Skepast&Puhkim OÜ seisukohad taastuvenergia projektide kiirendamise auditi kohta

---

Esitasime 17. oktoobril Riigikantseleile oma seisukohad taastuvenergia projektide kiirendamise auditi kohta. Avaldame riigile tunnustust tänuväärse ettevõtmise eest ja ootame pikisilmi auditi tulemuste realiseerumist. Ikka jätkusuutlikuma ühiskonna poole! Meie seisukohad auditi tulemustele on järgmised:

Austatud proua Klaas

---

Täname väga Riigikantseleid võimaluse eest esitada ettepanekuid planeeringute, keskkonnamõjude hindamise ja lubade protsessi auditile, mille eesmärgiks on leida viise, kuidas taastuvenergiaprojektide elluviimist kiirendada. Käesolevaga esitab Skepast&Puhkim OÜ kui üle 15 aastat teiste hulgas ka taastuvenergia projektide keskkonnamõjude hindamise ja planeeringute koostamisega tegelenud konsultatsiooniettevõte oma praktilisest kogemusest tulenevad täiendusettepanekud taastuvenergia projektide kiirendamiseks.

1. Audit on järeldanud, et tuuleenergia arendamiseks tuleb maismaal kaardistada 500 km2 tuuleparkide rajamiseks sobilikke arendusalasid. Eelisarendusalade kaardistamise osas on märgitud, et see peab toimuma viisil, mis ei takista juba käimasolevaid tuuleparkide rajamise menetlusi.

Oleme seisukohal, et auditis viidatud eelisarendusalad on Eesti maismaal paljuski juba olemas.

Selleks on erasektor koos kohalike omavalitsuste, maaomanike ning erinevate ametiasutustega juba aastaid tööd teinud. Erinevad arendajad on läbi viinud tuuleolude hindamisi, suhelnud kohalike omavalitsuste ja maaomanikega, leidnud Kaitseministeeriumiga viise edasiminemiseks, teinud arvukalt looduskeskkonna uuringuid. Meie hinnangul tuleks eelisarendusalade määramisel kaardistada esmalt käimasolevad arendused ning nende arendamisel tõusetunud kitsaskohad ja käsitleda neid alasid kui eelisarendusalasid, kiirendades juba töös olevate arenduste menetlusi. Riigi väljapakutud eelisarendusalade elluviimisel tekib ka mitmeid küsimusi, millele käesolevast auditist vastuseid ei leia, sh nende positsioon juba algatatud kohalike omavalitsuste eriplaneeringute suhtes – kas eelisarendusalade tõttu peaks näiteks kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu uuesti algatama või menetluses tagasi minema, kui ilmneb mõni ala, mille arendamist peab riik prioriteediks?

Kokkuvõtvalt on meie ettepanekud eelisarendusalade kaardistamisel:

• Kaardistada kitsaskohad käimasolevate arenduste menetluses ning leida üheskoos võimalused nende kitsaskohtade ületamiseks, mitte alustada täiesti uute alade kaardistamisest. Kui käimasolevatest arendustest ei piisa eesmärkide täitmiseks, otsida võimalusi täiendavate alade määratlemiseks.
• Keskkonnainfo puudulikkusest ülesaamiseks panna kokku võtmeekspertidest komisjon, kes lepiks üheselt ja üle-eestiliselt kokku lähenemisviisid puuduliku keskkonnainfo olukorras – kuidas käsitleda liike ja nende elupaiku, milliseid leevendusja vajadusel ka hüvitusmeetmeid rakendada jmt. Võtmeekspertide komisjon võimaldaks ka konfliktsete huvide tasakaalustamises kokkuleppimist – nt keskkonnaja sotsiaalmajanduslike konfliktide olukorras.

2. Auditis on järeldatud, et tuuleparkide planeerimise ja mõjude hindamise protsesse on võimalik lühendada 5-7 aastalt pooleteisele aastale, mille aluseks on mõjuhindamise menetluste kiirendamine, ühendusloa loomine jmt protsessi kiirendamisele suunatud ettepanekud.

