ÜLDPLANEERINGUTE UUED VÄLJAKUTSED

Omavalitsuste üldplaneeringud on jõudmas järjekordsesse suuremasse koostamise ning uuendamise etappi. Põhjuseks eelkõige haldusreform, kuid kaudselt on selle esilekutsumiseks ka uute lähenemiste arengud ning ühiskonna muutustest tulenevad vajadused. Üldplaneering kui omavalitsuse pikaaegne strateegiline ruumiline arengudokument ei saa üldjuhul üle 10-20 aasta järjest muutumatuna oma inimeste elukeskkonna tööriistana toimida.

Aja jooksul on muutunud seadused ning põhimõtted, kuidas ruumi käsitletakse. Samuti on lisandunud kogemust ja teadmist, kuidas arenguid suunata. Järgnevalt anname ülevaate üldplaneeringu peamistest uutest suundadest ning väljakutsetest, millega omavalitsused lähiaastatel kokku puutuma peavad.

Üldplaneeringu tehnilise ja sisulise mahu suurenemine

Üldplaneeringu keskne teema on küsimus täpsusastmest – kuidas luua piisavalt üldised tingimused, mis toimiksid suure raamistikuna, kuid mis oleksid samal ajal piisavalt täpsed, et mitmekülgseid juhtumeid käsitleda. Tingimused peavad olema nii üldised kui võimalik, kuid samas nii täpsed kui kohapealsed olud vajavad. Detailsete tingimuste taustal on vaja meeles pidada paindlikkust ja üldisi eesmärke, milleni tahetakse jõuda. Kohalikel omavalitsustel tuleb rohkem rakendada ka kaalutlusotsuse jõudu, kuid selle rakendamisel on oluline meeles pidada üksikasjaliku põhjendamise vajadust. Kõikvõimalikke olukordi ei suudetagi alati ette näha ning sel juhul tuleb usaldada kaalutletud mõistuse häält.

Ootused üldplaneeringu täpsusastmele on suurenenud, sest see peab andma lähtetingimusi mitte pelgalt detailplaneeringutele, vaid ka projekteerimistingimustele. Teisalt on haldusreformi tulemusena käsitletavad territooriumid oluliselt suurenenud ja seeläbi on üldplaneeringu sisu läinud ka kompleksemaks – ühe omavalitsuse territooriumil on koos väga tihedad keskusalad kui ka ajaloolised hajakülad. See on päris suur väljakutse piirkonna ruumilise ühtlustamise jaoks ning loogiliste ja lihtsasti kasutatavate reeglistike määramiseks. Kui üldplaneering hõlmab väga eriilmelisi piirkondi, kus on mitmed erisugused kohalikku konteksti arvestavad reeglid, siis muutub tavapärase teksti ja jooniste kujul esitatud planeeringu lugemine suureks väljakutseks ka kogenud spetsialistile. Üldplaneeringu suureneva keerukuse üheks lahenduseks on uuenenud formaadi kasutamine, mis tähendab, et tavapärane paberkaust kaob ajapikku ajaloohõlma ning asemele tuleb pigem veebirakendusena loetav planeeringu formaat. Kuid see eeldab paratamatult ka tehnilise ja tarkvaralise võimekuse suurendamist omavalitsuste aga ka teiste kasutajate jaoks. Üldplaneeringu tehnilise ja sisulise mahu suurenemine tähendab omakorda, et suureneb ka üldplaneeringu koostamise maksumus.

Üldplaneering peab lähtuma realistlikust olukorrast

Esimesed omavalitsuste üldplaneeringud olid valdavalt olemasolevat olukorda kirjeldavad ning loetelud piirangutest, kuid tänaseks on aru saadud, et üldplaneeringu peamine väljund on anda tingimusi ehitustegevuseks ning arengu suunamiseks. Olemasolevate kirjeldustega ei ole palju teha, kui neist ei tulene tulevikku vaatavaid suuniseid. Seega tasub üldplaneeringu koostamisel eelkõige panustada tingimuste ning juhiste välja töötamisse, sest läbi nende toimub peamine üldplaneeringu elluviimine. Samal ajal tuleb siht hoida strateegilisel vaatel ning kurss seada üldiste ruumiliste eesmärkide põhjal. Ühiselt sõnastatud visioon ning põhimõtted on need tööriistad, mille pärast üldplaneering pidevat lugemist ja kasutamist leiab.

Eelmise põlvkonna üldplaneeringuid analüüsides võib tõdeda, et need olid tihti liialt idealistlikud. Tänaseks on õpitud, et üldplaneering peab pigem lähtuma realistlikust olukorrast, st et otsused peavad tuginema statistilisele analüüsile ning tervele mõistusele, mitte lühiajalistele muutuvatele oludele. Arenguid tuleb ohjata, sest nendega kaasnevad muutused tuleb omavalitsusel endal varem või hiljem lahendada. Mõistlik on kohe algusjärgus visualiseerida tervikpilt ning kaasnevate hüvede kõrval teadvustada ka probleeme. Kas väheneva elanike arvu tingimustes suudab omavalitsus tagada vajalike teenuste kättesaadavuse ja elukeskkonna atraktiivsuse? Kas tehase ärakolimisega, mis on seni olnud suurim tööandja, suudetakse taastada vajalikud kohapealsed töökohad?

