​Üks lihtne soovitus alustavale valitsusele – koostöös sünnib tulevik

Kui 10 aastat tagasi tundus tuuleparkide rajamine jõukate ärimeeste mängumaa, mille tarbeks oli vaja palju kapitali ja mis tundus kellegi kõrgelennulise äriideena, siis vaadates, mis viimastel aastatel energia hindadega toimub, on taastuvenergia täna pigem meie kõigi huvides – elektrihinnad, mis mõjutavad meie kõigi rahakotte, sõltuvad väga palju taastuvenergia osakaalust kogu energiasüsteemis. Lisaks võib hetkeolukorda vaadelda ka julgeoleku aspektist. Suutlikkus iseendale taastuvenergia allikatest kohapeal energiat toota muudab meid muuhulgas sõltumatuks idapiiri tagusest elektrist.

Anni Konsap

Võtmeteguritest taastuvenergia projektide kavandamisel kirjutab Skepast&Puhkim tegevjuht Anni.

Taastuvenergia projekte on arendatud Eestis juba üle kahekümne aasta. Edulugusid on aga ette näidata vähe. Eelkõige saab siin rääkida tuuleparkide kavandamisest. Kui esialgu olid takistused seotud riigikaitseliste radarite ning nende töövõimega, siis praeguseks on sellele olukorrale lahendus leitud. Sama on olukord erinevate keskkonnamõjudega. Kui riigiasutustel on varasemalt olnud teatav hirm otsuste langetamise ees, siis nüüdseks otsitakse probleemide asemel pigem lahendusi. Osaliselt on see seotud kasvava teadmiste hulgaga ning ka juba olemasolevate praktiliste kogemustega. Tuulepargid ei tundu enam nii kauged ning võõrad kui aastaid tagasi.

Energiakriisist tulenevalt on samuti arusaam taastuvenergia olulisusest kasvanud. Kasvanud on ka riiklikult reguleeritud kompensatsioonid, mida arendajad pakuvad omavalitsustele ning kohalikele elanikele, kelle elukeskkonna lähistele tuulepargid rajatakse. Maailm on muutunud, kuid samas on veel palju mida saaks ära teha, et neid projekte kiirendada.

Pilt: Sven Začek

Võtmesõnaks on siinkohal koostöö

Ennekõike tähendab see teiste osapoolte kuulamist. Riik tahaks väga palju ise ära teha, kuid arendajad on juba viimased 20 aastat turul tegutsenud, tehes vajalikke uuringuid, mõjuhindamisi. Meil on olemas know-how, seda pole vaja leiutama hakata. Eesmärk peab olema ühiselt ja süsteemselt juba kavandamisel projektide lõpule viimine. Riigil on olnud pikalt nägemus, et turg paneb asjad paika. Las tema siis paneb! Riik peab seda turgu otsustega aitama ja toetama. Seda peame meie silmas koostöö all.

Oleme teinud aastate jooksul palju tööd, et selgitada välja eelistatud arendusalad, alad kus on hõredam asustus ja vähem looduskaitselisi piiranguid, alad kus on väikseim võimalik keskkonnamõju. Ärme leiuta jalgratast, võtame selle, mis juba tehtud on ja liigume edasi!

Samas ei saa me vaid tuuleparkide peale lootma jääda, sest küsimus ei ole ju vaid tuuleenergia maksimaalses võimalikus tootmises, vaid ka erinevate alternatiivide olemasolus nendeks päevadeks kui näiteks tuul ei puhu. Vaja on parema vastuvõtlikkusega võrku ja salvestusseadmeid. Näiteks on Paldiskisse rajatav pumphüdroelektrijaam hea algatus, mis võimaldab stabiilselt toota energiat ka siis, kui tuulikud mingil põhjusel ei tööta.

Meile meeldib televiisorit vaadata, külmkappi kasutada, jõulutulesid üles panna, kuskilt peab selleks ka elekter tulema. Ida-Virumaa põlevkivi ei ole jätkusuutlik lahendus, lisaks ei ole kaevanduste lähedal või allmaakaevanduse kohal elamine meeldiv kogemus. Kui me tahame elektrit, peame kõik panustama selle kättesaadavusse. Selleks üritame ka meie olla võimalikult konstruktiivne partner riigiasutustele muuhulgas käimasolevate arenduste rägastikus orienteerumisel ning arendajatele nende ideede elluviimisel. Sest eks me ikka koos seda tulevikku loome.