Avaldame toetust auditis toodud põhijärelduste ning -ettepanekute kohta inimressursi tagamiseks ametkondades, riigihanke raamlepingute läbiviimiseks ning tuulikute kavandamist mõjutava regulatsiooni ülevaatamiseks. Ka meie hinnangul on võtmeküsimuseks, mille kaudu taastuvenergia protsesse kiirendada, just ühises prioriteetsuses kokkuleppimine. Kui kõik valdkonna ettevõtted, konsultandid, ametiasutused on ühiseks prioriteediks võtnud taastuvenergia projektide võimalikult kiire arendamise, on see juba heaks alguseks protsesside efektiivsemale läbiviimisele.

Teeme omaltpoolt täiendavalt mõned ettepanekud, mida kaaluda planeeringute ja KSH/KMH protsesside kiirendamiseks või auditis viidatud ettepanekute elluviimisel silmas pidamiseks:

• Üheks protsesside kiirendamise ettepanekuks on viia läbi planeeringule koostatav KSH KMH täpsusastmes. Rõhutame, et see eeldab tuulepargi väga detailse ehitusinfo – kõrgused, paigutus, võimsus, tüüp jmt – väljaselgitamist võimalikult varases etapis. Kuidas see tagada, kui sageli näiteks kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu läbiviimise käigus puudub valdaval hulgal arendusaladel konkreetne arendaja oma äriplaaniga, kes alale hindamiseks vajaliku sisendi anda võiks. Lisaks on auditi lisas 5 „Taastuvenergia arendamisega seotud protsesside hinnangulised pikkused peale maksimaalset optimeerimist“ toodud välja, et näiteks riigimaadel viiakse oksjonid läbi pärast KMH läbiviimist. See eeldab arendajatelt koostööd planeeringu koostamise käigus, mis ei pruugi viia neile soodsa tulemuseni (ala võitmine), kuid eeldab kohati ka äriliselt tundlikku info välja andmist. Teeme ettepaneku edasises protsesside optimeerimise lahenduste väljatöötamiste käigus tunnistada enam eraarendajate rolli kogu menetluses ning tagada nende väga sisuline kaasamine, sh võimalusel oksjonite läbiviimine (eeldusel, et kõik asjaolud on arendajatele selged) veel varasemas etapis.
• Protsesside optimeerimisel on kõrvale jäänud kohalike omavalitsuste rolli sisustamine. Täna on väga paljudes omavalitsustes käimas üldplaneeringu koostamise protsess, mille käigus kaardistatakse ka tuuleparkide arendamiseks potentsiaalselt sobivaid alasid või kohalike omavalitsuste eriplaneeringute koostamise protsessid. Eelisarendusaladest teavitamine võib nii mõnegi viidatud planeerimisprotsessi viia tagasikäigule, mis on aga taastuvenergia projektide kiirendamise soovi korral otse vastupidine efekt. Seega tuleks veelkord hinnata olemasolevate arenduste seisu ning nende seost omavalitsustes käimasolevate planeerimismenetlustega, et mitte tekitada paralleelseid planeerimismaailmu, mis ei täida RePower algatuse eesmärki – kiirendada taastuvenergiaga seotud haldusmenetlusi.
• Oluline on riigiasutuste roll nii käimasolevates kui ka algatatavates planeeringu ja mõjuhindamise menetlustes. Meie hinnangul tähendab see riigiasutustele järgmisi mentaliteedimuutusi.
  • Esmalt on vaja riigiasutustelt selgeid sõnumeid arenduste lubatavuse kohta. See hõlmab endalt sisuliselt kontrollnimekirja erinevate riigiasutuste nö nõudmistest, et vähendada järjepidevalt ja aina uute uuringute tellimist.
  • Teiseks on vaja riigiasutustelt selgeid kommunikatsioonisõnumeid nii taastuvenergia projektide kiirendamise ettevalmistamisel kui ka planeerimismenetluses. Kõige olulisem on vaja selgelt ja järjepidevalt selgitada, miks taastuvenergia kavandamine ja rajamine vajalik on. Vastuseks ei saa siin olla see, et Euroopa Liit seda nõuab. See ei taga avalikkuse poolehoidu. Selge kommunikatsioon ja kaasav planeerimine on ka võimalus NIMBY efekti vähendamiseks ning kohtuvaidluste ärahoidmiseks.
