Hendrik Puhkim: Eesti vajab tuuleparke, kiirraudteed, kaasaegset tööstust – ja kiiresti!

Hendrik Puhkim, Skepast&Puhkim OÜ juhatuse liige

On aasta 2040. Mina usun, et siis on Eestis paljud asjad (endiselt) väga hästi. Meie inimesed on väga tublid, meil on puhas loodus, arenenud tööstus ja taristu. Palju negatiivseid mõjusid loodusele ja inimestele, mida kardeti seoses esimese meretuulepargi, puidutöötlemise tehase ja kiirraudteega, on osutunud üle hinnatuks. Ma ennustan, et selleks ajaks on selge, et keskkonnamõjud on kardetust väiksemad ning seda kinnitavad ka läbi viidud uuringud.

 

2040. aastal on taastuvenergeetika lahendused saanud oluliseks energiaallikaks, kuna põlevkivi kasutamine on märgatavalt langenud suurte keskkonnamõjude ning sellest tulenevate kõrgete keskkonnatasude tõttu. Selleks ajaks töötavad esimesed meretuulepargid ning järgmisi on peagi lisandumas. Kohalike kogukondade elanikud on rahul kvaliteetse elektriühendusega, mida tuuleparkidega tagatakse. Tuuleparkide abil teenivad kogukonnad arvestatavat ja reaalset tulu, millega on juba palju ära tehtud. Parandatud on teid ja tänavaid, nii mõnigi ühiskondlik hoone on peale saanud uue katuse ja ette uued aknad ning uksed. Kohalik võim toetab stipendiumitega noori nende õpingutes nii kodukandis kui kaugemal. Turism edeneb, kuna tuulepargid on loonud selleks täiendavaid võimalusi. Mure lindude pärast on lahenenud – uuringud näitavad, et linnud ei lase tuulikutel ennast häirida ning puhke- ja toitumisalasid jätkub neile piisavalt. Selgub, et linnud oskavad edukalt näha ja vältida nende liikumisteedel olevaid objekte. Vt ka: m.arileht.delfi.ee

Paarikümne aasta pärast on kiirrong paljudele igapäevane liikumisvahend. Veelgi enam, autode kasutus on langustrendis, kuna rööbastransport annab mugavaks ja kiireks piirkonnasiseseks liikumiseks hea alternatiivi, millega võrreldes on autoga sõitmine kallis ja ajakulukas. Tallinn-Tapa-Tartu-Valga liin on renoveeritud ning kaasaegsed rongid on rahvast täis. Kiire raudteeühendus Tallinna ja Pärnu vahel on siseriiklikult elavdanud majandust ja aidanud luua töökohti. Rongiga saab mugavalt sõita Riiga ja kaugemalegi ning seda võimalust kasutatakse sageli reisimiseks Eestisse ja Eestist välja. Metsloomade seire on kinnitanud, et metsloomad on raudteele rajatud ökoduktid ja teised ligipääsud hästi omaks võtnud ning kardetud isoleerumist ja killustumist pole toimunud. Paarkümmend aastat varem tehtud püüe külvata hirmu, et kiirraudtee „lõikab Eesti pooleks“, on osutunud alusetuks. Vt lisaks: majandus24.postimees.ee

2040. aastaks on Eestisse ehitatud mitmeid puidu väärindamise tehaseid ning kavandatakse järgmisi. Üldine trend maailmas on märkimisväärselt liikunud plastist ja nafta baasil valmistatavate toodete vähendamise suunas. Puidu kasutamine toormaterjalina on jätkuvalt tõusujoonel, kuna selle keskkonnamõjud on väiksemad. Puidu väärindamise tehaste asukohtade, kasutatava tehnoloogia ja keskkonnamõjude üle toimunud põhjalikud arutelud ja arvukad uuringud on selgitanud välja parimad võimalikud lahendused. Keskkonnanõuded tehastele on aastatega järjest karmimaks läinud ning nende täitmist kontrollitakse pidevalt – ei mingit õhku rikkuvat haisu ega surnud kalu vees. Tooraine puudust ei ole ja tehased on loonud sadu uusi hästi tasustatud töökohti üle Eesti. Puit on endiselt üks väheseid loodusvarasid, mida me suudame edukalt eksportida. Loe juurde: err.ee

Mõnikord meenutatakse aastakümnete tagust aega, kus arenduste vastu tugevalt võideldi ja väideti, et nende rajamisel hävib suur osa meie loodusest ja hakkame elama tehnomaastikul müra, tolmu ja haisu keskel. Kaasavat osalusdemokraatiat kasutati tookord radikaalsetel eesmärkidel ning NIMBY lokkas. Peale rida emotsionaalseid otsuseid uuenduslikele projektidele vastu seista saabus pikk vaikus investorite poolt uute plaanide osas kuni riigijuhid taipasid, et see ei ole mõistlik olukord ning käärisid käised üles. Hakati aktiivselt uusi projekte läbi viima ja võeti vastu julgeid otsuseid. Saadi aru, et era- ja riiklikud investeeringud elavdavad majandust ja annavad lõppkokkuvõttes suuremat maksuraha. Loodus on meil ilus ja mitmekesine nii nüüd kui ka tulevikus.