Arvestada tuleb ühiskondlike trendidega

Samuti on asjakohane üldplaneeringu ajaraamistikus arvestada ühiskondlike üldiste trendidega: rahvastiku vananemise, kahanemise ning rändest tulenevate muutustega. Inimesed ei ole konkreetsete ruumiliste asukohtadega enam nii tugevalt seotud kui varasemate põlvkondade jooksul ning see survestab üha enam omavalitsusi panustama kvaliteetse ja inimsõbraliku elukeskkonna loomisse. Kesksele kohale tuleb paigutada turvaline, inimest igal tema eluhetkel väärtustav eluruum. Rahvastiku kahanemise ja vananemise väljakutseteks on vähempaindlike vanuserühmadega arvestamine (noored ja eakad) ning nende jaoks vajaliku infrastruktuuri ning ruumilise keskkonna kujundamine. Samuti on muutunud majanduslik keskkond ning töötegemise viisid ja valdkonnad.

Küsimus on, kui hästi ollakse kursis ühiskonnas aset leidvate trendidega ning kuidas neid kohaliku elu arendamiseks kasutada ning millisteks muutusteks ollakse valmis juba täna. Need on aspektid, mille üle kohalik omavalitsus peab uue üldplaneeringuga alustamisel mõtlema. Olukorra analüüs ja lähtekohad on soovitatav enne konsultandi palkamist läbi mõelda.

Väliste konsultantide kaasamine

Üldplaneeringu koostamisel konsultandi abi kasutades on vaja meeles pidada, et kohalikku olu ja eripärasid teavad kõige paremini kohalikud spetsialistid ning kuna üldplaneeringu koostamine on suuremahuline projekt, tasub töökoormuse mõttes reserveerida eraldi inimene, kelle tööülesannete hulka kuulub üldplaneeringu koordineerimine ja koostamine. Samuti tasub meeles pidada, et omavalitsus ja konsultant koostavad üldplaneeringut partnerluses, konsultant ei saa planeeringut üksi valmis teha ning sellest ei oleks ka omavalitsusele abi. Kuna üldplaneeringu viib ellu omavalitsus, siis on äärmiselt oluline, et omavalitsus ise on koostaja rollis aktiivsem ja juhtiv osapool.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine

Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku (Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus).

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetaval alal peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni.

ÜVVK kava

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine toimub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVVK kava) alusel. Kava koostamist korraldab kohalik omavalitsus.

ÜVVK kava koostatakse vähemalt 12 aastaks ja vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ning vajaduse korral korrigeeritakse. Seejuures tuleb kava täiendada nii, et käsitletava perioodi pikkus oleks taas vähemalt 12 aastat ning üle vaadatud kava uuesti kinnitada. Iga nelja aasta tagant tuleb ÜVVK kava ülevaatamise raames läbi vaadata reoveekogumisala andmed (piirid, suurus) ja muutuste korral esitada taotlus reoveekogumisala kinnitamiseks keskkonnaministrile.

Vastavalt Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele peab ÜVVK kava sisaldama vähemalt:

  • ühisveevärgiga kaetavate alade ja reovee kogumisalade kaarte;
  • dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemi, sealhulgas reoveekogumisalade sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee äravoolurajatiste põhiskeemi. Dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeem peab sisaldama vähemalt:
  • veeallikate ja veehaarete ning pumba- ja puhastusrajatiste asukohti, sanitaarkaitsealade ning rõhutsoonide ulatust ja kirjeldust;
  • tulekustutusvee saamise lahendusi ja veevõtukohti;
  • kanalisatsioonisüsteemide kirjeldust, ülevoolu-, pumba- ja puhastusrajatiste ning purgimissõlmede ja väljalaskude asukohti ja kujasid.
  • ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendusmeetmete ajakava ning nende hinnangulist maksumust.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamisel riigi tagatud laenuga, riiklike või Euroopa Liidu vahenditega peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas lisaks eespool nimetatud andmetele sisalduma veel:

  • keskkonnatingimuste ülevaade;
  • ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse kirjeldus;
  • sotsiaal-majanduslike näitajate kirjeldus;
  • ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide asukoht ja nende asendiskeem ning nimetatud süsteemide tehniline kirjeldus ning seisukorra ja sobivuse hinnang;
  • vee-ettevõtja finants-majanduslike näitajate kirjeldus ning lühi- ja pikaajalised investeerimisprogrammid, investeeringute allikad jm seaduses nõutud finantsosa;
  • kohaliku omavalitsuse üksusele sobivate tehniliste lahenduste iseloomustus;
  • kohaliku omavalitsuse üksuse määratud perspektiivsete ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetavate alade kaardid.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava tuleb enne kinnitamist kooskõlastada Keskkonnaameti ja Terviseametiga. Tuleb arvestada, et kui mingi piirkond jäi ÜVVK kavast välja ja see kantakse sinna hiljem eraldi aktiga, siis tuleb ka tehtavad muudatused kooskõlastada Keskkonnaameti ja Terviseametiga.

Mitme kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumi hõlmava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud ala ulatus ning sellise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise tingimused määratakse omavalitsuste vahelise halduslepinguga.