatele kolmandatele osapooltele.

Uuringus on käsitletud ehitusmaterjalide varustuskindlust perioodil 2017-2027 Harju-, Rapla- ja Pärnumaal. Rail Balticu ehitusajaks on eeldatavasti 2020-2026. Varustuskindluse hindamisel on arvestatud ka muid suuremaid ehitustegevusi, mis jäävad Rail Balticu mõjupiirkonda (eelkõige Via Baltica ehitus).

Uuringust selgus, et lubja- ja dolokivi varustuskindlus on Rapla- ja Harjumaa osas rahuldav, Pärnumaa puhul langeb see perioodil 2020-2023 kriitilise piiri lähedale. Liiva ja kruusa varustuskindlus on Pärnu- ja Raplamaal kriitiline, Harjumaal on hetkel rahuldav, kuid uute varude lisandumiseta langeb ka seal vahemikus 2020-2025 kriitilise piiri lähedale. Alternatiivsetest ehitusmaterjalidest saaks kasutada Rail Balticu ehituseks osaliselt raudtee muldes põlevkiviaheraine killustikku, põlevkivituhka ning šlakikillustiku ja šlakiliiva, kuid kõige odavam oleks kasutada võimalikult palju kohalikku täitematerjali, mille veokaugus jääks alla 50 km. Põlevkivituha kasutamine annab eeldatavasti kokkuhoiu ehitusmaksumuses, mitte varustuskindluse tõstmisel.

Varustuskindluse tõstmiseks oleks kõige olulisem avada uusi karjääre. Paraku on keskmiselt liiva ja kruusa karjääride avamise aeg 3-4 ning lubja- ja dolokivikarjäärde puhul kuni 5 aastat. Juhul kui karjääride avamise käigus tuleb läbi viia ka keskkonnamõju hindamine, siis on see aeg kuni 2 korda pikem. Samuti on vajalik alustada Pärnumaal ja Raplamaal liiva ja kruusa maardlate leidmiseks üldgeoloogilise uurimistööga maavara leviku väljaselgitamiseks.