Pärnu Rail Balticu perspektiivse kaubajaama logistilisi ühendusvõimalusi käsitlev uuring

Skepast&Puhkim viis Pärnumaa Arenduskeskuse tellimusel läbi Pärnu Rail Balticu perspektiivse kaubajaama logistilisi ühendusvõimalusi käsitleva uuringu. Uuringu eesmärgiks oli Pärnu linna ja maakonna olulisemate taristuobjektide ning ettevõtlusalade (tööstusalad, kaubasadam) omavaheliste ühendusvõimaluste kavandamiseks.

Optimaalseima transpordikoridori kirjeldus

Uuringu läbiviimise eelduseks on tõsiasi, et pärast valmimist muutub Rail Balticu raudteekoridor koos reisi- ja kaubajaama ning kohalike peatustega maakonna arengu peamiseks selgrooks. Uuringu eesmärgiks oli seega Rail Balticuga kaasuva potentsiaali ärakasutamine Pärnu jaoks oluliste ettevõtlusalade ühendamisel. Tulemuseks on optimaalseima transpordikoridori kirjeldus, mis võtab võrdselt arvesse nii sotsiaalmajanduslikke kui ka looduskeskkonna vajadusi ning koridoris hõlmatavate objektide toimimise iseloomu, teenindusareaali ja tulevikupotentsiaali. Transpordikoridori kavandamisel tuli arvestada olemasoleva ja perspektiivse maakasutusega, objektide kasutustihedusega ning teede ja raudteede tehniliste nõuetega.

Joonis 1. Pärnu multimodaalse transpordikoridori uuringus võrreldud alternatiivid – maanteetransport ja raudteeühendused

Uuringus väljatoodud eelistatud alternatiiv

Uuringu läbiviimise käigus eelistatud alternatiivina toodi välja Lauka tänav, läbimurre Savi tänavani, raudteetrass ümber tööstusala ehk alternatiiv STS5. See eeldab suuri investeeringuid ning on pika ajahorisondiga, kuid annab peamise lisandväärtuse lähtuvalt võimaliku Pärnu ümbersõidu ühendamisest ning on kasutatav ka ilma raudtee väljaehitamiseta.

Alternatiivist lähtuvalt saab põhiliseks transpordikoridoriks 1+1 sõidurajaga Lauka tänav, mida pikendatakse Savi tänavani uue läbimurde abil, mis eeldab suures osas hoonestamata tootmismaade võõrandamist Raba tn ääres. Edasi kasutatakse ühenduseks olemasolevaid magistraale: Savi tn, Ehitajate tee, Lennuvälja tee, Kaubasadama tee. Lauka tänavaga paralleelselt ehitatakse juurdeveoraudtee, mis kulgeb Turba-Betooni tööstusalast ümber ja ületab Tallinna maanteed Raua tn ristmiku juures ja kulgeb edasi paralleelselt maanteekoridoriga kuni sadamani. Raudteetrassi valik nõuab eritasandilise ristmiku ehitamist Haapsalu maanteega. Ristumine praeguse Tallinna mnt trassiga võib jääda samatasandiliseks, eeldusel, et rajatakse planeeritud juurdepääs Ehitajate teele ja Raba tn uus sild. Need meetmed leevendavad oluliselt liikluskoormust Tallinna mnt ja Ehitajate tee ristmiku piirkonnas.

Joonis 2. Uuringus väljatoodud eelistatud alternatiiv Pärnu logistiliste sõlmpunktide ühendamiseks nii maanteetranspordi (punane ja sinine) kui ka raudteeühenduste näol.

Ühendusvõimaluste analüüsi läbiviimise initsiaatoriks on Riigikogu liige Andres Metsoja ning selle teostamisel osalesid lisaks Pärnumaa Arenduskeskuse esindajatele ka Pärnu linn, Tori vald, Maanteeamet, Rail Baltic Estonia esindajad, kohalikud ettevõtjad jm. Tulemused annavad sisendi omavalitsuste üldplaneeringutesse ning Rail Balticu projekti. Muuhulgas võetakse uuringu tulemusi arvesse ka Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu koostamisel.

  • Uuringu tulemuste ning võrreldud alternatiividega on võimalik tutvuda siit: gis.skpk.ee