Skepast&Puhkim OÜ keskkonnaekspertide kaasabil valmis Nord Stream 2 piiriülese KMH aruanne

Nord Stream 2 on kavandatav maagaasi torujuhtmesüsteem, mis suurendab transpordivõimsust Euroopasse, et täita selle piirkonna kasvavat impordivajadust. Kaks torujuhet on planeeritud kulgema Venemaa Läänemere-rannikult läbi Läänemere kuni Saksamaal Greifswaldi lähedal asuva maaletulekukohani, sealjuures suurel määral paralleelselt olemasolevate Nord Stream 1 torujuhtmetega. Kavandatud torujuhtmete kogupikkus on ligikaudu 1200 km ning nende prognoositud ehitamise aeg on 2018-2019. Torujuhtmed suudavad tarnida aastas 55 miljardit m3 maagaasi keskkonnasäästlikult ja töökindlalt otse ELi turule.

17. aprillist kuni 19. maini oli keskkonnaministeeriumi veebilehel võimalik tutvuda Nord Stream 2 projekti piiriülese keskkonnamõju hindamise aruandega (nn Espoo aruanne). Aruande avalik arutelu toimus 24.05.2017 keskkonnaministeeriumi saalis.

Espoo aruandes kirjeldati ja hinnati võimalikke piiriüleseid mõjusid ning kogu projekti üldist mõju riikides, keda see võib mõjutada. Kavandatav gaasitrass läbib Venemaa, Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa majandusvööndit ja/või territoriaalvett. Ehkki torujuhe ei kulge läbi Eesti, on Eesti territoriaalmerel ja majandusvööndil ühine piir Venemaaga ning majandusvööndi piir Soome ja Rootsiga ning seega võib Eestile avalduda nende riikide vetest pärit piiriülene mõju. Eesti majandusvööndi kaugus Nord Stream 2 torujuhtmetrassist on 1,5-18 km Venemaa osas ning 1,8-6 km Soome osas. Võrreldes olemasolevate Nord Stream 1 torujuhtmetega paiknevad uued torujuhtmed Eesti territoriaalvetest veelgi kaugemal.

Nord Stream 2 projekti jaoks on tehtud kavandatava torujuhtme marsruudi ümbruses mitu aastat teadustöid ja uuringuid, ulatudes tehnilistest ja keskkonnaalastest uuringutest kuni riikliku ja rahvusvahelise tasandi sotsiaalsete ning sotsiaal-majanduslike mõjude analüüsimiseni.

Osana Soome keskkonnamõju hindamisest viis Nord Stream 2 AG projekti raames Eestis 2016. aasta kevadel läbi elanike küsitluse, et saada teada muredest ja ootustest, mis Eesti elanikel võivad seoses Nord Stream 2 torujuhtmega olla. Küsitluses osalenud 501 intervjueeritavat valiti linnadest ja valdadest, mis asusid trassi äärsel rannajoonel. Küsimustik sisaldas punkte, mis käsitlesid üldist keskkonnateadlikkust, Nord Streami 1 ja 2 projekti, Eesti ja Soome vahelisi veealuseid elektrikaableid Estlink 1 ja 2 ning kavandatavat Eesti ja Soome vahelist veealust maagaasi torujuhet Balticconnector.

Küsitluse tulemused näitasid, et Nord Stream 2 torujuhe paneb teatava osa Eesti uuringule vastajatest muretsema. Ainult iga neljas vastaja (25%) pidas torujuhtme ehitamist üsna positiivseks või väga positiivseks. Kui neil paluti kirjeldada oma suhtumist Nord Stream 2 projekti oma sõnadega, nimetasid vastajad kõige rohkem (17%) projekti kahjulikkust mere-elustikule. Huvitavaks võib pidada asjaolu, et kui vastajatel paluti hinnata erinevaid maagaasi transpordiviise, peeti maagaasi torujuhet kõige ohutumaks viisiks (kokku 49% vastajatest). Elanike küsitluses väljendatud mure tõttu tehti Soome keskkonnamõju hinnangus järeldus, et Nord Stream 2 torujuhtmega seotud tegevusel Soomes võib olla väike piiriülene mõju Eesti rannaalade elanikele. Nord Stream 2 AG püüab neid muresid leevendada, suheldes kogu projekti vältel Eesti avalikkusega ennetavalt ja läbipaistvalt.

Piiriüleste mõjude hindamise aruande kokkuvõttes on leitud, et Nord Stream 2 torujuhtme rajamisega kaasneb väheoluline piiriülene mõju merevee kvaliteedile kivide kaadamise, süvendamise ja laskemoona kahjutustamise tõttu. Väike ja keskmine mõju avaldub laskemoona kahjutustamisel mereimetajatele ja kaladele. Kokkuvõttes ei teki Nord Stream 2 torujuhtme rajamisega Eestile olulist negatiivset piiriülest mõju.