Nursipalu harjutusvälja keskkonnamõju hindamine sai valmis

Nursipalu harjutusvälja ehitusprojekti koostaja ja KMH läbiviija on Skepast & Puhkim. Kaitseministeeriumi ettepanekul algatas 22.06.2016 Tehnilise Järelevalve Amet Nursipalu harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise (KMH) ning tunnistas KMH aruande 12.10.2018 otsusega nõuetele vastavaks. Seega kogu protsess võttis aega 2 aastat ja 4 kuud. KMH viidi läbi teede ja väljaõpperajatiste projekteerimise käigus ning Nursipalu harjutusvälja arendamise aluseks on Riigikaitse arengukava aastateks 2013-2022.

Nursipalu harjutusväli on 3134 ha suurune ja asub Võrumaal Rõuge ning Võru valdades. Eesti Kaitsevägi on Nursipalu ala kasutanud alates 1990-ndate keskpaigast. Projekti eesmärk on parandada väljaõppevõimalusi harjutusalal. Projekti raames projekteeriti kokku 27,5 km I kategooria ja 23 km II kategooria teid ning lisaks maastikusõiduala. Rajatistest projekteeriti alale kaks uut 300 m lasketiiru ja üks 1000 m lasketiir, käsigranaadi viskekoht, tankitõrjegranaadiheitja laskeväli ja lõhkamispaik.

KMH läbiviimise eesmärk on anda otsustajale teavet kavandatava tegevuse elluviimisega tõenäoliselt kaasneva olulise negatiivse keskkonnamõju ning selle mõju leevendusvõimaluste kohta. KMH läbiviimisel lähtuti olemasolevatest andmetest ja ehitusprojekti koostamise käigus läbiviidavate uuringute tulemustest. KMH raames viidi läbi eraldi militaarmüra uuring , mille teostas Akukon Oy Eesti filiaal ja koostati eraldi eksperthinnang kaitstavatele linnuliikidele, mille teostas MTÜ Kotkaklubi.

KMH tulemusel selgus, et mõju võib eeldatavalt avalduda:

  • maastikule (mõju avaldub lokaalselt suuremate raadamisalade piirkonnas, kuid suuremal osal harjutusvälja alast senised metsamaastikud siiski säilivad),
  • pinnasele (ehitustööde mõju),
  • taimkattele (peamiselt raadamise tõttu),
  • kaitstavatele taimeliikidele (maaparandussüsteemide rekonstrueerimine ja tallamine) – tuleb rakendada leevendusmeetmeid,
  • loomastikule (raadamise tõttu avaldub maastiku muutus lokaalselt, suuremal osal harjutusvälja alast säilivad siiski praegustele sarnased elutingimused ning neil aladel loomastiku olulist vaesumist ei toimu),
  • kaitstavatele linnuliikidele (I ja II kaitsekategooria: metsis (raadamise tõttu elupaikade hävimine ja killustumine, maaparandustööd, müra ja liikumishäiringud); merikotkas (elupaikade hävimine ja killustumine, müra ja liikumishäiringud); laanerähn (elupaikade hävimine ja killustumine); kanakull (müra ja liikumis­häiringute); III kaitsekategooria: väike-kärbsenäpp, musträhn, hiireviu, händkakk, punaselg-õgija, rukkirääk, värbkakk) – rakendada leevendusmeetmeid,
  • rohevõrgustiku Vagula tuumala kvaliteedile (maastike muutus ja häiringud avalduvad lokaalselt, loodusmaastike osatähtsus alla 90% ei lange ning seetõttu tuumala toimimist tervikuna ohtu ei seata, samuti säilib piirkonna rohevõrgustiku sidusus).

Samuti jõuti järeldusele, et müra ja vibratsioon ei sea ohtu kohalikele elanikele tervist ega kahjusta vara. Mõju heaolule võib hinnata kohalikul tasandil (piiratud ulatuses) tähelepanuväärseks. Tegemist on häiringuga, mille tajumine ja taluvusvõime on väga erinev/subjektiivne.

Ühe olulisema leevendusmeetmena kaitstavatele linnuliikidele mõju vähendamiseks tehti KMHs ettepanek Keretü looduskaitseala moodustamiseks. Kaitseala moodustamine aitab kaitsta harjutusvälja loodusväärtusi ning aitab kompenseerida harjutusvälja arendustega kaasnevaid mõjusid. Tänaseks on kaitseala moodustatud (Vabariigi Valitsuse 04.10.2018 määruses nr 91). Kaitseala pindala on 1060,6 ha ning see paikneb kogu ulatuses harjutusvälja alal. See on harjutusvälja osa, kus pole planeeritud aktiivset kasutust, ning seega ei välista kaitseala harjutusvälja eesmärgipärast kasutamist. Nii looduskaitse kui ka riigikaitse mahuvad alale ära.

KMH eksperdi hinnangul tuleks edaspidi jätkata leevendusmeetmete rakendamist, sh panustada olemasoleva teavitussüsteemi tõhustamisele ja koostöö jätkamisele mõjutatud/huvitatud osapooltega (nt kohalikud omavalitsused, RMK, jahiseltsid, vajadusel piirkonna turismiettevõtjad). Oluline on samuti jätkata veeseiret, taimkatte/tallamiskoormuse hindamist ja linnustikuseiret.

Nursipalus ehitustööd käivad ja kaitsevägi teostas 12.04.2018 harjutusväljal miinipilduja proovilaskmised, kuhu võimaldati juurdepääs kohaliku omavalitsuse ja Keskkonnaameti esindajatel. Valminud on Nursipalu harjutusväljaku keskkonnakorralduskava, mille eesmärgiks on välja pakkuda konkreetsed tegevused keskkonnaprobleemide lahendamiseks. Keskkonnakorralduskava loob aluse selleks, et keskkonnakaitseline tegevus on süsteemne ja et keskkonnaseisundit on võimalik kontrollida.

Lisainfo: Marju Kaivapalu, keskkonnakorralduse üksuse juht, marju.kaivapalu@skpk.ee.