Põlevkivituha sobivus teedeehituseks

Eesti Energia Narva Elektrijaamades toodetud põlevkivituhast valminud Narva-Mustajõe ja Simuna-Vaiatu teelõikude pilootprojekti tulemused kinnitasid, et põlevkivituhk sobib kasutamiseks teede ehitamisel.

Projekti esimeses etapis kasutati tuhka asfaldialuse stabiliseerimiskihi rajamiseks Narva-Mustajõe teelõigul pikkusega 1,6 km. Teise etapina rajati 900-meetrine Simuna-Vaiatu teelõik, kus põlevkivituhka kasutati turbakihi mass-stabiliseerimiseks.

„Põlevkivituhka on varemgi Eestis teede ehitamiseks kasutatud ja need teed on olnud vastupidavad. Selle pilootprojekti raames katsetasime esimest korda Eestis põlevkivituhka kaasaegse mass-stabiliseerimise tehnoloogiaga ning mõõtsime ka sellega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid. Kuna tulemused on paljulubavad, muudame järgmise sammuna põlevkivituha standardiseeritud tooteks. Nii saame toodet kasutada suuremates kogustes teedeehituses kiht- ja mass-stabiliseerimiseks nii Eestis kui ka mujal. Saame nii põlevkivi paremini väärindada, pakkuda konkurentsivõimelise hinnaga kvaliteetset toodet teede-ehitajatele ning vähendada teede ja sadamate ehituses kasutatavate taastumatute materjalide kasutamist,” lisas Vals.

Narva-Mustajõe ja Simuna-Vaiatu teelõigud rajati OSAMAT (Management of Environmentally Sound Recycling of Oil Shale Ashes into Road Construction Products) projekti raames, mille eesmärk on soodustada elektritootmisel tekkiva põlevkivituha senisest laiemat kasutamist. Maanteeameti teede arengu osakonna juhtivinseneri Taavi Tõntsi sõnul võib OSAMAT projekti üldiselt hinnata kordaläinuks. “Teostatud uuringute ja katsetuste põhjal teame nüüdseks, et tehniliselt on võimalik lisaks tsemendile ka põlevkivi keevkihtkatla tuhka mass-stabiliseerimiseks kasutada. Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee uuel teetrassil oleme näiteks lasknud projekteerijatel tehnilis-majanduslikes võrdlustes ühe alternatiivina käsitleda juba ka mass-stabiliseerimist turbasoode ületamiseks. Madalama liiklussagedusega maanteedel kavandame näiteks veel nõrgema kivimaterjali kompleksstabiliseerimises lubamist. Seega on tänu uuringutele edaspidi tehniliselt võimalik kasutada rohkem energiatootmisest järelejäävaid materjale teedehituses, majanduslikku tasuvust selgitatakse projektipõhiselt,” rääkis Tõnts.

Pilootprojekt viidi ellu aastatel 2010-2016. OSAMAT projekti osapooled on Eesti Energia, Nordecon, Skepast&Puhkim OÜ, Ramboll ja Maanteeamet. Projekti maksumus on 2,4 miljonit eurot ning seda toetab Euroopa Liidu keskkonnaprojektide kaasrahastamise programm LIFE+. Varem on põlevkivituhka kasutatud teede ehitamiseks aastatel 1971-1986 Eestis, Lätis, Leedus, Valgevenes ja Venemaal. Sel perioodil muudeti enam kui 1000 km teid tolmuvabaks, kattes need 15-20 cm kruusa ja tuha seguga. Lisaks sellele kasutati tuhka ka päris laialdaselt teetammide tugevdamiseks olukordades, kus nappis kvaliteetset killustikku ja muud täitematerjali.

Monitooringu aruannetega „Technical monitoring and scientific of data from OSAMAT project pilot sections“ ja “OSAMAT – post-project environmental monitoring” saab tutvuda www.osamat.ee