  • Kolmandaks on vaja arvestada, et iga looduskeskkonda lisanduv tegevus toob endaga kaasa häiringuid. Kui Eesti riigi soov on arendada taastuvenergia projekte, ei saa me edasi minna häiringute 0-taseme põhimõttega. Oluline on, et me lepime kokku, mis on aktsepteeritav keskkonnahäiringute tase. Mida standardiseeritum see lähenemisviis üle Eesti on, seda selgemad on suunised kõigile planeerimis- ja mõjuhindamise protsessis osalejatele.
  • Neljandaks on riigiasutustel vaja otsustusjulgust. Selle eelduseks on eelnevates punktides toodud asjaoludes kokkuleppimine, et ettevaatusprintsiipi ei rakendataks liiga kergekäeliselt vaid juhtudel, kus see on hädavajalik.
• Uuringute läbiviimiseks tuleb riigiasutustel oma senist praktikat muuta.
  • Uuringute vajadus peab olema põhjendatud. Uuringute eesmärk ei tohiks olla põhjuste otsimine, miks midagi teha ei saa, vaid võimaluste otsimine, kuidas midagi ellu viia saaks.
  • Uuringuid võiks võimalusel ühiselt läbi viia. Näiteks merealal, kus uuringute läbiviimine on kordades kallim ja ajamahukam, on võimalik erinevatel arendusaladel viia läbi uuringuid ühiselt. Täna käib see valdavalt eraarendajate kokkuleppel, kuid seda võiks soodustada ja initsieerida ka riigiasutused, kes uuringute vajadust esile toovad.
  • Eesti liigiekspertide puudust aitab leevendada välisekspertide aktsepteerimine. Riigiasutustel tuleb arvestada, et välisekspertide kaasamine võib osutuda kallimaks, kuid protsesside kiirendamise huvides on see vajalik. Väliseksperte tuleb Eesti riigiasutuste poolt enam aktsepteerida, kuna Läänemere piirkonna ekspertide kompetents on kindlasti võrdväärne Eesti ekspertidega. Kohati võib välisekspertide kogemus olla ka suurem, eriti tuuleenergeetika valdkonnas.
• KMH läbiviimisel on mõistlik vähendada asjaomaste asutuste arvamuse avaldamise etappe. Kui täna on neid kolm – seisukohtade esitamine + avalikustamise etapp + kooskõlastamine – siis siin piisaks sisuliselt kahest etapist – avalikustamise etapp ning kooskõlastamine. Kooskõlastamise etapp ei tohiks enam olla uute märkuste esitamise etapp, vaid varasema koostöö kontrollimine. Kooskõlastamine peab olema varem tehtud koostöö edukuse näitaja – kui kõik kokkulepped on KMH aruandes oma koha leidnud, peaks kooskõlastamine olema sellele aktsepti andmine.
• Planeeringute avalike arutelude korraldamine peab muutuma paindlikumaks. Seadus peab toetama elektrooniliste arutelude korraldamist, mis muudaks avalikud arutelud kiiremaks ning kättesaadavamaks.
• Meie hinnangul tuleb protsesside kiirendamiseks teha muudatusi ekspertide pädevusnõuetes. Meie hinnangul võib KMH juhtekspertide arvukuse suurendamiseks ja litsentside pikendamise võimaldamiseks vähendada referentside arvu (kvaliteedis järele andmata), sest näiteks KMH litsentsi pikendamise puhul võib juhtuda, et nõutud arv referentsprojekte ei tule kokku, kuna KMH protsessid on ebamõistlikult pikad. Soovi korral oleme valmis oma ettepanekuid lähemalt tutvustama ning nende praktikasse rakendamisel riigile abiks olema. Oleme valmis riigiga üheskoos ka edaspidi panustama taastuvenergia projektide elluviimisse.

---

Lugupidamisega

Anni Konsap
tegevjuht