Me peame rääkima ruumilisest planeerimisest

Skepast&Puhkim OÜ viis detsembris 2018 Rahandusministeeriumi tellimusel läbi uuringu, mille eesmärgiks oli kõigi Eestis kehtivate detailplaneeringute arvu, nende säilitamise koha ja formaadi väljaselgitamine.

Uuringu tulemused näitavad, et Eestis kehtib ligikaudu 15 000 detailplaneeringut, millest kolmandik on endiselt kättesaadavad üksnes paberkandjal ning paljudes omavalitsustes puudub inforegister kehtivate detailplaneeringute säilitamiseks. Palju olulisem numbrilistest näitajatest antud uuringus on pilguheit ruumilise planeerimise olukorrale Eesti omavalitsustes, mis avanes uuringu läbiviimise ajal ja selle tulemusel.

Ebaühtlane detailplaneeringute koostamise praktika

Nii palju kui on Eestis omavalitsusi, on ka erinevaid lähenemisi detailplaneeringute koostamisele – nende menetlemisele, ruumilahenduse väljatöötamisele ja sisunõuete kohaldamisele ning ka kehtivate planeeringute haldamisele. On omavalitsusi, kes juhivad detailplaneeringute koostamist täielikult digitaalselt ja on omavalitsusi, kes menetlevad planeeringuid üksnes paberkandjal. Kõikvõimalikud vahepealsed lahendused jäävad nende äärmuste vahele. Sama kehtib ka detailplaneeringute säilitamise kohta.

Planeeringud ongi aja- ja kohapõhised ning kaht identset planeeringulahendust ei ole olemas. Küll aga saab ja peabki olema ühesugune lähenemine planeerimismenetlusele ja planeeringulahenduse kujunemisele. Eestis ühtne lähenemine täna puudub.

Info maa-alal kehtiva ehitusõiguse kohta on ebatäielik

Omavalitsustes on ruumiinfo käsitlemine äärmiselt ebaühtlane, kohati mittetäielik. Näiteks võib esineda olukordi, kus omavalitsusel on säilitatud planeeringu kehtestamise otsus, kuid puuduvad joonised ja seletuskiri ehk informatsioon mingil maa-alal kehtiva lahenduse kohta. Esineb ka vastupidiseid olukordi – olemas on planeeringulahendus, kuid puudub informatsioon planeeringu menetlemise kohta. Linnalises keskkonnas muudetakse (juriidilise terminiga „täpsustatakse ja täiendatakse“) detailplaneeringuid projekteerimistingimustega, kuid uus lahendus jõuab harva planeeringujoonisele. On vaja aega ja eriteadmisi, et tegelikult kehtivast lahendusest lõplikult aru saada.

See tähendab omakorda suurt segadust planeeringute peamise sihtrühma – avalikkuse jaoks. Teadmata, millised ruumilahendused ja -praktika omavalitsuses kehtivad, on keeruline arendada mingeid piirkondi või kaitsta oma õigusi ja huve planeerimismenetluses.

Informatsiooni lünklikus tähendab suurt halduskoormust ka omavalitsustele – telefonikõned, kirjavahetused, teabepäringud jms. Kui arvutada summaarselt kokku mõne detailplaneeringu väljaotsimisele või kehtiva lahenduse mõistmisele kuluv aeg omavalitsustes, võib ainult ette kujutada meie ruumikvaliteeti, kui kogu see ajaressurss suunata hoopis planeeringute sisuliste lahenduste väljatöötamise peale.

Minu kinnistul kehtiv ehitusõigus = ametniku ajalooline mälu

Uute ja suuremate omavalitsuste ruumiline areng on otseses seoses selles osavallas töötava ametniku töökogemusega uues vallas. Tihtipeale saab adekvaatse informatsiooni üksnes valla ametnikult, kes on pikkade aastate jooksul planeeringutega tegelenud. Nende mälus oleva informatsiooni hulk on üüratu ja ebamaiselt väärtuslik. Kuid kas see on jätkusuutlik lahendus?

Pikkade menetluste tegelik põhjus

Ühtse, lihtsa ja automatiseeritud menetluskeskkonna puudumine on enamikes omavalitsustes suureks murekohaks. See ei puuduta üksnes lahenduse kuvamist vaid kogu planeerimisprotsessi ja menetluse läbiviimist – avalikustamist, kooskõlastamist ja muid vajalikke toiminguid. Täna on nii mõnigi detailplaneeringu menetlus takerdunud inimliku eksituse taha või Excel põhise protsessijuhtimise ebapiisavuse taha, kuna õigel hetkel on sobiv linnuke õigesse lahtrisse tegemata, ametnik on vahetunud teadmata täpset menetluse seisu või on ununenud kooskõlastus mõne seaduses nõutud ametkonnaga.

Üks väikse detaili kahe silma vahele jätmine võib tähendada kuni 2 kuulist viivitust planeerimisprotsessis, mis on 1,5 aastat kestva menetluse jaoks tegelikult täiendav 10% ajakulu – seda nii huvitatud isikule, omavalitsusele kui ka planeerijale. Automatiseerides planeerimismenetluse läbi lihtsa menetluskeskkonna, vabastame suurel hulgal omavalitsuses planeerimisega tegelevate ametnike ning planeerijate aega, et see omakorda suunata parema ja läbimõelduma ruumikvaliteedi loomisele.

Tsiteerides (vähemalt osaliselt) klassikuid – meie ruumilise planeerimise olukord on halb, kuid see on meie tuleviku väetis.

Anni Konsap
/ Skepast&Puhkim planeeringute üksuse juht